Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Persoon kaasajast

Elu enne elu

Nirgi2017_181

Leian end sageli küsimas, kuidas oleme meile lubatud aega vastu võtnud. Kuidas me kingitud vabadust hindame? Meie elu ja vabadus on meie nägu. Usklikuna soovin, et oskaksin oma aega Jeesuse õpetuse järgi elada – olgu Jumal mulle armuline! Heebrea kirja autor on kutsunud Jeesuse Kristuse kaudu Jumalale kiituseohvrit viima. „Huulte vilja, kes tunnistavad Tema nime. Ärge unustage head teha …“ Nii suudab toimida inimene, kes on siia maailma Looja halastuse all oodatud. ...

Lagle Parek armastab olla teel

Et jõuda iseendani ja oma Jumalani, ei pea minema ilmtingimata kodumaalt kaugele. Seda kinnitab Lagle Parek (77), kes koos mõttekaaslastega kinkis Eestile 100. sünnipäevaks kultuurilooliste peatuspaikadega palverännuteekonna. See on pikk üle 600 kilomeetri ja viib ränduri läbi Eesti Pirita kloostrist Vastseliina piiskopilinnuse varemeteni. Matkaja saab teekonna läbida nii ühe rännakuna kui ka endale valitud pikkuste etappidena. Kõndida on mõnus Palverännutee mõte sai alguse ...

Elisabeth Hendla: Sind ma ei jäta iialgi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Peaaegu igal pühapäeval istub EELK Rakvere Kolmainu kiriku eesmises pingireas ustavalt 97aastane Elisabeth Hendla. Mõned koguduse vabatahtlikud on omavahel jaganud sõidukordi, et tuua Elisabeth kohale. Üks neist ütles, et ta isegi ootab neid hommikusi sõite: „Tundub, et jumalateenistus algab juba siis, kui Elisabeth istub autosse ja hakkab tänama Jee­sust.“ Ka kirikukohvilauas lõpeb vanaproua jutuajamine vahel spontaanse palve ja kiitmisega, kui hea ja kallis Jeesus ...

Emadepäevajuttu maailmaparandajaga

Mõnedele on Teele Nigola eelkõige maastikuarhitekt, teiste jaoks aga Põlva kirikuõpetaja abikaasa. Ent muidugi pole vähetähtis seegi, et ühtlasi on ta kahe teismelise lapse ema. Ise iseloomustab Teele Nigola end maailmaparandajana, mis on kahtlemata mõjutanud ka tema elukutsevalikut. Nagu ta naljaga pooleks kinnitab, on maastikuarhitekti amet nimelt kõikidest kõige vanem – pandi ju Aadam Eedeni aeda harima ja hoidma. „Ja kohati on ju ka see, et inimesed on üksjagu asju ära ...

Tõnu Linnasmäe otsis hingetuge ja leidis ameti

Ambla kogudust Järva praostkonnas on viimased 35 aastat teeninud Tõnu Linnasmäe. 5. mail tähistab õpetaja 60. sünnipäeva. Oma tagasihoidlikkuses teeb lõpuks vaimulik ja Järva praostkonna abipraost Tõnu Linnasmäe „vea“ ja võtab siiski külalise vastu, et jagada oma mälestusi käidud teelt. Olgu öeldud, et ta on nelja lapse isa ja ühe lapselapse vanaisa. Juured on jäänud Setomaale Vahel pannakse meie saatus kaalukausile. See meenub seoses Tõnu Linnasmäega. Ta on sündinud ...

Aastakümneid Eesti ja Rootsi vahet käinud

Kui Tiit Pädam (60) sai 1992. aastal UI üliõpilasena stipendiumi teoloogiaõpinguteks Rootsis, ei osanud tänane teoloogiadoktor uneski näha, et temast saab 2012. aastal EELK Stockholmi koguduse õpetaja. Intervallist selle kahe punkti vahel saab lugeda intervjuust, mille pastor Pädam andis Eesti Kirikule EELK vaimulike konverentsi ajal. Kas vaimulike konverentsist osavõtmise puhul on tegemist rõõmustava võimaluse või pigem ametipositsioonist tuleneva kohustusega? Tulen alati ...

Ärni Kiisküla – 80 aastat jumaliku andega laulja

Nõmme Rahu koguduse laulurahva üks alustalasid – Ärni Kiisküla (94) saadeti pühapäeval, 17. märtsil pidulikult pensionile. Ärni on solist ja koorilaulja olnud 80 aastat, millest viimased 30 laulnud Nõmme Rahu koguduse mees- ja segakooris ning lugematuid kordi solistina üles astunud. Viimane etteaste oli meeskooriga 10. märtsil, kui Nõmme kirikus uus diakon Marek Alveus ametisse seati. Toimekas härra ütleb, et on Eestis laulnud ligi 80 kirikus, lisaks veel paljudes ...

