Eesti Naislaulu Seltsi initsiatiivil ja korraldusel toimus 14. aprillil Tallinna metodisti kirikus kontsert „Hoia, Jumal, Eestit“, pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Kui reeglina korraldab Eesti Naislaulu Selts kontserte naiskooridele, siis sel korral tehti koostööd meeskooridega ja ettekandele tulid eesti heliloojate vaimuliku sisuga segakoorilaulud. Kontserdil kõlasid Rudolf Tobiase, Cyrillus Kreegi, Juhan Aaviku, Rene Eespere, Urmas Sisaski, Margo Kõlari ja ...

Tulekul on kolm head kontserti, mis pühendatud Eesti Vabariigi juubeliaastale. Üks kontserdi korraldajaist Ilvi Jõe-Cannon annab teada, et kontsertidel osaleb Rutgersi ülikooli meeskoor New Jerseyst. Tartu ülikooli saalis on kontsert reedel, 25. mail koos Tartu ülikooli akadeemilise naiskooriga. Laupäeval, 26. mail laulavad külalised koos Eesti Seltsi segakooriga Tallinnas Kaarli kirikus. Pühapäeval, 27. mail on kontsert Estonia kontserdisaalis, kus lauldakse koos Tallinna ...

Ooperilaulja Alla Popova (fotol) pikaaegne unistus ja südamesoov oli esineda kitarri ja kandle saatel ning sellest inspireerituna sai alguse väljapaistvate interpreetide ühine musitseerimine. Koosseis sopran, kannel, kitarr, orel on uudne eesti muusikas ja tegemist on ainulaadse muusikalise kooslusega. Kvarteti Alla Popova (sopran), Kristi Mühling (kromaatiline kannel), Svetlana Kekiševa (orel), Jelena Ossipova (klassikaline kitarr) kontserdid toimuvad laupäeval, 12. mail ...

Tartus Pauluse kiriku tiibhoones esitleti esmaspäeval legendaarse arsti Heino Noore raamatut „Elamise pikad varjud. Arsti ja poliitvangi mälestused“. „Elame siin ajalikus elus vaid üks kord, sureme ka ainult üks kord. Terves ühiskonnas otsib terve inimene enamasti tervist, hingelist tasakaalu ja endale kaasaelamist,“ kirjutas doktor Heino Noor (fotol) taasilmunud Eesti Kiriku esimeses numbris 4. märtsil 1990. Peaaegu kolmekümne aasta jooksul, mis nende ridade ...

Päev enne Heino Noore 96. sün­ni­aastapäeva esitletakse ülikoolilinnas siin elanud ja töötanud arsti Heino Noore elulooraamatut. Esitlus toimub esmaspäeval, 23. aprillil kell 16 Tartu Pauluse kirikus. Heino Noore mälestused salvestas ja litereeris ning raamatu koostas Ago Pärtelpoeg. Tehnilist tuge raamatu valmimisel andis Eesti Kirik (keeletoimetaja Sirli Lember, küljendaja Salme Uustare). Raamat ilmub paljude organisatsioonide, Tartu ja Haapsalu linna toel, viimane oli ...

Kogumikku „Tarvis on vaid üht“ (sarjas „Sõna ja tegu“) on koondatud 2015. kuni 2017. aastani peetud loengud, kus isa Pedro pakub lihtsas sõnastuses praktilisi juhtnööre ja selgitusi. Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku preestrina on Argentiinast pärit isa Pedro Cervio andnud koguduse liikmetele ikka ja jälle nõu, kuidas elada nii, et meie elu poleks lahutatud kaheks eri osaks – usueluks ja argipäevaks –, vaid et need kaks poolt moodustaksid terviku. Raamatus näiteks ...

Kirjastusel Gallus ilmus äsja sarja „Meie vaimulikud“ kolmas raamat, mis portreteerib Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreestrit isa Aleksandrit ehk Aivar Sarapikku. Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see läheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist vältida, sellele oskab vastata Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitseväe kolonelleitnant, ...

