Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Ma kummardan Sind, armuvägi

Kiriku laulu- ja palveraamatust lauldakse seda armsaks saanud laulu „Ma kummardan Sind, Armuvägi“ (264). See on andunud südame ja meele laul, Jumalale andunud inimese laul. Aga kas me teame midagi rohkemat laulusõnade autorist Gerhard Tersteegenist (1697–1769)? Ei ole meil tema proosaloomingut tõlgitud. Luuletusi oli tal ka sadu ning kirjavahetust peetakse samuti väga tähtsaks, sest seal leidub palju hingehoiulist, mis aitab ka praegust hädas olevat inimest. Nüüd, kus ...

Eduard Profittlich: Mu elu ja kui vaja, siis ka mu surm on elu ja surm Kristuses

Viimastel aastatel kohtame maailmas aset leidvate sündmuste valguses tihti sõna ”märter”. Märtreid ehk veretunnistajaid, kes on usu nimel surnud, ei elanud ainult kristluse esimestel sajanditel, vaid viimasest paarist sajandist teame märtreid, kes on oma elu andnud just nimelt usu nimel ning hukkunud julma kohtlemise läbi. Paavst Franciscus on korduvalt märkinud, et tänapäeval pole sugugi vähem märtreid, kui oli esimestel sajanditel. Ka XXI sajandil teame mitmeid inimesi, ...

Evaldi võtmekimp – igale oma

Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“ Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku Masingust, tutvustas meid 18. jaanuaril 1999 Mikk Sarv. ...

Kiriku ja riigi suhetest Soomes president Urho Kekkoneni ajajärgul

Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981. Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin. Tampere ...

Kolmkümmend aastat tagasi

Kolmkümmend aastat tagasi, 15. novembril 1987 pühitseti Tallinna toomkirikus ametisse peapiiskop Kuno Pajula (11.3.1924–26.11.2012). Veebiportaal Meie Kirik meenutab, et pühitsemispäeval oli Tallinna toomkirik puupüsti rahvast täis. Altari ette astunud Kuno Pajulale anti paljude ametivendade, külaliste ja kirikurahva juuresolekul pidulikult üle karjasesau ning Soome kiriku peapiiskop John Vikström lausus: „Toida sinule usaldatud karja Jumala püha sõna ja pühade ...

Raamatu tänu

Raamatulemb inimene on pisut õngitseja sarnane, tema põhiline kapital on oskus oodata. Iga ammuigatsetud raamatu hoomamatust sügavikust üles kerkimine sinu silme ette on pisike ime. Film raamatu korrastamisest Olin ülikooli raamatukogus läbi kaamera jälginud sajandivanuse kooliraamatu lahti lammutamist lehtedeks, lehtede pesemist, mikalentpaberiga parandamist, pressi all hoidmist, kuulanud Aime Espenbergi kommentaare kõikide tegevuste kohta, kuni raamatu uuesti kokku ...

Mõtteid õpetaja Harri Haamerist

Eesti Kirikule saatis kirja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts, kes pidas õpetaja Haameriga tema viimasel kümnel eluaastal pikki vestlusi. See kiri on õpetaja Harri Haameri mälestuseks tema 30. surma-aastapäeval. Avaldame kirja toimetatud kujul. „Furrunktsunuhh!“ hüüdis Tema Kuningas Nälg järjekordset omasõnalist koodsõnumit ja osutas nimetissõrmega taeva poole. Piisav ajaline distants toob mälust esile mälestusi, mis libisesid Harri Haameri (8.7.1906–8.8.1987) ...

Martin Körberi 200. sünniaastapäev

Sõrvemaal lauldakse nädalavahetusel Martin Körberi laule 12. ja 13. augustil tähistatakse Tartumaalt Võnnust pärit ning Saaremaal Ansekülas elutöö teinud kirikuõpetaja ja kirjaniku, laululooja ja kultuuritegelase Martin Georg Emil Körberi 200. sünniaastapäeva. Lauluread „Mu isamaa armas“ ja „Vaikne kena kohakene“ on tänini meeles paljudel. Ainsana „Kiriku laulu- ja palveraamatusse“ pääsenud „Ma olen väike karjane“ aga on sedavõrd tuntud, et uuemates kooliõpikutes enam ...

