Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Kunstnik ja luuletaja

Vahel toimuvad Jumalale meelepärased teod varjus. Vahel on sellest kahju, eriti kui selleks on kahe armsa loojaisiksuse koostöö. Mõtlen siin Heljo Männi Loojale pühendatud värsse, millele on hõrgu kuue andnud Maara Vint. Selle koostöö igavikulist mõõdet suurendab väljaandjana soliidse ajalooga Eesti Piibliselts. Heljo Männi luulekogu „Tuulemesilane“ on hea luule. Kui mõelda Eesti luule religioossusele, siis selles kontekstis on ta väga hea luule. Palju näinud, palju ...

Sõna- ja silmailu ühiste kaante vahel

Ilmunud on Heljo Männi uus luuleraamat „Tuulemesilane“, mille on välja andnud Eesti Piibliselts. Ei ole just tavaline, et Eesti Piibliselts luuleraamatut välja annab. See ongi seltsi tegevuse jooksul esmakordne, ütleb peasekretär Jaan Bärenson. Raamatuid on piibliselts ennegi välja andnud, aga nüüdne sündis isiklike kontaktide pinnal ja kannab eesmärki tutvustada lugejatele kristlikku kultuuri laiemalt. Vanem põlvkond tunneb hästi Heljo Männi (snd 11.2.1926) loomingut, ...

Paavsti külaskäik võiks puudutada kõiki, kel on hing

Eesti Vabariigi juubeliaasta sügisel külastab Eestit paavst Franciscus, kodanikunimega Jorge Mario Bergoglio. Argentinast pärit Jorge Mario Bergoglio (snd 17.12.1936 Buenos Aireses) valiti paavstiks 13. märtsil 2013. Temast sai 266. paavst ja ta on esimene paavst, kes on Ameerikas sündinud ja pärit lõunapoolkeralt. Paavsti eesseisva külaskäigu puhul andis Eesti Kirikule intervjuu Eesti katoliiklaste ülemkarjane piiskop Philippe Jourdan. Novembris saime teate, et paavst ...

Uus toimkond hakkab koostama ususõnastikku

Lõppenud on konkurss, millega otsiti ususõnastiku töörühma stipendiaate. Kõik, kel on tulnud kokku puutuda religioonialaste terminitega, on küllap olnud kimbatuses ühe või teise sõna tähendusega või kahelnud, kuidas mõnd keerulist sõna kirjutada. Vajadus ususõnastiku järele on olnud pikka aega, nüüd tekkis selle koostamiseks ka võimalus. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) koostöös siseministeeriumiga kuulutas jaanuaris välja töörühma stipendiaatide konkursi, ütles Eesti Kirikule ...

Soosaare esseistikapreemia pälvis Marju Lepajõe

Enn Soosaare mälestuseks tema sünniaastapäeval, 13. veebruaril välja antava eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal religiooniloolane, filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe. Esseistika auhinda välja andev žürii koosseisus Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, valis laureaadi 39 kandidaadi hulgast. Lõpuks jäi sõelale neli nominenti: Eero Epner, Mihhail Lotman, Tarmo Soomere ja Marju Lepajõe. Laureaadiks ...

Keskaegne basiilika ja viljapõllud kui sümbolid

marta stratskas

Tallinna Jaani kiriku galeriis on 8. märtsini avatud noore kunstniku Marta Stratskase näitus „Ma lasen armastuse sisse“. Näituse kuraator on Erkki Juhandi. Näitusel välja pandud suuremõõtmelistel maalidel on teatud sakraalne ülevus ja inimlik püüe mõista oma olemust sellises tervikus, mille kandvaks teljeks osutuvad seestpoolt vaadatuna keskaegne basiilika kui maailmakäsituse ideaalvorm ja viljapõllud, mis sümboliseerivad kasvavat küpsevat leiba. Nii vaimu kui ka ihu ...

Tundmatust nunnast tunnustatud nägijaks

valik kirju

Mil määral suudab Bingeni Hildegard (1098–1179) kõnetada tänapäeva inimest, võib eesti lugeja ise otsustada, sest Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud tõlkevalik tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjad on välja valinud ning ladina keelest eesti keelde tõlkinud Riina Ruut, kes nimetab Hildegardi üheks keskaegse õhtumaa silmapaistvaimaks naiseks. Kaasasündinud nägijaanniga laps antakse kloostrisse, kus elu aluseks on benediktiinide range reeglistik, mille varal ...

