Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Väike valik suvefestivale ja -üritusi

Tallinna vanalinna päevad 30. maist 2. juunini Tiheda programmiga vanalinna päevad, järjekorras juba 38., kannavad juhtmõtet „Tallinn 800“. Nargenfestival juunist septembrini üle Eesti 8.–9. juunil Kreegi päevad Haapsalus, Hiiumaal ja Saaremaal. Haapsalu toomkirikus annab 8. juunil kontserdi ansambel Heinavanker. Suure-Jaani muusikafestival 16.–23. juunini Klassikalise ja eesti muusika ning muusikute keskne festival, mis pakub midagi pea igale maitsele. Kontserdid ...

Muinsus on mälu, mida Eesti hoiab

EV100_muinsus_kaas_veebi

EV100 raamatusari sai mõjusa lisa Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat. Mälu kestmise lugu“ läbi. „Teose piiratud maht ei võimalda mõistagi võrdse põhjalikkusega süüvida igasse aastakümnesse või igaühte muinsuskaitse arvukatest valdkondadest, rääkimata muinsuste üksikasjalikust kirjeldamisest,“ vabandab autor eessõnas, lubades siiski mõtestada Eesti muinsuskaitse loo viimase sajandi jooksul. Põgusamgi teosega tutvumine veenab lugejat, et autoril plaan ...

Etenduse ettevalmistused käivad täistuuridel

gerd eston

Maarjateater astub 16. mail Maarja kirikus vaatajate ette uue naljamänguga „Jannseni juubel ehk August Wiera tuleb Tartusse“. Sel päeval tähistatakse Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva. Tartu linn tähistab UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva laulupeo algataja sünniaastapäeva erinevate ettevõtmistega, kuhu on kaasatud ka Maarja kogudus. Juba hommikul kell kaheksa on Maarja kirikus palvus, aga kirikusse on tulemas ka Väägvere pasunakoor ja oodata on ...

Ilmus raamat südamerahust

rahust

Kirjastuse Gallus raamatusarjas „Sõna ja tegu“ on ilmunud Marit Ausi tõlkes Jacques Philippe’i raamat „Südamerahust, otsida ja hoida rahu. Väike traktaat südamerahust“. Katoliku kiriku pühak padre Pio on ütelnud, et rahu on vaimu lihtsus, südametunnistuse selgus, hinge tasadus ja armastuse side (lk 107). Kes meist ei vajaks sellist rahu? Populaarse 1947. aastal sündinud prantsuse teoloogi ja preestri (tema raamatuid on tõlgitud 24 keelde ja müüdud üle miljoni eksemplari) ...

Vello Salo luulepale

Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus. Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...

Ühiselt kultuuriväärtusi kaitsmas

Salumäe1

10. aprillil toimus muinsuskaitseametis EELK ja Eesti Vabariigi valitsuse kultuurikomisjoni istung. Tegemist on kiriku ja valitsuse ühiskomisjoni alakomisjoniga, mis tegeleb peamiselt muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste säilimise küsimustega. EELKd esindasid seekordsel kohtumisel piiskop Tiit Salumäe (pildil) ja Ülle Keel. Tiit Salumäe ütles Eesti Kirikule, et muu hulgas käsitleti koosolekul 1. mail kehtima hakkava muinsuskaitseseadusega seonduvat. Tema hinnangul on uus ...

Eesti keele aastal konverents keeleuuendaja auks

3. aprillil toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents pealkirjaga „Meil oma sõna kinnita“. Samal päeval, 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811–1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti teatri- ja muusikaakadeemialt (Kaari Kattai – viiul ja Jelizaveta Kromskaja – klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna ...

Esitleti Andres Põderi elulooraamatut

Põderi_raamat

Kirjastus Gallus esitles pühapäeval, 7. aprillil Tallinna piiskoplikus toomkirikus emeriitpeapiiskop Andres Põderi elulooraamatut „Andres Põder“. Esitlusel võtsid sõna peapiiskop Urmas Viilma, kirjastuse Gallus nimel Indrek Petersoo ja raamatu toimetaja Margit Arndt-Kalju ning autor Andres Põder. Peapiiskop Urmas Viilma õnnistas värskelt ilmunud elulooraamatu tiraaži. Piiskopid Viilma, Soone ja Põder tunnustasid kirjastuse Gallus ettevõtmist ning soovisid edu vaimulikkude ...

