Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Peapiiskop Profittlich jäi oma karja juurde

22. veebruaril möödus 79 aastat katoliku peapiiskopi Eduard Profittlichi (1890–1942, fotol) märtrisurmast Kirovi vanglas.  Järgmine aasta kavatseb Rooma-Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur tähistada peapiiskopi 80. surma-aastapäeva. Kas ka õndsakskuulutamisega, seda on hetkel vara öelda. Piiskopkondlik uurimine on lõpule viidud ja kõik arhiividokumendid on süstematiseeritud ja kommenteeritud ning edastatud pühakukskuulutamise kongregatsioonile Roomas. ...

Inimene on igal ajal armastajaks loodud

Kõvakaanelises raamatus on 152 lk, formaat 210 x 130 mm. Kirjastus SE&JS üllatas taas väärtkirjandusega. Nimelt ilmusid äsja raamatuna Vello Salo palved ja hommikumõtisklused. Kuigi isa Vello lahkumisest saab aprillis kaks aastat, oleks ta nagu ikka koos meiega. Äsja sai Pirita kloostris sisustatud tema mälestustuba, nüüd antakse meile lugemiseks tema palveid ja mõtisklusi. Südamlikus sissejuhatuses kirjutab Viivi Luik: „Padre Vello karmide sõdurinaljade ja ...

Aastast, mis ei toonud rahu, vaid uusi hirme

Oma päevikusse päev päeva järel sissekandeid tehes annab Ado Köögardal väga hea ülevaate, kuidas kulges elu Eestis 1945. aastal. Erakogu. Lapselaps Anu Saluäär-Kalli poolt toimetatud ja kommenteeritud kujul ilmub Keila pastori Ado Köögardali (1891–1957) päevaraamat 1945. aasta kohta.  Tegemist on järjega 2019. aastal Harjumaa Muuseumi väljaandena ilmunud Köögardali 1944. aasta päevaraamatule. Anu Saluäär aitab järelsõnas aasta tervikut haarata: „Sõda veel kestab, ...

Pirita kloostris isa Vello Salo mälestustuba

Piiskop Philippe Jourdan õnnistas sisse isa Vello mälestustoa Pirita kloostris. Pildil koos ema Vimalaga. Jaan Tootsen. Isa Vello Salo mälestuseks Pirita kloostrisse rajatud tuba annab külastajatele ettekujutuse, millises miljöös elas ja töötas katoliku kiriku preester elu viimastel aastatel. 2019. aasta sügisel alustati Pirita kloostris isa Vello Salo mälestustoa rajamisega. Nüüdseks on see külaliste vastuvõtmiseks valmis, kinnitas mälestustoa sisustamise eestvedaja ...

Varju jäänud Agnes Masing

Õde ja vend: Agnes ja Uku Masing. Uku Masingust (11.8.1909–25.4.1985) kaks aastat noorem õde Agnes Masing (16.5.1911–12.8.1981), kes külarahva sõnul sündis isa viiekümnendaks sünnipäevaks (tegelikult aasta hiljem), on oluline tegelane Uku Masingu mõistmisel.  Läbi õe said sõnastamisselguse Masingu vastuolulised suhtumised inimese naispoolsusesse, aga ka õe kui sellise müstikasse. Anderikas õde Me võime vaid kujutleda, et Uku õde Agnes oli sama anderikas kui ta ...

President Pätsi mälestati Metsakalmistul

Konstantin Pätsi haud Tallinna Metsakalmistul. Urmas Saard. Eesti esimese valitsusjuhi ja presidendi Konstantin Pätsi (1874–1956) ümber­matmisest kodumaa mul­da möödus 30 aastat. Selle tähistamiseks koguneti 21. oktoobri pärastlõunal Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi eestvedamisel presidendi kalmule Tallinna Metsakalmistul. Hingepalve lausus preester Justinus Kiviloo Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust, haual laulis õigeusklike koor. Auvalves ...

Särav ja tundlik mõtleja

Fanny de Siversi vaimne pärand on tänu teoloogiadoktor Arne Hiobi­le kokku kogutud nelja raamatusse. 2 X Arhiiv. Mul ei ole Fanny de Siversiga olnud isiklikku kohtumist. Kuid olen temaga kohtunud tema kirjutiste kaudu. Kõige esi­meseks tekstiks, mida lugesin, oli masinakirjas levita­tud „Ma­teeriasse kootud pa­lve“, mis nüüd ilmub tema kogutud teoste kolmanda köite lisaosas. Selle lühikese meditatsiooni kohta on öelnud tabavalt Asta Põldmäe: „See pole midagi muud kui ...

Jõhvi kirikus tutvustatakse Aksel Kallase elu ja loomingut

Jõhvi kirikus on üles seatud näitus Aksel Kallase elust ja loomingust. Anneli Lein. Jõhvi Mihkli kirikus avati mihk­lipäeval näitus „Meenu­tades õpetaja Aksel Kallast“.  Näitus on pühendatud õp Kallase 130. sünniaastapäevale ja väljapanekuga anname üle­vaate tema elust ja tege­vusest.  Näituse koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi, EELK konsistooriumi, Jõhvi Mihkli koguduse ning Anneli Leini erakogu materjale. Näituse on koostanud Jõhvi koguduse ...

