Jaan Kross (19.2.1920–27.12.2007) ei vaja eestlastele tutvustamist, ta on ennast oma teostega meie südamesse kirjutanud. Enim tuntust kogunud on tema Eesti ajalool põhinevad romaanid. Kross on ka välismaal tuntumaid ja tõlgitumaid Eesti kirjanikke. Taevast, kui sa õue lähed, poeb su põue rõõmus enne, sest nüüd on kõik kauged tähed hoopis lähemal kui enne. Nüüd on pimedusel, mille külmast käest su süda ehmus, suure sametise lille igatsevalt lõhnav ...

5. Piiskop Kukk suri 25. juulil kell 14.45. Et oli kuum suvi, märgib Eesti Kirik: „Kuna oli karta, et soojade ilmade ja sisemise lagunemise tõttu surnukeha kuigi kaua ei püsi, määrati ülewiimine Toomkiriku kesknädala õhtuks ja matmine neljapäewa lõunaks, kuid järgmise päewa hommikuks selgus, et siiski wõib lükata talituse edasi päewa wõrra.“21 Kirstupaneku päevaks määrati seega neljapäev, 27. juuli, ning matusetalitus peeti reedel, 28. juulil. Seetõttu ei saanud matusel ...

4. Politsei abil koguti kokku umbes 8000 krooni, mis usaldati kirikunõukogu laekahoidja hoolde, kuigi õpetaja Köögardal nõudis selle panka panemist, et protsente koguda. Piiskopile esialgu raha välja ei makstud, kuna kardeti, et teatud osa summast võidakse kohtu kaudu tagasi nõuda. Finantsraskustes laekahoidja kasutas aga summat protsendita laenuna, valetades nii õpetajale kui nõukogule, et raha on pangas. Lõpuks õnnestus summa laekahoidjalt kätte saada, kuid protsentidest ...

Jakob Kukele antud ametitunnustest on tänaseni kasutusel piiskopisau ning kaelarist. Riho Saard on 2015. a seoses Urmas Viilma peapiiskopiks seadmisega kirjutanud EELK piiskoppide ametitunnustest raamatu „Piiskopkondade, piiskopiameti ja insiigniate ajalugu Eestis“. Suhted Keila kogudusega piiskopiks valimise järel Piiskopiks valimise järel pühendus Jakob Kukk terve EELK ülesehitamisele ning mõistetavalt jäi tal Keila kogudusega suhtlemiseks aega väga napiks. Lugedes ...

2. Ado Köögardal märgib kroonikas: „Nende vanuse vahe oli küll nõnda suur, et proua oleks kõlbanud piiskopile tütreks. Kui piiskop, kes vanapoisina abiellus, laulatusele sõitis, olevat kiriku uksel keegi naljatades ütelnud: „Vaadake, kuidas vana Kukk kosib nii noore kana!““3 Jakob Kukk suri jaagupipäeval, 25. juulil 1933 ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule. Melanie Kukk elas oma abikaasast 67 aastat kauem, ta suri 2000. a Californias. Jakob Kuke surma järel ...

Ettekanne konverentsil „Keila kogudus 800“ 14. septembril 2019 Keila kultuurikeskuses 1. Sissejuhatus Sada aastat tagasi, 12. septembril 1919. a valiti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimeseks piiskopiks Keila koguduse õpetaja Jakob Kukk. Seetõttu on mul eriliselt hea meel mõne sõnaga meenutada vaimulikku, kelle esimeseks ülesandeks piiskopina sai rajada EELK kui vaba rahvakirik. Ma küll ei tea, kas ma kuulun Eestis tuntud ajaloolaste hulka nagu Harju Elu tänase ...

Aastate jooksul on nii toimetuse kui ka minu isiklikku arhiivi kogunenud hulgaliselt väärtuslikku materjali. Üks mahukas kaust fotodest, kirjutistest ja kirjadest on pühendatud Evald Saele. Seal leidub tema omakäeliselt kirja pandud mälestus jõuludest kodus Võrumaal. Veidi minevikumälestust kulub ka meile ära. Sirje Semm Selleks oli vaja saun kütta soojaks – lepapuudega nagu alati. Lavale laotada pikad napud (sasimata rukkiõled) ja pääle katta linane pallai. Veel pidi ...