Mälestus Laine Villenthalist on elav

Viimasel ajal on meilgi mälestuspinkide püstitamine moeasjaks saanud. Harukordne on aga see, kui sama inimese mälestuseks rajatakse mitu pinki Eestimaa eri piirkondadesse. Hiljuti otsustasid kaks EELK kogudust sel kombel nimelt jäädvustada õpetaja Laine Villenthali (1922–2009) mälestuse tema 95. sünniaastapäeva puhul. 29. juunil avati mälestuspink Harjumaal Nissis Villenthali lapsepõlve ja noorusaja kodukiriku juures, mille lähistel lugupeetud vaimulik elas ka oma elu ...

Esimese naiskirikuõpetaja elulugu saksa keeles

2017. a möödub 50 aastat Laine Villenthali ordinatsioonist, mis oli 16. novembril 1967. Selle tähistamiseks andsid Gustav-Adolf-Werk ja Saksa Evangeelse Kiriku (Evangelische Kirche in Deutschland) diasporaa-abi ühendus saksa keeles välja Laine Villenthali biograafia. Laine Villenthali mälestusteraamat „Sina juhid minu elu. Kuidas ma sain ja jäin kirikuõpetajaks“ ilmus 2007. aastal. Saksakeelse tõlke tegid Merike Schümers-Paas ja Michael Schümers, Saksamaal elav ...

Keila õpetaja ja tema kihelkond

60 aastat Ado Köögardali surmast Ado Köögardal sündis (uue kalendri järgi) 9. jaanuaril 1891 Viljandimaal Saarepeedi külas Naanu talus, mis asub Naanu linnamäe (Tantsimäe) külje all, ja oli Keila kirikuõpetaja aastail 1921 kuni 1957, seega 36 aastat. Pikki aastaid olid olnud ametis ka tema eelkäijad: Otto Reinhold von Holtz vanem 1756–1785, Otto Reinhold von Holtz noorem, üks esimesi eestikeelseid kirjamehi, aastail 1785–1828, Carl Georg Fick 1828–1883, tema poeg Max ...

Taimo Terasmaad meenutades tema 100. sünniaastapäeval

Küünlakuu alguses tähistati Viljandis organisti ja koorijuhi Taimo Terasmaa 100. sünniaastapäeva (3.02.1917–19.09.1998). Viljandi Pauluse kirikus toimus mälestusteenistus, kus orelit mängis Taimo üks tütardest Mari Põld ja vaimulikuna teenis õp Hedi Vilumaa. Kirikust suunduti Viljandi Vanale kalmistule, kus süüdati mälestusküünlad Taimo ja Martin Terasmaa haual, ning seejärel koguneti koosviibimisele Terasmaade omaaegses kodumajas Lõuna tänava pastoraadis. Tänu ja austusega ...

Emilie Saag-Karjus – legend juba eluajal

emmi_karjus

6. aprillil möödub 100 aastat armastatud lauljanna ja hinnatud hääleseadja Emilie Saag-Karjuse (fotol) sünnist, kes oli mitme aastakümne jooksul oodatud solist enamikus Eestimaa kirikutes. Emilie ehk Emmi, nagu sõbrad ja õpilased teda kutsusid, sündis pöördelise 1917. aasta kevadel Venemaal Tveri oblastis, kuhu tema esivanemad olid välja rännanud. Eestisse tagasi jõudes elas pere algul Narvas, hiljem Jägalas. Et isa pärines kuulsast Liivide sugupuust, oli Emmi väga uhke ...

Kristlasest suurmehe vaimne pärand

13. veebruaril möödus 80 aastat taasiseseisvunud Eesti ühe silmapaistvama avaliku intellektuaali Enn Soosaare sünnist. Enn Soosaar tuli ilmale 1937. aastal Tallinnas EELK pastori Albert Soosaare perekonnas. Noorukina läbitehtud liiklusõnnetuse tagajärjel jäi ta ratastooli, ent oluliseks väliseks takistuseks eneseteostusel olid talle ka totalitaarse võimu seatud piirangud. Olles lõpetanud kaugõppes Tartu ülikooli inglise filoloogia erialal, sai Enn Soosaar nõukogude ajal ...

Sada aastat möödub praost Harald Tammuri sünnist

Tammur, Harald

5. jaanuaril 2017 kell 16 kogunetakse Raadi surnuaia peaväravas, et üheskoos pidada mälestuspalvus Tartu Pauluse koguduse endise õpetaja Harald Tammuri haual. Harald Tammur sündis 5. jaanuaril 1917. a Kavastu valla käsitöölise Artur Tammuri ja tema naise Liisa ainukese lapsena. Haraldi koolitee algas Varnja algkoolis. 1935. aastal lõpetas ta Tartu kommertsgümnaasiumi cum laude ja pärast sõjaväeteenistust astus 1936. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonda. Kuna nõukogude ...