Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Persoon minevikust

Mälestusi õpetaja Paul Saarest

Pühapäeval, 2. juunil kell 12 algaval armulauaga jumalateenistusel Hageri kirikus tähistatakse ka koguduse kauaaegse õpetaja Paul Saare 100. sünniaastapäeva. Jutlustab koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu, muusikat teeb plokkflöödiansambel Flauti Eckernförde Saksamaalt. Kõigepealt seostub Paul Saarega sõnapaar „lentävä pappi“. Aina oli tal kiire ühest kohast teise, ühe inimese juurest teise juurde. Kiirus, konkreetsus, mälu, faktid, inimesed, kes kellega sugulane jmt. ...

Artur Taska ja sini-must-valge värvikolmik

Õigusteadlane Artur Taska (20.1.1912–29.9.1994) pühendas oma elu kultuuriloolasena Eesti riigi sümbolite ajaloo talletamisele ja uurimisele. Kirjutas raamatud „Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik“ (Toronto 1971), „Eesti hümn“ (Lund 1983), „Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke“ (Lund 1986), „Sini-must-valge 100 aastat“ (Montreal 1982) ja koostas „Sini-must-valge värvikolmiku eesti luules“ (Stockholm 1959). Pärast doktoritöö kaitsmist Kieli ülikoolis (1952) ...

24. mail on pastor Jaan Maiori 120. sünniaastapäev

Jaan Maior (1899–1999) on jätnud Eesti kultuuri- ja kirikulukku jälje, mis ei kustu. See, kuidas Võrumaa talurentniku paljulapselise pere ärksa vaimuga pojast sai koolitatud ja mitmel alal tegus haritlane, peegeldab imetlusväärset püüdu vaimuvalguse poole ning võimekust ennast valitud erialal teostada. Paralleelselt Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppimisega tudeeris Jaan Maior Tartu kõrgemas muusikakoolis ning viiulimängu praktiseeris elu lõpuni. Seltskondlikkus, sõnakus ...

Mees, kes unistas suurelt

Johann Voldemar Jannsen

Homme, 16. mail on Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäev. Tartu Maarja kiriku lähedal Tiigi tänaval majade vahel sisehoovis on suur vana puu, mida teatakse kui Koidula tamme. Sinna krundile, toonase aadressiga Tiigi 32 ostis Jannsen pärast viit Tartus elatud aastat 1868. aasta mais oma perele maja. Samas lähedal elas ülikooliõpingute ajal Kreutzwald, kes Eesti Postimehe toimetaja Jannseni peres oli oodatud külaline. Ärgas vaim ja ilus unistus Jannseni (1819–1890) elu ...

Õpetaja Richard Wühner jäi ustavaks märtrisurmani

4. mail pidasid Valga praostkonna vaimulikud mälestuspalvuse Valga Peetri-Luke surnuaias Valga koguduse õpetaja Richard Wühneri mälestuseks. Keskpäeval koguneti sada aastat tagasi Pihkvas enamlaste poolt vangistatud ja hukatud õpetaja hauatähise juures, kus hauakivile on graveeritud Piiblist kirjakoht Kristus on minu elu ja surm on minu kasu (Fl 1:21). Mälestuspalvusest võtsid osa emeriitpastor Peep Audova koos abikaasa Hele Audovaga, praost Mart Jaanson ja abipraost Vallo ...

Mälestuskilde Vello Salost

Salo_2002

2. mail saadeti Tallinnas Kaarli kirikus viimsele teekonnale Vello Salo (fotol). Tegemist on usuteadlasest vaimuhiiglasega, kes on jätnud oma jälje eesti kultuuri paljudesse valdkondadesse, eriti teoloogiasse. Minu tutvus Vello Saloga pärineb aastast 1990, kui Tartu ülikooli raamatukogu väljaandena trükiti minu kandidaaditöö põhjal koostatud teatmik „Eestikeelne elulooline teatmekirjandus“. Maailmas on tihti kõik kõigega seotud. Siis oli aeg, kus asutusi ja trükikodasid ...

Vello Salo leinatalitusel kõlas ülemlaul armastusele

See oli läbilõige Eesti elanikkonnast, kes vaimuliku ja kirjamehe Vello Saloga 2. mail Tallinna Toompea Kaarli kirikusse hüvasti jätma tuli. Meie suurima kirikusaaliga pühakoja uksed avati leinajatele hommikul kell kümme, katoliku korra järgi missa preester Salo leinatalituseks algas kell 11 ennelõunal. Peatumatu vooluna kulges inimkett piki pikihoonet altari ette, kus Köleri Kristuse õnnistavate käte ees oli lautsil lillesülemite keskel Vello Salo sark. Tema rinnal oli ...

