Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Uus raamat tutvustab luterlike koolide tegemisi

Väikesed-imed-1280px-2

„Väikesed imed. Luterlikud koolid Eestis“ on EELK tegevusi tutvustava sarja teine raamat. Fookuses on Kaarli kool, Tallinna toomkool, Tartu luterlik Peetri kool ja Põlva Jakobi kool. 2019. aasta on olnud Eesti luterlikele koolidele eriline: Tallinna toomkool tähistab tänavu oma 700. aastapäeva ning Põlvas avati Tartu luterliku Peetri kooli väikevennana Põlva Jakobi kool. Eesti kristlikud erakoolid täidavad Eesti hariduselus olulist rolli. Teistele koolidele on nad ...

Poeetiline lugu igavikulises rütmis elavast kloostrist

ukrainlane_filmitegija_8191

Pimedate Ööde filmifestivalil oli Ukraina filmirežissööri Aleksandr Zaporoštšenko ja produtsent diakon Aleksandr Plõska poeetilise dokumentaalfilmi „Kus sa oled, Aadam?“ rahvusvaheline esilinastus. Film pakub erakordse võimaluse piiluda väga suletud kloostririiki, munkade maailma, õigeusklike pühamast pühamasse paika – Athose mäele. Athose poolsaar ja mägi seal asuvate kloostrite ja eraklatega moodustavad Kreeka erilise administratiivüksuse – isejuhitava, 20 õigeusu ...

Fanny de Siversi kirjad Eesti sõpradele

Veidemann,Rein

28. novembril meenutati Tallinna Jaani kirikus esseisti, filosoofi ja keeleteadlast Fanny de Siversit ning esitleti tema kogutud teoste teist osa „Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele“. Koostaja on teoloogiadoktor Arne Hiob ja väljaandja kirjastus Gallus. Esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg“ ilmus 2018. aastal ning kolmandat köidet on oodata autori 100. sünniaastapäeva paiku. Fanny de Sivers on tuntuks saanud ajalooliste, usundilooliste ja filosoofiliste ...

Oikumeenilise žürii võidufilm

PÖFFlogo

Sel aastal 23. korda toimunud kõrgetasemelisel Pimedate Ööde filmifestivalil näidati üle 250 mängufilmi ja purustati publikurekord. Kuuendat korda valis põhiprogrammi 21 filmi seast oma lemmiku ka oikumeeniline žürii. Oikumeenilisse žüriisse kuulusid Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk, EELK avalike suhete spetsialist Regina Hansen, roomakatoliku kiriku pressiesindaja Marge Paas. Žürii eesmärgiks on ...

Rahvusülikooli idee viis emakeelse ülikooli loomiseni

Rahvusülikooli avamisest eestikeelse Tartu ülikoolina möödub 1. detsembril sajand. Kuigi saja aasta jooksul on Eesti allunud erinevatele riigikordadele ning ka meie universitas on kandnud periooditi isesugust nime, siis keeleküsimuses on suudetud hoida alguses paika seatud põhimõtet – õppetöö ülikoolis, väikesed erandid välja jättes, on toimunud eesti keeles. Emakeelne ülikool on olnud läbi erinevate aegade huumusrikkaks kasvulavaks eestimeelse haritlaskonna ...

Maarjateater uue etendusega koolikiusamise vastu

kuressaare eesel3

Maarjateater rõõmustas taas publikut uue lavastusega – 15. novembril esietendus Tartus Tiigi seltsimajas „Kuressaare valge eesel“. Maarjateatri oma autor on Loone Ots ja seegi kord on ta kirjutanud laheda teksti ning trupi noored said osatäitmistega toredasti hakkama. Kui etendust vaatama tulnud katoliku lasteaia lapsed saalis toimuvale kaasa elama hakkasid, oli see kindel märk õnnestumisest. Kuigi tükk oli mõeldud pigem algkooliealistele. Aga mis seal salata, kiusamist ...

Sammhaaval Valguse poole

Toomas pauli raamat

Igal teoloogil on oma lemmikmärksõnad, mis korduvad ta tekstides, väljendades nõnda seda, mis on tema jaoks kõige olulisem. Augustinusel olid nendeks näiteks „hing“ ja „armastus“, Lutheril „Jumala Sõna“, „evangeelium“ ja „arm“. Toomas Pauli kaheks armastatumaks märksõnaks on „tee“ ja „valgus“. Teele ja teekäimisele viitab juba ainuüksi tema uue mõtisklusteraamatu pealkiri, mis on võetud meiegi lauluraamatus leiduvast laulust „Säravaim täht“ (KLPR 472). Sellele järgnevad ...

