Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Kristus Ketsemani aias

Vaikus. Pimedus. Magajate irdumine. Inimese vankumatu uni hetkel, mil silmad ja meel peaks pärani lahti olema. Ja mida me maha magame? Kosmose pimedas lõpmatuses sähvatab säde. Ühe kirka maapealse elu viimane vaatus, mis valmistab ette kogu ilmaruumi paiskamist valguse poole. Koopalikus sumbumuses kohtuvad inimlik hirm ja taevalik lootus. Täieliku üksinduse ja igavese kaitstuse kontrast näitab inimesele tema valikuid. Kas keegi meist, magajaist, valiks vabal tahtel ...

„Teda ei ole siin …“

Neli naist tulid hauakambrisse. Käes valmis pandud lõhnarohud ja eeterlikud õlid Jeesuse keha võidmiseks. Üks neist, Maarja Magdaleena, vaatab hauda, mis pidi olema kaetud. Haud aga on avatud ja tühi. Ingel, valgesse riietatud nooruk, istub haua serval ja räägib naistega, dubleerides oma sõnu žestidega. Ta osutab ühe käega tühja haua poole – „Teda ei ole siin“, ja teise käega ülespoole, nägemuse suunas ülestõusnud Kristusest – „Ta on üles äratatud“. Naised reageerivad ...

Akadeemia tähistas sünnipäeva konverentsiga

akadeemia_reklaam1

9. aprillil Eesti Rahva Muuseumis ajakirja Akadeemia 30. sünnipäeva konverentsil oli põhiteemaks ajakirjanduse tulevik. Oma kodulehel tutvustab Akadeemia end kultuuriajakirjana, mille eesmärgiks on vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut. Seejuures peetakse silmas mitte ainult teadlasi, vaid kõiki kultuurist ja teadusest huvitatud lugejaid. Ajakirja teeb omanäoliseks lai haare, sest käsitletakse nii humanitaar-, sotsiaal- kui loodusteadusi. Muu hulgas ...

Maalitud rõõmsas meeleolus

Põlva keskraamatukogu lugemissaalis on 18. aprillini avatud kohaliku harrastuskunstniku Anar Anijala maalinäitus pealkirjaga „Rõõm“. Põlva Maarja koguduse nõukogu liikme ning algklassiõpetajana põhitööd tegeva Anar Anijala soov oma maale inimestele näidata on saanud teoks. „Avastasin ühel hetkel, et mu kodu on maale täis ja miks mitte kogu seda rõõmu, mida olen maalidesse pannud, ka teistele edasi anda,“ lausus Anar. Väljapandud maalid on valminud umbes pooleteise aasta ...

Orel kuulutas Jeesuse siseheitlust

Tuuliki Jürjo esitles 5. aprillil Tartu Pauluse kirikus orelitsüklit „Ketsemani aia mõtisklused“. Ketsemani aed Jeruusalemmas on eriline paik. Loodusesõpra paelub ta iidvanade õlipuudega, kristlast aga kui raske usuvõitluse paik. Jeesuse palve Isale on Piibli üks kõige dramaatilisemaid kirjeldusi. Kui palju sisemist heitlust on kahe lause vahel, kui Jeesus palub, et see karikas temast mööduks, ja ometi tunnistab, et sünniks Isa tahtmine. Ka meie palume igal päeval: „Sinu ...

Kuskil kõnnib luuletaja

Harkujärve kogukonnakiriku luuleruumi tõi Eda Ahi (snd 1990) kaasa oma läinud aastal ilmunud kogu „Sõda ja rahutus“. Oma esimese luulekoguga „Maskiball“ (2012) pälvis Eda Ahi Betti Alveri luulepreemia. Sellele on nüüdseks lisandunud veel neli kogu. Tundlikud ja kirevad kõik. Luuletaja liigub Euroopa riikides nagu Itaalia, Soome, Ukraina ning hoiab end avali kõigele, mis linnaruumi õhus on. Aga selles on palju. Eda ei ole igav, ta oskab üllatada. Tema luuletused moodustavad ...

… aga ära kaota lootust

Püha Johannese kool korraldas 7.–9. märtsini järjekordse rahvusvahelise hariduskonverentsi „Metanoia – muutumine, leppimine, andestus“. Kolme päeva jooksul said huvilised Tallinnas ja Laulasmaal osa 13 ettekandest ja kolmest töötoast, milles osales kokku üle 200 inimese. Kreekakeelne sõna metanoia viitab muutusele inimese meeleseisundis, meele parandamisele. Enese ekslikkuse tunnistamine, andestamine ja valmisolek postitiivseks muutuseks on üldinimlikud vajadused, millel ...

