Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Milvi Ernits: kodust saadeti teele isa-ema õnnistuse ja kallistusega

„Kui ema oli varakult tõustes tule pliidi alla teinud ja kuuma kohvi isale voodisse viinud, oli isal juba uus luuletus valmis, mida nad siis üheskoos asusid viimistlema“ – selles laadis pereidüllist kantud mälupilte võiks vaimulikest abielupaari Linda (1905–1994) ja Jaan Maiori (1899–1999) vanim laps Milvi Ernits (87) lapsepõlvekodust rääkida tundide kaupa. Tartu kesklinna avaras korteris, kus Milvi Ernits koos abikaasa Elmariga vanaduspõlve veedab, hakkavad külalisele ...

Piiskop Jakob Kuke perest

EELK esimese piiskopi Jakob Kuke (1870–1933) ja tema abikaasa Melanie (1903–2000, snd Kuljus) perre sündis kolm poega: Jaak, Nathan ja Adam. Kõrvalolevas loos räägib ajakirjanik Agu Veetammele oma elust Keilas elav Nathan Kukk, piiskopi poeg. Kuna mul on olnud õnn kohtuda USAs seal elanud Jaak Kukega, siis tahan siinkohal anda tausta ka temast, Jakob Kuke esiklapsest ning piiskopist endastki ja tema abikaasast. Jakob Kukk sündis kaheksalapselisse taluperre 9. septembril ...

Aleksander Luhamets – 100

18. märtsil möödub 100 aastat Urvaste koguduse õpetaja Aleksander Luhametsa sünnist. „Imä iks ütel, et sa olõ sündünü maasenitsa (масленица on Vene õigeusu kalendris kaheksa nädalat enne lihavõtteid tähistatav, nädal aega kestev püha – K. L.) puulpäiväl,“ seletas vanaisa oma sünnikuupäeva kohta. Isa Timofei oli „tsiakaupmiis“, vedas põrssaid Pihkvasse ja Peterburgi, vahepeal käis ilmasõjas. Kas ta lapse sünni ajal koduski oli? Erinevalt emast oli ta kolm klassi koolis ...

Peapiiskop Jaan Kiivitit meenutades

Jaan Kiivit juunior sündis 19. veebruaril 1940 Rakveres ja suri ootamatult tööreisil olles Peterburis 31. augustil 2005. Jaan Kiivit teenis aastatel 1964–1994 Tallinna Püha Vaimu kogudust. 2. veebruaril 1966 ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit seenior Tallinna Toomkirikus oma poja Jaan Kiiviti vaimulikuks. 1994 valiti ta peapiiskopiks ja teenis selles ametis 2005. aastani. Eesti Kirik avaldab Jaan Kiiviti mälestuseks katke Ylöjärvi koguduse õpetaja Antero Honkkila äsja ...

Märterpiiskop Platonit meenutatakse konverentsil

Teisipäeval, 16. jaanuaril kell 10 algab Tallinnas rahvusraamatukogus EAÕK korraldatud konverents „Eesti märter piiskop Platon“. Konverents on pühendatud 100 aasta möödumisele esimese eesti soost apostlik-õigeusu piiskopi Platoni (kodanikunimega Paul Kulbusch) ametisse pühitsemisest ja 99 aasta möödumisest tema märtrisurmast. Konverents piiskop Platonist heidab valgust Eesti Vabariigi sünniaja vähem tuntud külgedele. Kõnelema on oodatud metropoliit Stefanus, Mart Laar, Anu ...

100 aastat pastor Harald Meri sünnist

Meri, Harald2

Jõelähtme kirikus mälestati laupäeval pastor Harald Merit tema 100. sünniaastapäeval. 23. detsembril 1917. aastal sündinud Meri surm 1990. aasta aprillis on lahenduseta veel ka 28 aastat hiljem. Küll ringleb mitmeid spekulatsioone tema ja temaga koos elanud Valve Kleini koletust surmast. Harald Meri sündis Raasikul. Vaimuliku kutse omandas usuteaduse instituudis ja õpetajaks ordineeriti 20. detsembril 1961. aastal, mil ta oli kohe saamas 44aastaseks. Ta on olnud seotud ...

Ma kummardan Sind, armuvägi

Kiriku laulu- ja palveraamatust lauldakse seda armsaks saanud laulu „Ma kummardan Sind, Armuvägi“ (264). See on andunud südame ja meele laul, Jumalale andunud inimese laul. Aga kas me teame midagi rohkemat laulusõnade autorist Gerhard Tersteegenist (1697–1769)? Ei ole meil tema proosaloomingut tõlgitud. Luuletusi oli tal ka sadu ning kirjavahetust peetakse samuti väga tähtsaks, sest seal leidub palju hingehoiulist, mis aitab ka praegust hädas olevat inimest. Nüüd, kus ...

