29. märtsil, president Lennart Meri sünniaastapäeval (1929–2006) anti Viimsis Püha Jaakobi kirikus üle Lennart Meri stipendium. Selle sai kunstiajaloolane, 19. sajandi Eesti kirikute altarimaale uuriv Liisa-Helena Lumberg. Tunnustuse andsid üle presidendi poeg Mart Meri ning Viimsi abivallavanem Annika Vaikla. Stipendiumi suurus on 3200 eurot. Lumberg on Eesti kunstiakadeemia (EKA) kunstikultuuri teaduskonna kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tunnustuse ...

Inimene rändab läbi aja ja ruumi igaviku suunas. Iga teekond on eriline. On öeldud, et maa, mis on avatud merele, on suur. Käsmu meremuuseumisse on talletatud selle merele avatud paiga ja inimeste teekondade rikas ajalugu. Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargi territooriumil asetsevas umbes 160 püsielanikuga Käsmu külas viib kadakate allee tsaariaegsesse piirivalvekordoni hoonesse, kus saab alates 1993. aastast tutvuda legendaarse kapteniküla ajalooga: meresõidu, ...

Eesti Kiriku lugejale kaheksanda lehekülje fotomõtiskluste kaudu tuttav Andres Lehestik on avaldanud luulekogumiku. See kannab pealkirja „lehestik“ ning koosneb lahtistele lehtedele trükitud luuletustest, mis on pakitud A5 dokumendikarpi (fotol). 1962. aastal sündinud Lehestik on EELK Põlva Maar­ja koguduse juhatuse liige, hariduselt bioloog ning igapäevaametilt taksidermist. Lisaks meie lehele on tema luulet avaldanud ka Looming ja Sirp. Lehestik ütles Eesti Kirikule, ...

Kuusalu keelemehest pastori Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine pälvis äramärkimist 2017. aasta Eesti keeleteo konkursil. Konkurssi korraldab haridus- ja teadusministeerium 2006. aastast alates. Seekord kuulutas taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministritest koosnenud žürii 2017. aasta keeleteoks loomaarstiteadlase ning eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija Enn Ernitsa artiklikogumiku „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ ...

Pärast enam kui 80aastast pausi valmis kõrgkoolidele mõeldud õpik „Eesti kiriku- ja religioonilugu“ (Tartu Ülikool Kirjastus, 390 lk), mida autorid esitlesid 18. märtsil Tartu Jaani kirikus. Raamatu esitlusele andis mõjusa sissejuhatuse pühapäevane jumalateenistus, kus Ülikooli-Jaani koguduse külalisjutlustajaks oli Tartu ülikooli teadusprodekaan, kirikuloolane dr Riho Altnurme. Teenistuse järel kõnepulti naastes jagas ta esitlusele tulijatega oma rõõmu, et pikk protsess ...

Ilmunud on eestikeelne tõlketeos „100 Soome innovatsiooni“, mille koostaja on Ilkka Taipale. Soomekeelne esmaväljaanne ilmus aastal 2006. Teost on tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde. Ikka selleks, et paremini mõista Soomet, tema riiklikku toimimist, rahvast ja lihtsaid asjugi. Nagu seda, miks soomlane saunas käia ja tangot tantsida armastab, kepikõndi teeb ja kus kaltsuvaipu pesemas käib. Mis on ühist ühekojalisel Eduskunnal ja nõudekuivatuskapil? Või ...

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...

1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli õppejõu dr Anu Põldsami tõlgitud Gershom Scholemi artiklitekogu „Pühakirjast alkeemiani: valitud artikleid“. Kirjastuse Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas veebruaris ilmunud mahukas, 608 leheküljega tõlketeos annab suurepärase võimaluse judaismi põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Gershom Scholem (1897–1982) oli Saksamaal sündinud, algselt saksa keeles, hiljem ...

