Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Persoon kaasajast

Misjonär Kirsti Malmi elu on kui kaunis laul

50 aastat on ühtaegu vähe ja palju, ent samas verstapost, et oma elule tagasi vaadata ja selle üle mõelda. Detsembri lõpus oli juubelisünnipäev misjonär Kirsti Malmil, kes on Eestiga olnud seotud peaaegu poole oma elust. Jaanuari viimasel nädalavahetusel tähistas ta oma sünnipäeva Eestis. Arvatakse, et 50. verstapost on tähtis pöördepunkt ja selles vanuses saavutatakse vaimse arengu tipp, mistõttu vanas Kreekas ei antud kõrgeid ameteid sellest vanusest noorematele. ...

Randvere kogudusel uus juhatuse esimees

51 liikmesannetajaga Randvere kogudus Ida-Harju praost­konnas valis uueks juhatuse esimeheks Alo Tamme. 40 aastat pühendunult Randvere koguduses juhatuse esimehe ametit pidanud Urmas Kiviselg andis aasta alguses oma ameti üle Swedbankis protsessijuhina töötavale Alo Tammele (45). „Mul on nõukogude korra aegset kirikutööd isegi raske ette kujutada. Kindlasti ei tehtud seda aumärkide pärast. Tänu Urmas Kiviseljale on koguduse majanduslik elu olnud stabiilne ja korras,“ ...

Joel Luhamets: pean õppima elust mõnu tundma

19. märtsil saab Tartu Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets 65 ja annab ameti üle nooremale ametivennale, poeg Kristjanile, kelle koguduse nõukogu valis õpetajaks möödunud aasta 13. novembril. Sünnipäeva eel ajame juttu Tartu Pauluse kirikus ja lepime kokku, et jääme sina-vormi juurde, olgu küll jutuajamine n-ö ametlik. Joeli nimi ei ole päris tavaline. Issand andis prohvet Joelile ülesande rääkida inimestele päästmisest. Kas vanemate nimepanek oli teadlik? Joel ...

Süvendada olemasolevat ja arendada teadustööd

Dr Ove Sander (46) seab teist korda EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektoriks valituna tulevikuplaane. Ove Sander: „Esmaseks sooviks ja palveks on, et usuteaduse instituut võiks veelgi paremini täita oma peamist ülesannet: anda kirikule ustavaid ja hästi välja õpetatud töötegijaid. Kuivõrd meie akadeemiline võimekus on suurenenud, siis saame suurendada oma teadus- ja arendustöö mahtu. Mõtted liiguvad sellelegi, et võiksime olla kirikule visionaarseks mõttekojaks, aidata ...

Kindlale kaljule rajatud eluhoone

Homme, 9. märtsil täitub Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajal Mihkel Kukel 60 eluaastat. Eesti Kirik soovib talle kui ajalehe kolleegiumi pikaajalisele liikmele ja esimehele sünnipäeva puhul õnne. Lehelugejad loodavad, et oma tööd, mis ei piirdu ainult vaimuliku teenimisega Rapla kihelkonnas, jätkab õpetaja nagu seni õnnistatult ja tulemusrikkalt. Ajame juttu Rapla ruumika pastoraadi Inglisaalis, väljas langeb valgus juba kevadiselt, ehkki külmakraadid sunnivad parte ...

Katoliku kiriku pea näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Pärast reformatsiooni on katoliku kirik olnud Eestis võrreldes protestantlike või õigeusu kirikutega vähem nähtav, kuid siiski pidevalt olemas. XX saj lõpul, ühes usulise taasärkamise lainega elavnes siin ka katolitsism. Isegi usuleiged eestlased teavad hästi Isa Philippe Jourdani tema avalike esinemiste, sarmika ja sõbraliku näo, Eesti Raadio „Ööülikooli“ jpm kaudu. Ta on elanud Eestis alates aastast 1996, on Eesti Vabariigi kodanik ja kahtlemata aina enam tuntud ...

Kindlameelne Avo Kiir

Iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril 65aastaseks saanud Iisaku koguduse õpetaja Avo Kiir, kes tähistas aasta alguses ka oma 30. ordinatsiooniaastapäeva, ei näe probleemi selles, kui vaimulik peale kogudusetöö on rakkes kohalikus omavalitsuses. Enda kogemustele toetudes leiab ta, et ordineeritu võib lisaks praosti ametile olla kogukonnale abiks ka vallavanemana. Avo Kiir on suutnud hoida tasakaalu võimu ja vaimu vahel, nõnda et olles samaaegselt kiriku- ja riigiameteis, pole ...

Ave Prints – mitmekülgsete annetega töötegija

Järvamaal tuli veerand sajandit tagasi Ambla koguduse juurde toona veel üsna nooruke Ave Prints. Tuli ja jäi. Ja mitte lihtsalt ei tulnud, vaid on võtnud endale vastutuse mitme valdkonna majapidajana. Nelja lapse ema Ave Prints (48), Ambla koguduse organist ja pühapäevakooliõpetaja, usub, et tema olemust – olla kõiges täpne ja põhjalik – on mõjutanud kunstiajaloolasest vanaisa Olev Prints, kes on uurinud Tartu Jaani kiriku skulptuuride värvikihte ja on üks, tänu kellele ...

