Muinsuskaitseamet esitles Niguliste kirikus Anu Männi uudisteost „Keskaegsed altarid ja retaablid“, mis ilmus sarjas „Eesti kirikute sisustus“. Keskaegsed kirikud on meie arhitektuuripärlid, ometi on kiriku tähtsaim osa – altar – jäänud seni täiesti tähelepanuta. Raamatus käsitletakse Eesti keskaegseid altareid ja neid kaunistanud retaableid kunsti- ja sotsiaalajaloo vaatevinklist. Uuritakse, kuidas kasvas sajandite jooksul kõrvalaltarite hulk, kes ja kuhu neid altareid ...

Vahel võtab mõne teadmiseraasu päevavalgele tulek aega kümmekond aastat. Teeme ühe retke sarnaselt rabas mättalt mättale hüppamisega kaasa. Uue sajandi algul pakuti kirjastuses Varrak kokku panna raamat lauludest emale. Luuletused said kokku kenasti, kuigi mind saatis tumeda pilvena tulevase raamatu piltide küsimus. Otsisin oma raamaturiiulist üles ühe ammuse elamuse: 17.11.1991 Dalbys Lundi lähistel on Ivo Iliste (1935–2002) kirjutanud raamatusse „Barn av vind och vatten“ ...

Tartu Kunstimaja suures saalis oli pühapäevani avatud Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX“. Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid. Tartu linnas on tema tuntuim skulptuur kindlasti Raekoja platsi purskkaevus „Suudlevad tudengid“. Aga näituseks välja antud kataloog toob ära 11 skulptuuri linnaruumist, näiteks esimese laulupeo monumendi Narva maanteel, Jaan Tõnissoni ja Juri Lotmani monumendi, aga ka ...

Ilmunud on esimene eestikeelne Tallinna toomkooli ajaloole pühendatud üldkäsitlus. Tegemist on kooli vilistlase Erik Thomsoni koostatud, algselt saksakeelse teosega „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus Saksamaal 1969. aastal. Hanna Milleri poolt maakeelde pandud raamatut esitleti 14. veebruaril toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil. Eessõna on sellele kirjutanud toomkooli direktor Egle Viilma, väärtuslikuks täienduseks ...

5. veebruaril esitleti konsistooriumis trükivärsket raamatut „Diakoonia ilu“. Raamat (240 lk) toob esile diakooniatöö eri tahud ning tutvustab tänuväärse töö tegijaid. Trükisega tehakse kummardus kiriku töötegijatele, kes tõmbavad laiemaks kiriku piire. „Diakoonia ilu“ on kokku pandud lugudest, mida räägivad erinevate valdkondade töötegijad oma kohtumistest inimestega. Raamatu andis välja EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutus. Raamatu koostaja, intervjuude autor ...

11. veebruaril Tallinna raekojas esitletud margiplokiga „Tallinna Toomkool 700“ (fotol) tähistatakse Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe vanima tegutseva kooli esmamainimist. Seoses kooli juubeliga andis AS Eesti Post välja margiploki koos esimese päeva ümbrikuga. Ploki ülemisel postmargil on kujutatud Tallinna toomkirikut, mille juurde XIII sajandil kool asutati. Alumisel postmargil on kaks hoonet: Toom-Kooli 11 hoones tegutses kool kuni sulgemiseni 1939, Apteegi 3 ...

Üle kümne aasta tegutsenud Karijärve Keelpilliorkester rõõmustab Tartu ja Tartumaa publikut koos sõpradega Norrast: 18. veebruaril toimub kontsert „Põhjamaine viis“ Puhja seltsimajas ja 19. veebruaril musitseeritakse koos Tartu Pauluse kirikus. Sõprusorkestrite kohtumiskontserdi kavas on peamiselt põhjamaade klassikaline ja rahvamuusika, kuid Norra ja Eesti heliloojate teoste kõrval kõlab ka Händeli ja Schuberti looming. Üles astuvad Karijärve Keelpilliorkester ja noorte ...