Vana mees ei ole veel tüdinenud

Eenok haamer

Eenok Haamer on vaimulikuna luteri kirikus ning ühes koguduses teeninud 55 aastat ja tänab Jumalat, et tohib veel olla koguduse vaimulik. Arhiiv Mis on 55 aasta jooksul olnud see, mille pärast ma ikka veel tahan jätkata koguduse õpetajana? Sõnakuulutus on tähtis. Ametis oleva vaimulikuna on mul igal pühapäeval kohustus astuda koguduse ette ja mul peab olema sõnum. Selleks vajan aktiivset ühendust Issanda Jeesusega ja mitte kui tarbija, vaid kui (edasi) jagaja. See on ...

Piire ületav oikumeeniline tunnetus on oluline

Enda tehtud heegelkootud mantlis Monica del Norte koos oma Ida-Euroopa lambakoera Taaraga. Kätlin Liimets Räpina lähistel Tamme talus elav kunstnik Monica del Norte (48) on oma vaimuliku kodu leidnud Räpina luterlikus koguduses. Tartu Jaani kirikus oli hingedeajal näitus „Uued tiivad“, mis meeldis sedavõrd, et hoiti seintel planeeritust paar nädalat kauem. Näha võis soojades toonides 35 pilti, mille seas enim abstraktseid maale ja portreesid. Maalide pealkirjad olid kõnekad: ...

Marek Alveus on Issandat teenima läkitatud

Vaimulikud pärast missat. Vasakult: Randar Tasmuth, Marek Alveus, Urmas Viilma, Ove Sander ja Toivo Treiblut. Tiiu Pikkur 10. märtsil ordineeriti Nõmme Rahu kirikus diakoniks koguduse juhatuse liige Marek Alveus. Ordinatsioonitalituse pidas peapiiskop Urmas Viilma, assisteerisid õpetajad Ove Sander ja Randar Tas­muth. Kaasa teenis õpetaja Toivo Treiblut, laulis koguduse meeskoor, dirigent ja organist oli Imbi Laas. Marek Alveuse jutlus tugines evangeeliumi kirjakohal, kus ...

Valdo Reimann: kõige olulisem on pühendumine

Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann on alates 1982. aastast teeninud nelja kogudust: Tartu Peetri, Rõuge, Jõgeva ja Tapa. 14. jaanuaril täitus tal 60 eluaastat. Valdo Reimann on loomult väga rahumeelne. Kuhu iganes teenimine on viinud, on ta koguduses suutnud hoida või tagasi tuua tasakaalu ja rahu. Jah, õndsad on rahutegijad (Mt 5:9). Nõnda on see ka inimsuhetes, vähemasti meie 20aastase sõpruse jooksul ei mäleta mitte ühtegi tüli. Harukordne! Vestlused Valdoga, olgu need ...

Küllike Valk saab kiita Kultuurkapitalilt

Viis aastat Martna ja Ridala koguduse vaimulikuks olles on õpetaja Küllike Valk head tööd teinud. Liina Raudvassar Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp tänab Ridala ja Martna koguduse õpetajat Küllike Valku tulemusliku töö eest paikkonna kultuurielu edendajana ning annab talle selle märgiks tunnustuspreemia 2018. „Me oleme märgatud, meid kiidetakse, meile loodetakse,“ on õp Küllike Valk rõõmus kõrget auhinda vastu võttes. Ta rõhutab, et käsitleb seda tunnustusena ...

Kirikuõpetaja sai kultuuripreemia

VilumaaHedi_apr2013_f.JaanM2nnik

Põhja-Sakala valla kultuuripreemia pälvis Kõpu ja Suure-Jaani koguduse õpetaja Hedi Vilumaa (fotol). Kui õpetaja Hedi Vilumaa 16. veebruaril valla austamispeole läks, ei osanud ta arvata, et ka temal tuleb vastu võta preemia. Ta sõnab, et ei oska öelda, kes ta kandidatuuri sellele esitas, aga rõõmu teeb tunnustus kahtlemata. „Minu jaoks tähendab preemia kiriku jõudmist kultuuriasutuste valdkonda,“ sõnab ta. Enne preemia üleandmist loeti ette tema saavutused, mis on ...

Kalle Kasemaa: teoloogia on humanitaarvaldkonna alus

Kalle Kasemaa esinemas Tartu ülikooli 99. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2018, mil talle anti üle ülikooli rahvusmõtte auhind. Andres Tennus / Tartu ülikool Luteri kiriku vaimulike roll pole Eesti ajaloos piirdunud ainult usuelu edendamisega. Kirikutöö kõrvalt on paljud neist andnud kaaluka panuse Eesti ühiskondlikku arengusse ja kultuurilukku. 1. detsembril Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvinud teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa (76) on üks neist, kes seeläbi ka ...

Piiskop Kaisamari Hintikka: oluline on kuulamisoskus ja koostöö

Pühapäeval, 10. veebruaril pühitseti Espoo toomkirikus ametisse Espoo piiskop Kaisamari Hintikka, kes pidas teenistusel jutluse. Espoo piiskopkond on kiriklikult eestlastele oluline, sest lisaks mitmetele sõpruskogudustele on seal ka suur eesti kogukond. Vaid neli päeva enne ametisse pühitsemist oli piiskop Hintikka valmis Eesti Kirikule andma intervjuu. Tänapäeva Soomes pole kirik enam endastmõistetav ja seepärast võib küsida, mis on teid toonud kiriku juurde ja vaimulikku ...