Anne Schotter: armastus peab olema isalik

Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest pälvis vabariigi aastapäeva puhul Tartu Tähe aumärgi Anne Schotter. Koidu tänaval asuvas keskuses võtab mind vastu MTÜ Tartu Koidu Keskuse nõukogu esimees Anne Schotter. Nõukogusse kuuluvad veel Fea ja Avo Üprus. Olen siin majas varemgi käinud ja nüüd tõden, et midagi on muutunud, midagi samaks jäänud. Perfektsionist Aastad oleks justkui märkamatult möödunud Anne Schotterist. Läinud suvel 80 saanud daam on sama särav ja vitaalne ...

Üks vapimärgi saajaist elab Käsmus

ong,virge2017veebr

Lääne-Viru maakonna seitsme kuldse vapimärgi üks saajaid on Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong (fotol) , kes on märkimisväärselt panustanud maakonna ja riigi hariduse edendamisse. Ta on seotud hariduseluga juba 30 aastat, neist 20 koolijuhina; kuulub nii maakondlikku kui ka vabariiklikku koolijuhtide ühendusse ning teda kaasatakse järjepidevalt haridusalase seadusandluse muutmiseks moodustatud töögruppidesse. Ta korraldab ülevirumaalist põhikooliõpilaste luulevõistlust ...

Lagle Parek: liigne mugavus soodustab lodevust

Löögid, mis saatusel Lagle Parekile (75) varuks olid, pole murdnud tema optimistlikku meelt ega pannud ühtegi oma tegu tagantjärele kahetsema. Kui saaks eluteed samades oludes alustada, kordaks ta tehtut. Väljasaatmine Siberisse, aastad poliitvangina ning katsumused poliitilises vastupanuliikumises on tema sisemist vabadust vaid karastanud ning kasvatanud. India päritolu birgitiini ordu nunn naeratab sõbralikult, kui Pirita kloostri külalistemaja väravast sisenedes uurin, ...

Heino Kivihall austab kaunist sõna ja kirja

Kalligraafia on kunst ilusti kirjutamisest kuni täieliku abstraktsioonini, ütleb eesti kirjakunsti suurmees Heino Kivihall (75). Tallinna Jaani kirikus oli tal juubelinäitus „Hümnid ja palved“, kus sai näha tähtsamaid palvetekste ja algkiriklikke hümne ning inimolevust puudutavaid miniatuure. Plaanis on seada Viimsi kirikusse üles näitus erinevates keeltes meieisapalvest. Heino on ema poolt hiidlane, isa poolt kõinlane, Tallinnas ilmale tulnud, Kõinastu laiul ja Muhus ...

Rahvavalgustaja

Eesti kirik võib rõõmustada: Kalle Kasemaa sai elutööpreemia. Ja väljastpoolt kirikut. Minu teada on ta ainus, kes teoloogina sellise preemia vääriliseks arvatud. Nüüd seisab see mees niisuguste vägevate kirikumeeste reas, mille algus ulatub Jakob Hurda ja Matthias Johann Eisenini. Sealtsamast leiame veel Rudolf Kallase, Jaan Lattiku, Uku Masingu, Eduard Tennmanni ning meie kaasaegse Toomas Pauli. Anne Pole just palju kirjutavaid kirikutegelasi, kes ei piirdu teoloogiaga. ...

Jaan Lahe: toimumas on religioonide uus tõusulaine

Tallinna ülikoolis kultuuri- ja religiooniuuringute dotsendi ametikohale kandideeriv EELK õpetaja dr Jaan Lahe ei ole nõus levinud väitega, et eestlased on ühed vähemreligioossed inimesed Euroopas: „Meie eripäraks on aga see, et meil on palju religioosseid gruppe, mille liikmeskond on väga väike.“ Olles olnud pikki aastaid seotud religiooniuuringutega, kuivõrd valmis oled võrdlema Eesti religioosset pilti Euroopa omaga? Kas Eesti pigem sarnaneb või eristub muust Euroopast ...

Tähendamissõnad juhtisid kiriku juurde

Tallinna Püha Vaimu kogudus tähistas jaanuaris asutamise aastapäeva. Sealsel eestikeelsel kogudusel on vanust 140 aastat, kuigi eestikeelseid jumalateenistusi on seal peetud 1531. aastast. Võiks öelda, et kirik on piibliteemalist kunsti otsast otsani täis. 15. sajandist on pärit Bernt Notke altar ja 17ndast vääridele maalitud pildipiibel. Uus, valgusküllane Dolores Hoffmanni pildipiibel ehib aga kiriku aknaid. Koguduse aastapäeval kümme aastat tagasi kuulasin kõnelemas ...