29. märtsil, president Lennart Meri sünniaastapäeval (1929–2006) anti Viimsis Püha Jaakobi kirikus üle Lennart Meri stipendium. Selle sai kunstiajaloolane, 19. sajandi Eesti kirikute altarimaale uuriv Liisa-Helena Lumberg. Tunnustuse andsid üle presidendi poeg Mart Meri ning Viimsi abivallavanem Annika Vaikla. Stipendiumi suurus on 3200 eurot. Lumberg on Eesti kunstiakadeemia (EKA) kunstikultuuri teaduskonna kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tunnustuse ...

Inimene rändab läbi aja ja ruumi igaviku suunas. Iga teekond on eriline. On öeldud, et maa, mis on avatud merele, on suur. Käsmu meremuuseumisse on talletatud selle merele avatud paiga ja inimeste teekondade rikas ajalugu. Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargi territooriumil asetsevas umbes 160 püsielanikuga Käsmu külas viib kadakate allee tsaariaegsesse piirivalvekordoni hoonesse, kus saab alates 1993. aastast tutvuda legendaarse kapteniküla ajalooga: meresõidu, ...

Eesti Kiriku lugejale kaheksanda lehekülje fotomõtiskluste kaudu tuttav Andres Lehestik on avaldanud luulekogumiku. See kannab pealkirja „lehestik“ ning koosneb lahtistele lehtedele trükitud luuletustest, mis on pakitud A5 dokumendikarpi (fotol). 1962. aastal sündinud Lehestik on EELK Põlva Maar­ja koguduse juhatuse liige, hariduselt bioloog ning igapäevaametilt taksidermist. Lisaks meie lehele on tema luulet avaldanud ka Looming ja Sirp. Lehestik ütles Eesti Kirikule, ...

Kuusalu keelemehest pastori Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine pälvis äramärkimist 2017. aasta Eesti keeleteo konkursil. Konkurssi korraldab haridus- ja teadusministeerium 2006. aastast alates. Seekord kuulutas taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministritest koosnenud žürii 2017. aasta keeleteoks loomaarstiteadlase ning eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija Enn Ernitsa artiklikogumiku „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ ...

Pärast enam kui 80aastast pausi valmis kõrgkoolidele mõeldud õpik „Eesti kiriku- ja religioonilugu“ (Tartu Ülikool Kirjastus, 390 lk), mida autorid esitlesid 18. märtsil Tartu Jaani kirikus. Raamatu esitlusele andis mõjusa sissejuhatuse pühapäevane jumalateenistus, kus Ülikooli-Jaani koguduse külalisjutlustajaks oli Tartu ülikooli teadusprodekaan, kirikuloolane dr Riho Altnurme. Teenistuse järel kõnepulti naastes jagas ta esitlusele tulijatega oma rõõmu, et pikk protsess ...

Ilmunud on eestikeelne tõlketeos „100 Soome innovatsiooni“, mille koostaja on Ilkka Taipale. Soomekeelne esmaväljaanne ilmus aastal 2006. Teost on tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde. Ikka selleks, et paremini mõista Soomet, tema riiklikku toimimist, rahvast ja lihtsaid asjugi. Nagu seda, miks soomlane saunas käia ja tangot tantsida armastab, kepikõndi teeb ja kus kaltsuvaipu pesemas käib. Mis on ühist ühekojalisel Eduskunnal ja nõudekuivatuskapil? Või ...

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...

1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli õppejõu dr Anu Põldsami tõlgitud Gershom Scholemi artiklitekogu „Pühakirjast alkeemiani: valitud artikleid“. Kirjastuse Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas veebruaris ilmunud mahukas, 608 leheküljega tõlketeos annab suurepärase võimaluse judaismi põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Gershom Scholem (1897–1982) oli Saksamaal sündinud, algselt saksa keeles, hiljem ...