Vahel toimuvad Jumalale meelepärased teod varjus. Vahel on sellest kahju, eriti kui selleks on kahe armsa loojaisiksuse koostöö. Mõtlen siin Heljo Männi Loojale pühendatud värsse, millele on hõrgu kuue andnud Maara Vint. Selle koostöö igavikulist mõõdet suurendab väljaandjana soliidse ajalooga Eesti Piibliselts. Heljo Männi luulekogu „Tuulemesilane“ on hea luule. Kui mõelda Eesti luule religioossusele, siis selles kontekstis on ta väga hea luule. Palju näinud, palju ...

Ilmunud on Heljo Männi uus luuleraamat „Tuulemesilane“, mille on välja andnud Eesti Piibliselts. Ei ole just tavaline, et Eesti Piibliselts luuleraamatut välja annab. See ongi seltsi tegevuse jooksul esmakordne, ütleb peasekretär Jaan Bärenson. Raamatuid on piibliselts ennegi välja andnud, aga nüüdne sündis isiklike kontaktide pinnal ja kannab eesmärki tutvustada lugejatele kristlikku kultuuri laiemalt. Vanem põlvkond tunneb hästi Heljo Männi (snd 11.2.1926) loomingut, ...

Eesti Vabariigi juubeliaasta sügisel külastab Eestit paavst Franciscus, kodanikunimega Jorge Mario Bergoglio. Argentinast pärit Jorge Mario Bergoglio (snd 17.12.1936 Buenos Aireses) valiti paavstiks 13. märtsil 2013. Temast sai 266. paavst ja ta on esimene paavst, kes on Ameerikas sündinud ja pärit lõunapoolkeralt. Paavsti eesseisva külaskäigu puhul andis Eesti Kirikule intervjuu Eesti katoliiklaste ülemkarjane piiskop Philippe Jourdan. Novembris saime teate, et paavst ...

Lõppenud on konkurss, millega otsiti ususõnastiku töörühma stipendiaate. Kõik, kel on tulnud kokku puutuda religioonialaste terminitega, on küllap olnud kimbatuses ühe või teise sõna tähendusega või kahelnud, kuidas mõnd keerulist sõna kirjutada. Vajadus ususõnastiku järele on olnud pikka aega, nüüd tekkis selle koostamiseks ka võimalus. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) koostöös siseministeeriumiga kuulutas jaanuaris välja töörühma stipendiaatide konkursi, ütles Eesti Kirikule ...

Enn Soosaare mälestuseks tema sünniaastapäeval, 13. veebruaril välja antava eetilise esseistika auhinnaga pärjati sel aastal religiooniloolane, filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe. Esseistika auhinda välja andev žürii koosseisus Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Erki Kilu, Neeme Korv, Hannes Rumm, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik, valis laureaadi 39 kandidaadi hulgast. Lõpuks jäi sõelale neli nominenti: Eero Epner, Mihhail Lotman, Tarmo Soomere ja Marju Lepajõe. Laureaadiks ...

Tallinna Jaani kiriku galeriis on 8. märtsini avatud noore kunstniku Marta Stratskase näitus „Ma lasen armastuse sisse“. Näituse kuraator on Erkki Juhandi. Näitusel välja pandud suuremõõtmelistel maalidel on teatud sakraalne ülevus ja inimlik püüe mõista oma olemust sellises tervikus, mille kandvaks teljeks osutuvad seestpoolt vaadatuna keskaegne basiilika kui maailmakäsituse ideaalvorm ja viljapõllud, mis sümboliseerivad kasvavat küpsevat leiba. Nii vaimu kui ka ihu ...

Mil määral suudab Bingeni Hildegard (1098–1179) kõnetada tänapäeva inimest, võib eesti lugeja ise otsustada, sest Tallinna Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud tõlkevalik tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjad on välja valinud ning ladina keelest eesti keelde tõlkinud Riina Ruut, kes nimetab Hildegardi üheks keskaegse õhtumaa silmapaistvaimaks naiseks. Kaasasündinud nägijaanniga laps antakse kloostrisse, kus elu aluseks on benediktiinide range reeglistik, mille varal ...