Vello Salo asus igavikuteele

Ülestõusmispüha koidikul, 21. aprilli varahommikul suri vaimulik Vello Salo, aastani 1945 Endel Vaher. Kaunimat hetke isakoju siirdumiseks olnuks ristiinimesel raske leida. Asuda igavikuteele kirikuaasta olulisemal pühal. Pühal, mis kõneleb elu võidust surma üle. Vaid valituid kutsutakse sel ajal. Et Vello Salo selle au pälvis, pole imeks panna. „Ristirahvas elab Päästja tulemise, uue maa ja taeva ootuses – võiks öelda: tulevikus. Ent ta ei tohi ega taha unustada minevikku ...

Maarjamaa isa Vello

Vello Salo (5. november 1925 – 21. aprill 2019) suur igatsus jõuda taevasesse koju leidis vastuse ristiinimese jaoks aasta tähendusrikkaimal ööl – Kristuse ülestõusmise püha varahommikul. Ustava majapidajana jõudis ta oma pika elu kestel teenida kirikut, eesti rahvast, Eesti riiki ja Issandat Kristust. Küllap mõistame isa Vello tõelist panust alles tagantjärele. Me teame ja tunneme teda kui legendaarset vaimulikku. Kuid suur oli tema panus vabast maailmast eraldatud ja ...

Vello Salo luulepale

Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus. Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...

Teenekas kirikumuusik Endel Kink – 100

Kink,Endel

3. märtsil tähistas Tallinna Jaani kogudus kontserdiga kirikus teeneka kirikumuusiku Endel Kingu (fotol) 100. sünniaastapäeva. Kavas olid tema soolo-, koori- ja oreliteosed. Laulis bariton Ott Indermitte, Jaani koguduse koorid, orelit mängis Kersti Petermann. Kümme aastat tagasi kirjutas Tiiu Pikkur Eesti Kirikus Endel Kingust. „Endel Kink sündis 4. märtsil 1919 Kuusalu kihelkonnas. Talupidajatest vanemad võtsid teda sageli kirikusse kaasa. Siis sündiski suur kiindumus ...

Meenutades uuendusmeelset, noore hingega vaimulikku

Priit Rannut Tartu Raekoja platsil 2001. aastal. Kristjan Luhamets 27. jaanuaril on Priit Rannuti (1919–2010) 100. sünniaastapäev. See annab põhjuse meenutada hinnatud ja armastatud vaimulikku, kelle matusetalituse (18. detsembril 2010 Tallinna Jaani kirikus ja muldasängitamine Rahumäe kalmistule) järel kirjutati, et kuigi lahkunu on aastatelt kõige vanem EELK õpetaja, oli ta noore hingega ja alati uuendusmeelne. Laia silmaringi ja terava huumorimeelega jätkas Rannut ka ...

Õde Cassiana: ta on väärt jõudma ülemistesse tubadesse

Kavandades aastavahetusse jäävat palverännakut Jeruusalemma, loodan veel näha ema Kseniat, aga et Jumalal oli plaan ta vahepeal isakoju kutsuda, siis jõuan silmast silma kohtumise asemel hoopis eestlannast nunna hauale. Ema Ksenia, kodanikunimega Silvia Salasoo põrm puhkab Õlimäe kalmuaias. Lõvi värava kaudu Jeruusalemma vanalinnast välja, Kidroni orust läbi ja mööda Õlimäe nõlva üles võtab nobedal sammujal aega 15 minutit. Aga isegi siis, kui võtta aega teele jäävate ...

Asutati Andres Ammase fond

ammas

Andres Ammase sõbrad lõid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Andres Ammase fondi. Haapsalus tähistati eestikeelse koolihariduse 100. aastapäeva. Ilmus ka kolmas osa Haapsalu gümnaasiumi loost, millest kahte eelmist koostas Andres Ammas ja jõudis ka kolmandat alustada. Sel päeval raamatuesitlusel kuulutati Läänemaa ühisgümnaasiumi aulas Andrese sõprade nimel välja Andrese fond. See on Eesti Rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond, mis annab välja kahte ...

Rudolf Tobias – usuilma ja helikunsti ühendaja

Tobiase muuseum

Rudolf Tobiase majamuuseum. Siin sündis 29. mail 1873. aastal Käina kiriku köstri ja organisti peresse helilooja Rudolf Tobias. 2 x MTÜ Tobiase Selts 29. mail tähistasime suure helilooja ja teerajaja Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäeva. 29. oktoobril täitub tema surmast 100 aastat (29. mai 1873 Käinas Hiiumaal – 29. oktoober 1918 Berliinis). Rudolf Tobiase kohta on kirjutatud väga palju artikleid, uurimusi ja muusikateoste analüüse. Tema kohta saab lugeda internetist, ...