28. novembril meenutati Tallinna Jaani kirikus esseisti, filosoofi ja keeleteadlast Fanny de Siversit ning esitleti tema kogutud teoste teist osa „Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele“. Koostaja on teoloogiadoktor Arne Hiob ja väljaandja kirjastus Gallus. Esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg“ ilmus 2018. aastal ning kolmandat köidet on oodata autori 100. sünniaastapäeva paiku. Fanny de Sivers on tuntuks saanud ajalooliste, usundilooliste ja filosoofiliste ...

Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944. Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall. Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...

22. juulil tähistati vaimuliku ja kirjamehe ning ärkamisaja juhtiva tegelase Jakob Hurda (1839–1907) 180. sünniaastapäeva. Mitmesuguste ettevõtmistega üle Eesti peeti meeles rahvuslast, kes sündides talupojaperes ei unustanud ka kõrgelt koolitatud mehena oma eesti juurt ning kelle mälestuseks ja elutöö säilitamiseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum Tartus. Kas see ei olegi siis Jumal, küsib algklassiealine lapsele omase siirusega, kui näeb Jakob Hurda kujutist kuni ...

11. augustil möödub 110 aastat Uku Masingu sünnist. Ilmar Vene (1951) teab oma raamatus Uku Masingust „Trotsija“ (2001), et Paul Ariste (3.2.1905–2.2.1990) ja Uku Masing (11.8.1909–25.4.1985) „mõnel Alexander von Bulmerincqi [1868–1938] loengul istusid kõrvuti; ja kui siis vanem peenikesest teoloogiast alati aru ei saanud, oli noorem valmis seletama. /.../ Masingu kohta teatakse ainult, et ta kusagil on; seevastu pildid võimlevast Aristest ilmuvad isegi ajalehes“. Edasi ...

Viimaseid mälestuskilde kursusekaaslasest, arstiteadlasest, kirikuõpetajast ja sõbrast Jüri Raudsepast 2018. aasta veebruarikuu. Jüri nõustus lugema ja kommenteerima minu raamatu „Teadus ja usk“ käsikirja. Andes sellele kiitva hinnangu ja rõhutades kahe seni vastandunud ideoloogia – teadusliku ja usulise – lepitamise tähtsust, tuli järeldusele, et: „Öeldut silmas pidades on vaja kaasaega informeerida olulistest muudatustest meie arusaamades teaduse ja usu vahekorrast.“ ...

Pühapäeval, 2. juunil kell 12 algaval armulauaga jumalateenistusel Hageri kirikus tähistatakse ka koguduse kauaaegse õpetaja Paul Saare 100. sünniaastapäeva. Jutlustab koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu, muusikat teeb plokkflöödiansambel Flauti Eckernförde Saksamaalt. Kõigepealt seostub Paul Saarega sõnapaar „lentävä pappi“. Aina oli tal kiire ühest kohast teise, ühe inimese juurest teise juurde. Kiirus, konkreetsus, mälu, faktid, inimesed, kes kellega sugulane jmt. ...

Õigusteadlane Artur Taska (20.1.1912–29.9.1994) pühendas oma elu kultuuriloolasena Eesti riigi sümbolite ajaloo talletamisele ja uurimisele. Kirjutas raamatud „Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik“ (Toronto 1971), „Eesti hümn“ (Lund 1983), „Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke“ (Lund 1986), „Sini-must-valge 100 aastat“ (Montreal 1982) ja koostas „Sini-must-valge värvikolmiku eesti luules“ (Stockholm 1959). Pärast doktoritöö kaitsmist Kieli ülikoolis (1952) ...

Jaan Maior (1899–1999) on jätnud Eesti kultuuri- ja kirikulukku jälje, mis ei kustu. See, kuidas Võrumaa talurentniku paljulapselise pere ärksa vaimuga pojast sai koolitatud ja mitmel alal tegus haritlane, peegeldab imetlusväärset püüdu vaimuvalguse poole ning võimekust ennast valitud erialal teostada. Paralleelselt Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppimisega tudeeris Jaan Maior Tartu kõrgemas muusikakoolis ning viiulimängu praktiseeris elu lõpuni. Seltskondlikkus, sõnakus ...