Aastapäeva puhul matkama ja näitusele

Kaitseliidu Järva malev kutsub taas inimesi matkama, Müüsleri Saare selts aga näitusele. Jaanuari viimasel laupäeval kutsuti inimesi 38. korda Tammsaare matkale Albu vallamaja juurest Vargamäele, et meenutada armastatud kirjanikku. Järgmisel pühapäeval, 18. veebruaril kutsub aga Kaitseliidu Järva malev koos koostööpartneritega Jalgsema külas sündinud Vabadussõja ühe kangelase admiral Johan Pitka (19.2.1872–1944) rahvamatkale, mis toimub 12. korda. Kogunemine on Peetris kell ...

Pärnus saab näha piiblinäitust

Eesti Piibliselts läks oma esimesse koju Pärnusse, et kõnelda ja näidata pühakirja. Näitus Agape keskuses jääb avatuks 12. märtsini. Seminari „Emakeelne Piibel meie elus“ avades sõnas piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, et piibliselts ei läinud mitte Pärnusse külla, vaid koju.Aastal 1991, kui selts taastati, asus kontor Pärnus metodisti koguduses ja abikontor Tallinnas. Seltsi esimene sekretär oli Agape koguduse pastori Tõnu Kuusemaa abikaasa Külli Kuusemaa, esimene ...

Näitus „Kus surijaid, seal pärijaid“

Sellise pealkirjaga näitus on avatud Tartus Nooruse tänaval asuva rahvusarhiivi Noora aatriumis. Teemasse juhtivalt sisuka ning külastajais ja pärimise temaatika ajaloolise vaatenurga vastu huvi tõstva näituse on Noora materjalide põhjal koostanud Reet Hünerson, Liina Lõhmus ja Maive Mürk. Näituse autorid kinnitavad, et lugude tegelaste sugulussidemeid ja omavaheliste suhete sasipuntraid annab harutada ka paljunäinud arhivaaril. Nad rõhutavad, et pärandilugusid on Noora ...

Kui suur on Eesti luule?

Mis tobe küsimus! Aga ikkagi. Meie luulel on ka aidamees omast käest võtta: Indrek Tarti „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000“ (2002). Sellest ajavahemikust on kirjas ligi viis tuhat luulekogu ja autorikogude kirjutajate arv ligineb tuhandele. Pluss antoloogiad, pluss XXI sajandi saak. On palju vaidluskohti: kus lõpeb laulik ja algab luuletus, pisitrükiste probleemid, „samizdati“ jaoks kirjutusmasinal paljundatu jne. Enamiku jaoks on luule suuruse määr neljaköiteline Karl ...

Jalutuskäigust kalmuaeda kujuneb kultuurilooline retk

KultuuriloolineRaadi

Kirjastuse Hea Lugu album „Kultuurilooline Raadi“ aitab avastada põneva taustaga kalmistu loo, mis kätkeb endas sadade Eesti ajaloos olulist rolli kandnud isikute mälestust. Tartu murdes sõnad „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“ juhatavad Tartu ülejõel asuva Raadi linnaosa kalmuaia peaväravast sisse. Tegemist on surnuaiaga, mis on orgaaniliseks tervikuks kokku kasvanud linna eri koguduste – Jaani, Peetri, Maarja ja Ülikooli, lisaks õigeusu Uspenski, sõjaväe ning ...

Leidmaks oma usku, mis teeb elu elamisväärseks

Tallinnas Vabaduse väljaku galeriis on skulptor Mati Karmini näitus „Uskusid“, mis autori sisekaemustest inspireeritud taieste mõjul innustab külastajaid eksistentsialistlike küsimuste üle mõtisklema. „Ma ei ole kõige optimistlikum, vähemalt mitte rõõmus,“ tunnistab Karmin Eesti elule hinnangut andes, lisades, et paljuski võib selle põhjuseks tuua nõukogude perioodist ladestunud suhtumist „mõisa köis, las lohiseb“. Üle 30 aasta Eesti kunstimaastikule oma taieste näol ...

Ilusad kortsus nägudega naised fotodel

Nõo_naitus5

Nõo kirikus on vaadata norra fotograafi Anne Helene Gjelstadi fotonäitus „Suur süda, tugevad käed“. Sageli kuulen oma töös, et ära mind küll pildista, ma juba kortsus ja vana. Aga just neid kortsus memmekesi Manija ja Kihnu saarel on jäädvustanud norra fotograaf Anne Helene Gjelstad. Nad on tõesti kortsus, kandes aastate koormat. Ja elades oma igapäevast elu: keegi koob sokki, keegi viib lehma heinamaale, keegi istub laua taga ja tõenäoliselt mõtleb oma mõtteid. Nad on ...

Müstikust munga teos kättesaadav eesti keeles

nurtulaulud

Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Mediaevalis“ ilmus Nareki Grigori „Nutulaulude raamat“, mille on vanaarmeenia keelest tõlkinud Peeter Volkonski. Peeter Volkonski on raamatu saatesõnas öelnud, et tema „esmatutvus Nareki Grigoriga, 10. sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios ...