Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Tundmatu luuletaja Ester Andri

Ester Andri koos abikaasa Alfrediga 20. augustil 1927. Suurim sündmus Mari elus enne leeri, tollesama, kelle kohta külanaised päid vangutades ütlesid: „Ta kuulmeistri Mari om äbematu. Tema kirjutas ja mäng orelit nigu mõni miis“, oli 1869. aasta Tartu laulupeol käimine. Sellest, mida Mari laulupeol nägi ja kuulis, kõneles ta veel vaimustusega lastelastelegi.  Ja luuletaja Ester Andri, kes on nende mälestuste kirjapanija, lisab, et kümnelapseline pere (varakult ...

Rist ja viletsus

Soome hallist graniidist hauaskulptuur Niina ja Paul Saarele. 2 x Erakogu „Rist ja viletsus kaelas!“ rehmab kristlane käega, rist kaelas.  Vastuoluline, koguni irooniline lugu kristlase puhul! Kas kaelarist või Kristuse rist või rist=elukoorem on viletsus? Eluraskused ja kannatused kasvatavad ja vääristavad. Õp Naatan Haameri sõnul: „Kannatused toovad välja enama läbinägemisvõime elu suhtes. Kasvab mõistmise ja mõtestamise võime.“ (saates „Plekk­trumm“ ...

Kui elu teeb uskumatuid pöördeid

Arkadi Filippov. Arhiiv Paastumaarjapäeval möödus 110 aastat kirikuõpetaja Arkadi Filippovi sünnist. Võib-olla polekski väga põhjust meenutada kirikuõpetajat, kes vaid aasta on saanud teenida meie luteri kirikus. Ja kelle nime, tuleb tunnistada, polnud varem kuulnudki. Lisaks veel on tema rahvuseks märgitud andmebaasides sakslane. Ent ometi paelus ta ühe huvitava fakti tõttu – ta oli nimelt Kiviõli Peetri koguduse korraldajaõpetaja. Vähesed napid andmed Arkadi ...

200 aastat Carl Eduard Hasselblatti sünnist

Tartu Pauluse koguduse väljaandena on ilmunud brošüür Carl Eduard Hasselblatti (fotol) eluloost.  Carl Eduard Hasselblatt sündis 23. aprillil (vana kalendri järgi 11. aprillil) Viru-Nigula kirikuõpetaja suures peres. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. Tudengina jättis ta olulise jälje ülikooliellu Teoloogilise Ühingu asutajana, ent veelgi enam duellipidamise kohustuse lõpetajana. Nimelt oli ta eestvedajaks pikas diskussioonis, mille tulemusena murti ...

Tahkuranna suurmees Hendrik Soovik

Tänavu märtsis möödub 100 aastat Hendrik Sooviku (14. jaanuar 1844 – 12. märts 1920) surmast. Võiste raamatukogu kodukohahuviliste eestvõttel toimub laupäeval, 14. märtsil Võiste surnuaias ja Tahku Tares suurmehe mälestuspäev. Kavas on päevakohased ettekanded. Üheksateistkümnes sajand oli Liivimaa ajaloos eriline. Oli rahu sajand. Tõusis hariduslik ja kultuuriline tase. Sajandit võib nimetada ka köstrite sajandiks. Täpsemini köster-koolmeistrite sajandiks, kuna üldjuhul oli ...

Jaan Kross – 100

KrossJaan

Jaan Kross (19.2.1920–27.12.2007) ei vaja eestlastele tutvustamist, ta on ennast oma teostega meie südamesse kirjutanud. Enim tuntust kogunud on tema Eesti ajalool põhinevad romaanid. Kross on ka välismaal tuntumaid ja tõlgitumaid Eesti kirjanikke. Taevast, kui sa õue lähed, poeb su põue rõõmus enne, sest nüüd on kõik kauged tähed hoopis lähemal kui enne. Nüüd on pimedusel, mille külmast käest su süda ehmus, suure sametise lille igatsevalt lõhnav ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 5. osa

Kukk14matuseprotssessioon

5. Piiskop Kukk suri 25. juulil kell 14.45. Et oli kuum suvi, märgib Eesti Kirik: „Kuna oli karta, et soojade ilmade ja sisemise lagunemise tõttu surnukeha kuigi kaua ei püsi, määrati ülewiimine Toomkiriku kesknädala õhtuks ja matmine neljapäewa lõunaks, kuid järgmise päewa hommikuks selgus, et siiski wõib lükata talituse edasi päewa wõrra.“21 Kirstupaneku päevaks määrati seega neljapäev, 27. juuli, ning matusetalitus peeti reedel, 28. juulil. Seetõttu ei saanud matusel ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 4.osa

