Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Rahvusülikooli idee viis emakeelse ülikooli loomiseni

Rahvusülikooli avamisest eestikeelse Tartu ülikoolina möödub 1. detsembril sajand. Kuigi saja aasta jooksul on Eesti allunud erinevatele riigikordadele ning ka meie universitas on kandnud periooditi isesugust nime, siis keeleküsimuses on suudetud hoida alguses paika seatud põhimõtet – õppetöö ülikoolis, väikesed erandid välja jättes, on toimunud eesti keeles. Emakeelne ülikool on olnud läbi erinevate aegade huumusrikkaks kasvulavaks eestimeelse haritlaskonna ...

Maarjateater uue etendusega koolikiusamise vastu

kuressaare eesel3

Maarjateater rõõmustas taas publikut uue lavastusega – 15. novembril esietendus Tartus Tiigi seltsimajas „Kuressaare valge eesel“. Maarjateatri oma autor on Loone Ots ja seegi kord on ta kirjutanud laheda teksti ning trupi noored said osatäitmistega toredasti hakkama. Kui etendust vaatama tulnud katoliku lasteaia lapsed saalis toimuvale kaasa elama hakkasid, oli see kindel märk õnnestumisest. Kuigi tükk oli mõeldud pigem algkooliealistele. Aga mis seal salata, kiusamist ...

Sammhaaval Valguse poole

Toomas pauli raamat

Igal teoloogil on oma lemmikmärksõnad, mis korduvad ta tekstides, väljendades nõnda seda, mis on tema jaoks kõige olulisem. Augustinusel olid nendeks näiteks „hing“ ja „armastus“, Lutheril „Jumala Sõna“, „evangeelium“ ja „arm“. Toomas Pauli kaheks armastatumaks märksõnaks on „tee“ ja „valgus“. Teele ja teekäimisele viitab juba ainuüksi tema uue mõtisklusteraamatu pealkiri, mis on võetud meiegi lauluraamatus leiduvast laulust „Säravaim täht“ (KLPR 472). Sellele järgnevad ...

Muusikust sillaehitaja

ene salumäe

Organist Ene Salumäele anti läinud nädala teisipäeval Tallinnas Soome suursaatkonnas üle Soomes tegutseva sihtasutuse Viro-säätiö (Eesti Fond) poolt 2019. aasta Aino Kallase preemia. Organist Ene Salumäe pälvis selle teenete eest Soome ja Eesti kultuurisuhete arendamisel. Aino Kallase preemia jagati välja 12. korda ja esmakordselt anti see muusikule. Varem on auhinna pälvinud näiteks ajakirjanik Kulle Raig, kirjandusteadlane Rein Veidemann, tõlkija Piret Saluri. Eestikeelse ...

Aastast, mis oli katsumuseks kõigile

Ado Köögardal 1956

Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944. Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall. Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...

Lendtäht Aksel Kallas (1890–1922)

Saaremaad nagu oma taskut tundnud Gustav Ränk (1902–1998) annab teada kunagise Kaarma koguduse „harkhabemega“ köstri Mihkel Kallase (1824–1896) kohta: „Mitte igal toonasel talupojal ei tulnud pähe anda oma poegadele kõrgemat haridust. Neist kaks jõudsid jätta oma nime eesti ärkamise või rahvusliku tõusuaja kultuurilukku. Oskar teadlasena, publitsistina ja diplomaadina, Rudolf kirikumehena ja filosoofina.“ Oskar Kallasest (1868–1946) ja ta soomlannast kaasast Aino Kallasest ...

Luuletus

kuju

Lauri Sommer Pööripäevaks saavad kammitud surnute juuksed selles aias, majaaseme pealagi, köögipõranda telliste tykid punase kõõmana liivmullas laiali. Noored kirsipuud kulul. Põuapäikese kätte riisutud tolmune kärnkonn ukerdas varju yle saialilletihniku varemete. Kui vihm viimaks jõuab saab temast diadeem surnute juustel Luulekogust „Kodu kaduvas“, kirjastus Tiivaalune, Räestu 2019

Indrek Jurtšenko: muusika peab sinus elama

dav

Kes talvel Savonlinnas keset järve 15. sajandil rajatud Olavinlinna lossi satub, näeb vaid kivimüüre ja lagedat taevast, lumi sajab lagipähe. Siin ei ole mitte midagi! Lihtsalt lossimüürid. Kevadel ehitatakse kõik uuesti üles. Müüridele tõmmatakse peale katus, tuuakse sisse pingiread enam kui 2200 inimese tarvis. Suvel, täpsemalt üheks kuuks juulikuu algusest kasvab linna rahvaarv kordades, lossist saab Soome kuulsaima ooperifestivali paik. „Lava ei ole sügav, kuid ...