Koerust pärit luuletaja Kalju Lepik

Luuletaja Kalju Lepikule (7. oktoober 1920 - 30. mai 1999) avati tema sünnikodus Koerus mälestusmärk. 2 X Vallo Kepp. Eestis on pool tosinat kirikut, mille kohta vanarahvas rää­­gib, et nad olla metsast lei­tud. Teiste seas Koeru kirik: metskits jooksnud jahiliste eest kirikusse peitu ning nii andnud koerad oma haukumisega ka kiriku asukohast teada. Koe­ru kiriku tornist oli näha ven­nas­tekoguduse palvemaja – nüüd­seks hävinud mõisaaegset moo­na­kamaja Väinjärve ...

Kapten Uno Lauri kuus luulekogu

Kapten Uno Laur jäi ju elu lõpuni uppunud parvlaeva Estonia eestkõnelejaks. Vallo Kepp. Meie riigi nimega laevale mõeldes Helistas lahkunud produt­sendi kaasa Helle: talle oli helistanud pikaaegne pe­re­tuttav kapten Uno Laur (1928–2018) palvega, et Helle aitaks leida hooliva varjupaiga kapteni valduses olevale nä­p­u­­täiele Belgia Eesti Seltsi raamatukogust pärinevatele luulekogudele. Helle oli soovi­tanud mind ja andis mulle kapteni telefoninumbri. Päris ...

Maestro Rolf Uusvälja meenutades

Rolf Uusväli 15. september 1930 – 11. juuni 2005. Minu armastus oreli­muu­sika vastu sai al­gu­se va­rajases lap­se­põl­ves. Mul oli õnn kas­vada peres, kus elati kristlikus vaimus. Nii võeti mind juba lapsena kirikusse kaasa.  Meie perekond kuu­lus Rakvere Kolmainu kogu­dus­se. Rakvere k­i­rikus on suurepärane orel, mil­le helid tänini pise­matki hinge lum­maksid. Ei osa­nud väi­kene tüdruk, kes va­na­emaga alati kiriku pa­­rem­poolsel rõdul istus, nii et orel ja ...

Suure-Jaani suurmehed Rosenberg ja Kapp 150

Suure-Jaani töömaleva noored korrastasid Rosenbergile ja teistele Suure-Jaani kihelkonna vaimulikele paigaldatud hauatähiseid. Koguduse arhiiv. Koos XXIII Suure-Jaani muusikafestivalile lõppakordi andmisega tähistame pühapäeval, 23. augustil kahe Suure-Jaani suurmehe – omaaegsete koguduse õpetaja Georg Alfred Rosenbergi ja köster-organisti Hans Kapi 150. sünniaastapäeva.  Kell 14 algab kirikus armulauaga kontsert-jumalateenistus, kus on kaastegevad festivali ...

Jüri ja Jürka

Jüri Bärgi mälestuspingil istuvad tema järeltulijad vaimulikud: Tauno Kibur (vasakult), Marko Tiitus ja Kalle Kõiv. Küllap on igaühel meist olnud elus ootamatusi, mida me enda arvates pole ära teeninud: nii heas kui halvas mõttes.  Sellised olukorrad või ootamatud kohtumised lihtsalt leiavad meid ning need ei küsi meie ootustest või soovidest. Kirikus teame, et need on Jumala hoolitsuse märgid, mille kaudu tema meid kõnetab. Meil ei ole võimalik ise selliseid ...

Ühe kiriku- ja keelemehe mälestuseks

Algmisses olli se Sanna, ja se Sanna olli Jummala jures, ja se Sanna olli Jummal. Sesamma olli algmisses Jummala jures. Keik asjad on temma läbbi tehtud, ja ilma temmata ep ole ühtegi tehtud, mis tehtud on. Temma sees olli ello, ja se ello olli innimeste valgus. (Jh 1:1–4) Tekstist on aru saada, et tegu on Johannese evangeeliumi algusega. See pärineb piibliraamatu esimesest trükist aastast 1739. Teame, kuidas see kirjakoht kõlab praegu kasutuses olevas Piiblis, aga ei ...

Tundmatu luuletaja Ester Andri

Ester Andri koos abikaasa Alfrediga 20. augustil 1927. Suurim sündmus Mari elus enne leeri, tollesama, kelle kohta külanaised päid vangutades ütlesid: „Ta kuulmeistri Mari om äbematu. Tema kirjutas ja mäng orelit nigu mõni miis“, oli 1869. aasta Tartu laulupeol käimine. Sellest, mida Mari laulupeol nägi ja kuulis, kõneles ta veel vaimustusega lastelastelegi.  Ja luuletaja Ester Andri, kes on nende mälestuste kirjapanija, lisab, et kümnelapseline pere (varakult ...