Muusikust sillaehitaja

ene salumäe

Organist Ene Salumäele anti läinud nädala teisipäeval Tallinnas Soome suursaatkonnas üle Soomes tegutseva sihtasutuse Viro-säätiö (Eesti Fond) poolt 2019. aasta Aino Kallase preemia. Organist Ene Salumäe pälvis selle teenete eest Soome ja Eesti kultuurisuhete arendamisel. Aino Kallase preemia jagati välja 12. korda ja esmakordselt anti see muusikule. Varem on auhinna pälvinud näiteks ajakirjanik Kulle Raig, kirjandusteadlane Rein Veidemann, tõlkija Piret Saluri. Eestikeelse ...

Aastast, mis oli katsumuseks kõigile

Ado Köögardal 1956

Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944. Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall. Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...

Lendtäht Aksel Kallas (1890–1922)

Saaremaad nagu oma taskut tundnud Gustav Ränk (1902–1998) annab teada kunagise Kaarma koguduse „harkhabemega“ köstri Mihkel Kallase (1824–1896) kohta: „Mitte igal toonasel talupojal ei tulnud pähe anda oma poegadele kõrgemat haridust. Neist kaks jõudsid jätta oma nime eesti ärkamise või rahvusliku tõusuaja kultuurilukku. Oskar teadlasena, publitsistina ja diplomaadina, Rudolf kirikumehena ja filosoofina.“ Oskar Kallasest (1868–1946) ja ta soomlannast kaasast Aino Kallasest ...

Luuletus

kuju

Lauri Sommer Pööripäevaks saavad kammitud surnute juuksed selles aias, majaaseme pealagi, köögipõranda telliste tykid punase kõõmana liivmullas laiali. Noored kirsipuud kulul. Põuapäikese kätte riisutud tolmune kärnkonn ukerdas varju yle saialilletihniku varemete. Kui vihm viimaks jõuab saab temast diadeem surnute juustel Luulekogust „Kodu kaduvas“, kirjastus Tiivaalune, Räestu 2019

Indrek Jurtšenko: muusika peab sinus elama

dav

Kes talvel Savonlinnas keset järve 15. sajandil rajatud Olavinlinna lossi satub, näeb vaid kivimüüre ja lagedat taevast, lumi sajab lagipähe. Siin ei ole mitte midagi! Lihtsalt lossimüürid. Kevadel ehitatakse kõik uuesti üles. Müüridele tõmmatakse peale katus, tuuakse sisse pingiread enam kui 2200 inimese tarvis. Suvel, täpsemalt üheks kuuks juulikuu algusest kasvab linna rahvaarv kordades, lossist saab Soome kuulsaima ooperifestivali paik. „Lava ei ole sügav, kuid ...

Lipumuuseumile pole lahendust sündinud

Aasta alguses loodeti Otepääl asuvale Eesti lipu muuseumile taassündi, kuid nii pole läinud. Remont jäi seisma ja lipukeskus asutamata. 10. aprilli Eesti Kirikus kirjutasin vastuolust, mis valitseb Otepääl pastoraadis asuva lipumuuseumi ja vallavalitsuse vahel. Siis kinnitas vallavanem Kaido Tamberg, et „lipu sünnipäevaks, 4. juuniks saab vähemalt oalemasolev ruum pastoraadis üle värvitud“. Lipumuuseumi tuba jäi värvimata. Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik Margis Sein ...

Kui ausameelsed sihid ei viigi loodetuni

Oma lavastajategevuse 50 aasta juubeli tähistamiseks lavastatud näidendis „Kaupo ja Lembitu“ lubab Jaan Tooming ERMi teatrisaalis kohtuma Kaupo ja Lembitu, kaks suurt, kes omas ajas mängisid kandvat rolli uue ajastu kujundamises meie mail. Tegemist on 1892. aastal sündinud ja 1941. aastal Nõukogude vangilaagris hukkunud eesti poliitiku, ministri ning kirjaniku Leo Sepa 1937. aastal Rein Sarvesaare nime all ilmunud teose „Kaupo“ põhjal sündinud lavastusega. Murelikult loodu ...

Raamat piiblitõlgenduse ajaloost

Armstrong

Kirjastuse Gallus poolt välja antud „Piibel. Biograafia“ (kaanepilt fotol) esitab isikupärase tõlgenduse sellest, kuidas on arusaamad Piiblist aegade jooksul muutunud. Autor Karen Armstrong on briti päritolu endine katoliku nunn, kes alates 1982. aastast tegutseb menuka vabakutselise literaadina. Ta on kirjutanud enam kui veerandsada raamatut erinevatest maailmareligioonidest ja nende ühisosast. Armstrongi teostest neljandana eesti keelde tõlgitud „Piibel. Biograafia“ ...