Pidu, pühalikkus ja pahandused

Paolo Veronese on maailma kunstiajaloos teada-tuntud kunstnik ja „Pidu Leevi majas“ üks tema kuulsamaid töid. Tänapäeval asub see hiiglaslike mõõtmetega õlimaal Veneetsias Akadeemia galeriis. Sarnase kirjeldusega võiks alustada juttu paljudest kunstnikest ja paljudest õlimaalidest paljudes galeriides. Paolo Veronese tööga on aga seotud üks intriig. Meile teadaolevate materjalide põhjal on alust eeldada, et Veronese oli maalides kantud siirastest usulistest tunnetest. Ometi ...

Kristus Ketsemani aias

Vaikus. Pimedus. Magajate irdumine. Inimese vankumatu uni hetkel, mil silmad ja meel peaks pärani lahti olema. Ja mida me maha magame? Kosmose pimedas lõpmatuses sähvatab säde. Ühe kirka maapealse elu viimane vaatus, mis valmistab ette kogu ilmaruumi paiskamist valguse poole. Koopalikus sumbumuses kohtuvad inimlik hirm ja taevalik lootus. Täieliku üksinduse ja igavese kaitstuse kontrast näitab inimesele tema valikuid. Kas keegi meist, magajaist, valiks vabal tahtel ...

„Teda ei ole siin …“

Neli naist tulid hauakambrisse. Käes valmis pandud lõhnarohud ja eeterlikud õlid Jeesuse keha võidmiseks. Üks neist, Maarja Magdaleena, vaatab hauda, mis pidi olema kaetud. Haud aga on avatud ja tühi. Ingel, valgesse riietatud nooruk, istub haua serval ja räägib naistega, dubleerides oma sõnu žestidega. Ta osutab ühe käega tühja haua poole – „Teda ei ole siin“, ja teise käega ülespoole, nägemuse suunas ülestõusnud Kristusest – „Ta on üles äratatud“. Naised reageerivad ...

Akadeemia tähistas sünnipäeva konverentsiga

akadeemia_reklaam1

9. aprillil Eesti Rahva Muuseumis ajakirja Akadeemia 30. sünnipäeva konverentsil oli põhiteemaks ajakirjanduse tulevik. Oma kodulehel tutvustab Akadeemia end kultuuriajakirjana, mille eesmärgiks on vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut. Seejuures peetakse silmas mitte ainult teadlasi, vaid kõiki kultuurist ja teadusest huvitatud lugejaid. Ajakirja teeb omanäoliseks lai haare, sest käsitletakse nii humanitaar-, sotsiaal- kui loodusteadusi. Muu hulgas ...

Maalitud rõõmsas meeleolus

Põlva keskraamatukogu lugemissaalis on 18. aprillini avatud kohaliku harrastuskunstniku Anar Anijala maalinäitus pealkirjaga „Rõõm“. Põlva Maarja koguduse nõukogu liikme ning algklassiõpetajana põhitööd tegeva Anar Anijala soov oma maale inimestele näidata on saanud teoks. „Avastasin ühel hetkel, et mu kodu on maale täis ja miks mitte kogu seda rõõmu, mida olen maalidesse pannud, ka teistele edasi anda,“ lausus Anar. Väljapandud maalid on valminud umbes pooleteise aasta ...

Orel kuulutas Jeesuse siseheitlust

Tuuliki Jürjo esitles 5. aprillil Tartu Pauluse kirikus orelitsüklit „Ketsemani aia mõtisklused“. Ketsemani aed Jeruusalemmas on eriline paik. Loodusesõpra paelub ta iidvanade õlipuudega, kristlast aga kui raske usuvõitluse paik. Jeesuse palve Isale on Piibli üks kõige dramaatilisemaid kirjeldusi. Kui palju sisemist heitlust on kahe lause vahel, kui Jeesus palub, et see karikas temast mööduks, ja ometi tunnistab, et sünniks Isa tahtmine. Ka meie palume igal päeval: „Sinu ...

Kuskil kõnnib luuletaja

Harkujärve kogukonnakiriku luuleruumi tõi Eda Ahi (snd 1990) kaasa oma läinud aastal ilmunud kogu „Sõda ja rahutus“. Oma esimese luulekoguga „Maskiball“ (2012) pälvis Eda Ahi Betti Alveri luulepreemia. Sellele on nüüdseks lisandunud veel neli kogu. Tundlikud ja kirevad kõik. Luuletaja liigub Euroopa riikides nagu Itaalia, Soome, Ukraina ning hoiab end avali kõigele, mis linnaruumi õhus on. Aga selles on palju. Eda ei ole igav, ta oskab üllatada. Tema luuletused moodustavad ...