Siim Raie: muinsuskaitsjad ei eelista kiirust ja odavust

Siim Raie peab kõnet muinsuskaitseameti möödunud aasta tunnustusüritusel. Aron Urb „Inimesed väärtustavad seda, mis neile arusaadav on ja tähendust omab,“ tunnistab muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie Eesti Kirikule antud intervjuus, kus ta tutvustab lähemalt ka äsja riigikogus vastu võetud uut muinsuskaitseseadust. Kui õige on oletus, et hetkel on Teie olulisemaks tööalaseks teemaks uus muinsuskaitseseadus? Siim Raie: Uus muinsuskaitseseadus on tõesti olnud pikalt ...

Maalinäitus toob kevade tuppa

Kunstnik Eva Jänes näituse avamisel Tartu kunstimajas. Sirje Semm Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on avatud Eva Jänese maalinäitus. Tallinnas sündinud ja lapsepõlve Paides elanud Eva Jänes võib ka Tartut oma linnaks pidada, sest just siinses kunstikoolis on ta maalimist õppinud. Päris võõras ta tartlastele pole, sest tema töid on näha olnud Tartu Maarja kogudusemajas ja Jaani kirikus, aga ka kirikupäevade ja laulupeo ajal 2005 kristlike kunstnike näitusel „Teekond tarkuse ...

Kremli haigla saladused kättesaadavad eesti keeles

kremli-haigla-saladused

15. märtsil esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus vene keelest tõlgitud raamatut „Kremli haigla saladused“. Raamatu autor on kirurg Praskovja Mošentseva, tõlkija Jüri Raudsepp. Arsti (meditsiinikandidaat, PhD) ja vaimuliku kutsumuse ning haridusega Jüri Raudsepp ütles Eesti Kirikule, et raamat „Kremli haigla saladused“ jõudis temani kingitusena Jüri Ehasalult ja „ilma temata seda raamatut poleks“. Jüri Raudsepp selgitas: „Raamatu venekeelne eksemplar sisaldas hulgaliselt ...

Kaks kaunist kunstiajaloo raamatut

esikaas_keskaegsed_altarid_ja_retaablid

Muinsuskaitseamet esitles Niguliste kirikus Anu Männi uudisteost „Keskaegsed altarid ja retaablid“, mis ilmus sarjas „Eesti kirikute sisustus“. Keskaegsed kirikud on meie arhitektuuripärlid, ometi on kiriku tähtsaim osa – altar – jäänud seni täiesti tähelepanuta. Raamatus käsitletakse Eesti keskaegseid altareid ja neid kaunistanud retaableid kunsti- ja sotsiaalajaloo vaatevinklist. Uuritakse, kuidas kasvas sajandite jooksul kõrvalaltarite hulk, kes ja kuhu neid altareid ...

Kui Kaljo Põllule sõna toodi

2002. aastal ilmunud luulekogu kaanepildiks on Kaljo Põllu pilt. Repro Vahel võtab mõne teadmiseraasu päevavalgele tulek aega kümmekond aastat. Teeme ühe retke sarnaselt rabas mättalt mättale hüppamisega kaasa. Uue sajandi algul pakuti kirjastuses Varrak kokku panna raamat lauludest emale. Luuletused said kokku kenasti, kuigi mind saatis tumeda pilvena tulevase raamatu piltide küsimus. Otsisin oma raamaturiiulist üles ühe ammuse elamuse: 17.11.1991 Dalbys Lundi lähistel on ...

Mati Karmini juubelinäitus oli Tartu Kunstimajas

Tartu linnaruumis on 11 skulptor Mati Karmini tööd. Üks neist on Tartu laulupeo monument (1989), mis püstitati Eesti esimese laulupeo 120. aastapäevaks. Foto kataloogist Tartu Kunstimaja suures saalis oli pühapäevani avatud Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX“. Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid. Tartu linnas on tema tuntuim skulptuur kindlasti Raekoja platsi purskkaevus „Suudlevad tudengid“. Aga ...

Raamat toomkooli minevikust

Toimetaja Olev Liivik vastilmunud raamatut esitlemas. Urmas Roos Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus. Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud ...

Armastuse külvitööst

diakooniaraamat

5. veebruaril esitleti konsistooriumis trükivärsket raamatut „Diakoonia ilu“. Raamat (240 lk) toob esile diakooniatöö eri tahud ning tutvustab tänuväärse töö tegijaid. Trükisega tehakse kummardus kiriku töötegijatele, kes tõmbavad laiemaks kiriku piire. „Diakoonia ilu“ on kokku pandud lugudest, mida räägivad erinevate valdkondade töötegijad oma kohtumistest inimestega. Raamatu andis välja EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutus. Raamatu koostaja, intervjuude autor ...