Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Kapten Uno Lauri kuus luulekogu

Kapten Uno Laur jäi ju elu lõpuni uppunud parvlaeva Estonia eestkõnelejaks. Vallo Kepp. Meie riigi nimega laevale mõeldes Helistas lahkunud produt­sendi kaasa Helle: talle oli helistanud pikaaegne pe­re­tuttav kapten Uno Laur (1928–2018) palvega, et Helle aitaks leida hooliva varjupaiga kapteni valduses olevale nä­p­u­­täiele Belgia Eesti Seltsi raamatukogust pärinevatele luulekogudele. Helle oli soovi­tanud mind ja andis mulle kapteni telefoninumbri. Päris ...

Maestro Rolf Uusvälja meenutades

Rolf Uusväli 15. september 1930 – 11. juuni 2005. Minu armastus oreli­muu­sika vastu sai al­gu­se va­rajases lap­se­põl­ves. Mul oli õnn kas­vada peres, kus elati kristlikus vaimus. Nii võeti mind juba lapsena kirikusse kaasa.  Meie perekond kuu­lus Rakvere Kolmainu kogu­dus­se. Rakvere k­i­rikus on suurepärane orel, mil­le helid tänini pise­matki hinge lum­maksid. Ei osa­nud väi­kene tüdruk, kes va­na­emaga alati kiriku pa­­rem­poolsel rõdul istus, nii et orel ja ...

Suure-Jaani suurmehed Rosenberg ja Kapp 150

Suure-Jaani töömaleva noored korrastasid Rosenbergile ja teistele Suure-Jaani kihelkonna vaimulikele paigaldatud hauatähiseid. Koguduse arhiiv. Koos XXIII Suure-Jaani muusikafestivalile lõppakordi andmisega tähistame pühapäeval, 23. augustil kahe Suure-Jaani suurmehe – omaaegsete koguduse õpetaja Georg Alfred Rosenbergi ja köster-organisti Hans Kapi 150. sünniaastapäeva.  Kell 14 algab kirikus armulauaga kontsert-jumalateenistus, kus on kaastegevad festivali ...

Jüri ja Jürka

Jüri Bärgi mälestuspingil istuvad tema järeltulijad vaimulikud: Tauno Kibur (vasakult), Marko Tiitus ja Kalle Kõiv. Küllap on igaühel meist olnud elus ootamatusi, mida me enda arvates pole ära teeninud: nii heas kui halvas mõttes.  Sellised olukorrad või ootamatud kohtumised lihtsalt leiavad meid ning need ei küsi meie ootustest või soovidest. Kirikus teame, et need on Jumala hoolitsuse märgid, mille kaudu tema meid kõnetab. Meil ei ole võimalik ise selliseid ...

Ühe kiriku- ja keelemehe mälestuseks

Algmisses olli se Sanna, ja se Sanna olli Jummala jures, ja se Sanna olli Jummal. Sesamma olli algmisses Jummala jures. Keik asjad on temma läbbi tehtud, ja ilma temmata ep ole ühtegi tehtud, mis tehtud on. Temma sees olli ello, ja se ello olli innimeste valgus. (Jh 1:1–4) Tekstist on aru saada, et tegu on Johannese evangeeliumi algusega. See pärineb piibliraamatu esimesest trükist aastast 1739. Teame, kuidas see kirjakoht kõlab praegu kasutuses olevas Piiblis, aga ei ...

Tundmatu luuletaja Ester Andri

Ester Andri koos abikaasa Alfrediga 20. augustil 1927. Suurim sündmus Mari elus enne leeri, tollesama, kelle kohta külanaised päid vangutades ütlesid: „Ta kuulmeistri Mari om äbematu. Tema kirjutas ja mäng orelit nigu mõni miis“, oli 1869. aasta Tartu laulupeol käimine. Sellest, mida Mari laulupeol nägi ja kuulis, kõneles ta veel vaimustusega lastelastelegi.  Ja luuletaja Ester Andri, kes on nende mälestuste kirjapanija, lisab, et kümnelapseline pere (varakult ...

Rist ja viletsus

Soome hallist graniidist hauaskulptuur Niina ja Paul Saarele. 2 x Erakogu „Rist ja viletsus kaelas!“ rehmab kristlane käega, rist kaelas.  Vastuoluline, koguni irooniline lugu kristlase puhul! Kas kaelarist või Kristuse rist või rist=elukoorem on viletsus? Eluraskused ja kannatused kasvatavad ja vääristavad. Õp Naatan Haameri sõnul: „Kannatused toovad välja enama läbinägemisvõime elu suhtes. Kasvab mõistmise ja mõtestamise võime.“ (saates „Plekk­trumm“ ...