Tartus linastus režissöör Helga Meritsa (sündinud 1963 Hollandis) dokumentaalfilm „Tuleme varsti koju, Geislingeni pagulaslapsed“ (Coming home soon). Film on valminud Eesti vabariigi 100. aastapäevaks ja seda on näidatud mitmel pool maailmas. See on film ühtaegu väikese rahva unistustest ja kurvast saatusest, kui 1944. aastal kodumaa maha jäeti ja võõrsile mindi. Filmis sisalduvat tragöödiat aitavad süvendada dokumentaalkaadrid lähenevatest Nõukogude vägedest. Ent ometi ...

30. jaanuaril esilinastus dokfilmide festivalil „Matusepäevikud“ eestlaste elust Torontos. Filmi keskmes on üksindus ja surm kui vaimuliku igapäeva kuuluv. Piiblis öeldakse, et meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda; sest need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära! Surma teema, eriti aga abistatud enesetapu teema, on viimasel paaril nädalal ühiskonnas teravalt esile tõusnud. Uus, ...

Riigikogu kultuurikomisjon saatis jaanuari lõpus uue muinsuskaitseseaduse eelnõu teisele lugemisele. Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril. Riigikogu pressiteenistus annab teada, et eelnõu sai kahe lugemise vahel huvirühmadelt ettepanekuid ja täiendusi, mis kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitavad seaduse eesmärkide saavutamisele väga hästi kaasa. „Kõik osapooled on tunnistanud, et uus seadus on parem ...

Raamat jõudis minuni koguduse õpetaja, piiskop Tiit Salumäe kaudu nagu ka minu esimese artikli teema puuetega inimeste reaalsest olukorrast. Lisaks südamlikule lugemiselamusele seovad mind selle raamatuga isiklikud kogemused: õppisin Rakvere pedagoogikakoolis 1997.–1998. aastal sotsiaalpedagoogiks. Praktikal tegelesin raamatus kirjeldatud erivajadustega laste ja noortega tollases Rakvere tugikool-kodus. Rakvere tugikool-kodul on nüüd teine nimi ning tollased lapsed ammugi ...

Turu toomkirikus võis läinud aastal kogeda erakordset muusikasündmust: esmaettekandele tuli Urmas Sisaski oratoorium „Dom“, opus 159. Teose esitasid Turu toomkiriku koorid ja meeskoor Laulun Ystävät kokku umbes 150 lauljaga. Sellele lisaks keelpilliorkester, neli solisti, kaks organisti (toomkiriku peaorelil ja kooriorelil), käsikellade ansambel Hups, plokkflöödikvartett Bravade; kaasa kõlasid klavessiin, bongod, tamburiinid. Muusikaelamust mitmekesistasid keskaegne tants, ...

Rooma-Katoliku Kirik Eestis on välja andnud Tema Pühaduse paavst Franciscuse apostelliku visiidi kõnede kogumiku. Kogumiku sissejuhatuses tänab piiskop Philippe Jourdan kõik, kes olid paavsti visiidi korraldamisega seotud. Tänusõnad kuuluvad president Kersti Kaljulaidile, vabariigi valitsusele, Tallinna linnavalitsusele ja riigiasutustele. Piiskop kirjutab: „Paavst Franciscuse visiit on olnud mitte ainult väikese katoliikliku kogukonna, vaid kogu Eesti ühiskonna ühine töö ...

Riho Saard. Ristitud eestlane. Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. 606 lehekülge. Argo kirjastuselt ilmus 2018. a detsembris mahukas koguteos kristluse ajaloost Eestis. Kristluse ajalugu Eestis, selle kitsamas tähenduses Eesti kiriku ajalugu, oli aastakümneid Eesti kultuuriajaloo unustusse sunnitud osa. Faktoloogilis-kirjeldavat traditsiooni järgiv „Ristitud eestlane“ kajastab Eesti kristluse ajaloo uurituse praegust seisu ja pakub primaarallikatele toetudes ...

Raamatu „Eesti kihelkonnakirikud“ (fotol) eessõnas soovitab autor Mati Laur pidada lugejal rehnuti, milline saja kuuest kihelkonnakirikust veel nägemata, ja nobedalt sellega tutvumiseks teele asuda. Ajaloolasest autor võttis selle teekonna esimest korda ette 1980ndatel, mil käis läbi kõik meie kihelkonnakirikud ja tegi asitõendiks igast pühakojast värvifoto. Need Ida-Saksa päritolu värvislaidid, mis on nüüd raamatus kõrvuti tänapäevase ülesvõttega samast pühakojast, olid ...