Kukk11surmakuulutus

4. Politsei abil koguti kokku umbes 8000 krooni, mis usaldati kirikunõukogu laekahoidja hoolde, kuigi õpetaja Köögardal nõudis selle panka panemist, et protsente koguda. Piiskopile esialgu raha välja ei makstud, kuna kardeti, et teatud osa summast võidakse kohtu kaudu tagasi nõuda. Finantsraskustes laekahoidja kasutas aga summat protsendita laenuna, valetades nii õpetajale kui nõukogule, et raha on pangas. Lõpuks õnnestus summa laekahoidjalt kätte saada, kuid protsentidest ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 3. osa

Kukk_aukülalistega07

Jakob Kukele antud ametitunnustest on tänaseni kasutusel piiskopisau ning kaelarist. Riho Saard on 2015. a seoses Urmas Viilma peapiiskopiks seadmisega kirjutanud EELK piiskoppide ametitunnustest raamatu „Piiskopkondade, piiskopiameti ja insiigniate ajalugu Eestis“. Suhted Keila kogudusega piiskopiks valimise järel Piiskopiks valimise järel pühendus Jakob Kukk terve EELK ülesehitamisele ning mõistetavalt jäi tal Keila kogudusega suhtlemiseks aega väga napiks. Lugedes ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 2. osa

2. Ado Köögardal märgib kroonikas: „Nende vanuse vahe oli küll nõnda suur, et proua oleks kõlbanud piiskopile tütreks. Kui piiskop, kes vanapoisina abiellus, laulatusele sõitis, olevat kiriku uksel keegi naljatades ütelnud: „Vaadake, kuidas vana Kukk kosib nii noore kana!““3 Jakob Kukk suri jaagupipäeval, 25. juulil 1933 ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule. Melanie Kukk elas oma abikaasast 67 aastat kauem, ta suri 2000. a Californias. Jakob Kuke surma järel ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 1. osa

Kukk_yliõp02

Ettekanne konverentsil „Keila kogudus 800“ 14. septembril 2019 Keila kultuurikeskuses 1. Sissejuhatus Sada aastat tagasi, 12. septembril 1919. a valiti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimeseks piiskopiks Keila koguduse õpetaja Jakob Kukk. Seetõttu on mul eriliselt hea meel mõne sõnaga meenutada vaimulikku, kelle esimeseks ülesandeks piiskopina sai rajada EELK kui vaba rahvakirik. Ma küll ei tea, kas ma kuulun Eestis tuntud ajaloolaste hulka nagu Harju Elu tänase ...

Jõulud kodus

Saag,Evald2002_fPeeterPaenurm

Aastate jooksul on nii toimetuse kui ka minu isiklikku arhiivi kogunenud hulgaliselt väärtuslikku materjali. Üks mahukas kaust fotodest, kirjutistest ja kirjadest on pühendatud Evald Saele. Seal leidub tema omakäeliselt kirja pandud mälestus jõuludest kodus Võrumaal. Veidi minevikumälestust kulub ka meile ära. Sirje Semm Selleks oli vaja saun kütta soojaks – lepapuudega nagu alati. Lavale laotada pikad napud (sasimata rukkiõled) ja pääle katta linane pallai. Veel pidi ...

Fanny de Siversi kirjad Eesti sõpradele

Veidemann,Rein

28. novembril meenutati Tallinna Jaani kirikus esseisti, filosoofi ja keeleteadlast Fanny de Siversit ning esitleti tema kogutud teoste teist osa „Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele“. Koostaja on teoloogiadoktor Arne Hiob ja väljaandja kirjastus Gallus. Esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg“ ilmus 2018. aastal ning kolmandat köidet on oodata autori 100. sünniaastapäeva paiku. Fanny de Sivers on tuntuks saanud ajalooliste, usundilooliste ja filosoofiliste ...

Aastast, mis oli katsumuseks kõigile

Ado Köögardal 1956

Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944. Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall. Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...

Jakob Hurda sõnum kõnetab ka tänapäeva eestlast

Hurda portree

22. juulil tähistati vaimuliku ja kirjamehe ning ärkamisaja juhtiva tegelase Jakob Hurda (1839–1907) 180. sünniaastapäeva. Mitmesuguste ettevõtmistega üle Eesti peeti meeles rahvuslast, kes sündides talupojaperes ei unustanud ka kõrgelt koolitatud mehena oma eesti juurt ning kelle mälestuseks ja elutöö säilitamiseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum Tartus. Kas see ei olegi siis Jumal, küsib algklassiealine lapsele omase siirusega, kui näeb Jakob Hurda kujutist kuni ...