Kui elu teeb uskumatuid pöördeid

Arkadi Filippov. Arhiiv Paastumaarjapäeval möödus 110 aastat kirikuõpetaja Arkadi Filippovi sünnist. Võib-olla polekski väga põhjust meenutada kirikuõpetajat, kes vaid aasta on saanud teenida meie luteri kirikus. Ja kelle nime, tuleb tunnistada, polnud varem kuulnudki. Lisaks veel on tema rahvuseks märgitud andmebaasides sakslane. Ent ometi paelus ta ühe huvitava fakti tõttu – ta oli nimelt Kiviõli Peetri koguduse korraldajaõpetaja. Vähesed napid andmed Arkadi ...

200 aastat Carl Eduard Hasselblatti sünnist

Tartu Pauluse koguduse väljaandena on ilmunud brošüür Carl Eduard Hasselblatti (fotol) eluloost.  Carl Eduard Hasselblatt sündis 23. aprillil (vana kalendri järgi 11. aprillil) Viru-Nigula kirikuõpetaja suures peres. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. Tudengina jättis ta olulise jälje ülikooliellu Teoloogilise Ühingu asutajana, ent veelgi enam duellipidamise kohustuse lõpetajana. Nimelt oli ta eestvedajaks pikas diskussioonis, mille tulemusena murti ...

Tahkuranna suurmees Hendrik Soovik

Tänavu märtsis möödub 100 aastat Hendrik Sooviku (14. jaanuar 1844 – 12. märts 1920) surmast. Võiste raamatukogu kodukohahuviliste eestvõttel toimub laupäeval, 14. märtsil Võiste surnuaias ja Tahku Tares suurmehe mälestuspäev. Kavas on päevakohased ettekanded. Üheksateistkümnes sajand oli Liivimaa ajaloos eriline. Oli rahu sajand. Tõusis hariduslik ja kultuuriline tase. Sajandit võib nimetada ka köstrite sajandiks. Täpsemini köster-koolmeistrite sajandiks, kuna üldjuhul oli ...

Jaan Kross – 100

KrossJaan

Jaan Kross (19.2.1920–27.12.2007) ei vaja eestlastele tutvustamist, ta on ennast oma teostega meie südamesse kirjutanud. Enim tuntust kogunud on tema Eesti ajalool põhinevad romaanid. Kross on ka välismaal tuntumaid ja tõlgitumaid Eesti kirjanikke. Taevast, kui sa õue lähed, poeb su põue rõõmus enne, sest nüüd on kõik kauged tähed hoopis lähemal kui enne. Nüüd on pimedusel, mille külmast käest su süda ehmus, suure sametise lille igatsevalt lõhnav ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 5. osa

Kukk14matuseprotssessioon

5. Piiskop Kukk suri 25. juulil kell 14.45. Et oli kuum suvi, märgib Eesti Kirik: „Kuna oli karta, et soojade ilmade ja sisemise lagunemise tõttu surnukeha kuigi kaua ei püsi, määrati ülewiimine Toomkiriku kesknädala õhtuks ja matmine neljapäewa lõunaks, kuid järgmise päewa hommikuks selgus, et siiski wõib lükata talituse edasi päewa wõrra.“21 Kirstupaneku päevaks määrati seega neljapäev, 27. juuli, ning matusetalitus peeti reedel, 28. juulil. Seetõttu ei saanud matusel ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 4.osa

Kukk11surmakuulutus

4. Politsei abil koguti kokku umbes 8000 krooni, mis usaldati kirikunõukogu laekahoidja hoolde, kuigi õpetaja Köögardal nõudis selle panka panemist, et protsente koguda. Piiskopile esialgu raha välja ei makstud, kuna kardeti, et teatud osa summast võidakse kohtu kaudu tagasi nõuda. Finantsraskustes laekahoidja kasutas aga summat protsendita laenuna, valetades nii õpetajale kui nõukogule, et raha on pangas. Lõpuks õnnestus summa laekahoidjalt kätte saada, kuid protsentidest ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 3. osa

Kukk_aukülalistega07

Jakob Kukele antud ametitunnustest on tänaseni kasutusel piiskopisau ning kaelarist. Riho Saard on 2015. a seoses Urmas Viilma peapiiskopiks seadmisega kirjutanud EELK piiskoppide ametitunnustest raamatu „Piiskopkondade, piiskopiameti ja insiigniate ajalugu Eestis“. Suhted Keila kogudusega piiskopiks valimise järel Piiskopiks valimise järel pühendus Jakob Kukk terve EELK ülesehitamisele ning mõistetavalt jäi tal Keila kogudusega suhtlemiseks aega väga napiks. Lugedes ...

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 2. osa

2. Ado Köögardal märgib kroonikas: „Nende vanuse vahe oli küll nõnda suur, et proua oleks kõlbanud piiskopile tütreks. Kui piiskop, kes vanapoisina abiellus, laulatusele sõitis, olevat kiriku uksel keegi naljatades ütelnud: „Vaadake, kuidas vana Kukk kosib nii noore kana!““3 Jakob Kukk suri jaagupipäeval, 25. juulil 1933 ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule. Melanie Kukk elas oma abikaasast 67 aastat kauem, ta suri 2000. a Californias. Jakob Kuke surma järel ...