Lipumuuseumile pole lahendust sündinud

Aasta alguses loodeti Otepääl asuvale Eesti lipu muuseumile taassündi, kuid nii pole läinud. Remont jäi seisma ja lipukeskus asutamata. 10. aprilli Eesti Kirikus kirjutasin vastuolust, mis valitseb Otepääl pastoraadis asuva lipumuuseumi ja vallavalitsuse vahel. Siis kinnitas vallavanem Kaido Tamberg, et „lipu sünnipäevaks, 4. juuniks saab vähemalt oalemasolev ruum pastoraadis üle värvitud“. Lipumuuseumi tuba jäi värvimata. Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik Margis Sein ...

Kui ausameelsed sihid ei viigi loodetuni

Oma lavastajategevuse 50 aasta juubeli tähistamiseks lavastatud näidendis „Kaupo ja Lembitu“ lubab Jaan Tooming ERMi teatrisaalis kohtuma Kaupo ja Lembitu, kaks suurt, kes omas ajas mängisid kandvat rolli uue ajastu kujundamises meie mail. Tegemist on 1892. aastal sündinud ja 1941. aastal Nõukogude vangilaagris hukkunud eesti poliitiku, ministri ning kirjaniku Leo Sepa 1937. aastal Rein Sarvesaare nime all ilmunud teose „Kaupo“ põhjal sündinud lavastusega. Murelikult loodu ...

Raamat piiblitõlgenduse ajaloost

Armstrong

Kirjastuse Gallus poolt välja antud „Piibel. Biograafia“ (kaanepilt fotol) esitab isikupärase tõlgenduse sellest, kuidas on arusaamad Piiblist aegade jooksul muutunud. Autor Karen Armstrong on briti päritolu endine katoliku nunn, kes alates 1982. aastast tegutseb menuka vabakutselise literaadina. Ta on kirjutanud enam kui veerandsada raamatut erinevatest maailmareligioonidest ja nende ühisosast. Armstrongi teostest neljandana eesti keelde tõlgitud „Piibel. Biograafia“ ...

Akadeemia tunnustab teoloogiat teadusalana

15. oktoobril allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees Urmas Nõmmik assotsiatsioonilepingu, millega akadeemia tunnustas teoloogia võrdseks teiste teadusaladega. Lühike tseremoonia, mille käigus kirjutati alla assotsiatsioonilepingule, leidis aset teaduste akadeemia hoones Tallinnas Toompeal. Allkirjastatud leping loob eelduse akadeemia ja seltsi vahelisele koostööle. Akadeemia tunnustab seltsi põhikirjalisi ...

Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi

Tallinna Linnamuuseumis saab vaadata Tallinna Toomkooli 700. aastapäevale pühendatud näitust „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi“, mis heidab toomkooli loo kaudu pilgu Eestimaa hariduse varasematesse aegadesse. Toomkooli ja linnamuuseumi ühistööna valminud ajaloonäitus kirjeldab toomkooli näitel hariduselu kujunemist Eestimaal läbi sajandite kuni 20. sajandi keskpaigani. Väljapanekute hulgas on ka toomkooli tuntud vilistlastega seotud esemeid ja ...

Kesk-Venemaal elavad 120 kassi jumaliku armastuse ja hoole all

Asjaolude kokkulangemisel ja olukorra sunnil võttis meie seitsmeliikmeline seltskond ette tee-see-ise-reisi Kesk-Venemaale. Loobusime viimasel hetkel reisifirma teenusest ja asusime päikselisel augustikuu päeval Helsingist Aeroflotiga Moskva poole teele, eesmärgiks jõuda lõpuks Tveri oblastisse. Meie grupist pooled inimesed on esivanemate kaudu juurtelt karjalased, seetõttu sai meie reisi kandvaks ideeks tutvuda Tveri oblastis elavate karjalastega, lisaks näha tavalist elu ...

Teoloogide ridades oli algusest peale ka naisi

Näitus naine TÜs

13. detsembrini on rahvusarhiivi peahoones Tartus Nooruse 3 avatud näitus „Akadeemiline naine“, mis toob huvilisteni sõnas ja pildis naiste teekonna akadeemilise kõrghariduse ja teaduse poole Tartu ülikoolis kuni teise maailmasõjani. Portreelood kujutavad üheksat naist, kes olid omas ajas tähelepanuväärsed. Valik on tehtud nii, et anda läbilõikeline pilt eesti naisharitlastest. Lugude kaudu saab ülevaate naiste võimalustest omandada kõrgharidust ning osaleda üliõpilas- ...