Eduard Profittlich: Mu elu ja kui vaja, siis ka mu surm on elu ja surm Kristuses

Viimastel aastatel kohtame maailmas aset leidvate sündmuste valguses tihti sõna ”märter”. Märtreid ehk veretunnistajaid, kes on usu nimel surnud, ei elanud ainult kristluse esimestel sajanditel, vaid viimasest paarist sajandist teame märtreid, kes on oma elu andnud just nimelt usu nimel ning hukkunud julma kohtlemise läbi. Paavst Franciscus on korduvalt märkinud, et tänapäeval pole sugugi vähem märtreid, kui oli esimestel sajanditel. Ka XXI sajandil teame mitmeid inimesi, ...

Evaldi võtmekimp – igale oma

Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“ Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku Masingust, tutvustas meid 18. jaanuaril 1999 Mikk Sarv. ...

Kiriku ja riigi suhetest Soomes president Urho Kekkoneni ajajärgul

Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981. Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin. Tampere ...

Kolmkümmend aastat tagasi

Kolmkümmend aastat tagasi, 15. novembril 1987 pühitseti Tallinna toomkirikus ametisse peapiiskop Kuno Pajula (11.3.1924–26.11.2012). Veebiportaal Meie Kirik meenutab, et pühitsemispäeval oli Tallinna toomkirik puupüsti rahvast täis. Altari ette astunud Kuno Pajulale anti paljude ametivendade, külaliste ja kirikurahva juuresolekul pidulikult üle karjasesau ning Soome kiriku peapiiskop John Vikström lausus: „Toida sinule usaldatud karja Jumala püha sõna ja pühade ...

Raamatu tänu

Raamatulemb inimene on pisut õngitseja sarnane, tema põhiline kapital on oskus oodata. Iga ammuigatsetud raamatu hoomamatust sügavikust üles kerkimine sinu silme ette on pisike ime. Film raamatu korrastamisest Olin ülikooli raamatukogus läbi kaamera jälginud sajandivanuse kooliraamatu lahti lammutamist lehtedeks, lehtede pesemist, mikalentpaberiga parandamist, pressi all hoidmist, kuulanud Aime Espenbergi kommentaare kõikide tegevuste kohta, kuni raamatu uuesti kokku ...

Mõtteid õpetaja Harri Haamerist

Eesti Kirikule saatis kirja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts, kes pidas õpetaja Haameriga tema viimasel kümnel eluaastal pikki vestlusi. See kiri on õpetaja Harri Haameri mälestuseks tema 30. surma-aastapäeval. Avaldame kirja toimetatud kujul. „Furrunktsunuhh!“ hüüdis Tema Kuningas Nälg järjekordset omasõnalist koodsõnumit ja osutas nimetissõrmega taeva poole. Piisav ajaline distants toob mälust esile mälestusi, mis libisesid Harri Haameri (8.7.1906–8.8.1987) ...

Martin Körberi 200. sünniaastapäev

Sõrvemaal lauldakse nädalavahetusel Martin Körberi laule 12. ja 13. augustil tähistatakse Tartumaalt Võnnust pärit ning Saaremaal Ansekülas elutöö teinud kirikuõpetaja ja kirjaniku, laululooja ja kultuuritegelase Martin Georg Emil Körberi 200. sünniaastapäeva. Lauluread „Mu isamaa armas“ ja „Vaikne kena kohakene“ on tänini meeles paljudel. Ainsana „Kiriku laulu- ja palveraamatusse“ pääsenud „Ma olen väike karjane“ aga on sedavõrd tuntud, et uuemates kooliõpikutes enam ...

Mälestus Laine Villenthalist on elav

Viimasel ajal on meilgi mälestuspinkide püstitamine moeasjaks saanud. Harukordne on aga see, kui sama inimese mälestuseks rajatakse mitu pinki Eestimaa eri piirkondadesse. Hiljuti otsustasid kaks EELK kogudust sel kombel nimelt jäädvustada õpetaja Laine Villenthali (1922–2009) mälestuse tema 95. sünniaastapäeva puhul. 29. juunil avati mälestuspink Harjumaal Nissis Villenthali lapsepõlve ja noorusaja kodukiriku juures, mille lähistel lugupeetud vaimulik elas ka oma elu ...