Tartu ülikooli ajaloomuuseumis (fotol) on avatud näitus toomkiriku hiilgusest. Ajaloomuuseum paiknebki Toomemäel toomkirikus, mis on olnud Ida-Euroopa suurim ehitis ja sai uue eluõiguse 19. sajandi alguses seoses ülikooli arenguga ja selle varemetesse rajatud raamatukoguga. Tartu ja Tallinna linnamuuseumi koostöös on sündinud näitus, mis tutvustab 13. sajandist pärit kiriku ajalugu huvitavate leidude kaudu. Toomkiriku hiilgeaeg jäi 13. ja 16. sajandi vahele, mil see oli ...

Esimene vaatus Istume kui kirikulised pinkides. Väikese rannaküla kirikus valmistutakse jumalateenistuseks. Kõik on nii harjumuspärane ja tuttav. Tuleb organist-kantor (Ene Salumäe) ja seab pilli ning noodid valmis. Tuleb kirikumees Algot (Tiit Alte), süütab küünlad ja paneb kirikukellad helisema. Koguneb väikesearvuline kogudus. Saabub kirikuõpetaja (Jan Uuspõld). Jumalateenistus on oma harilikul viisil edenenud armulauatalituseni. Pastor toimetab omi toimetamisi ja ...

Kirikumuusika liit koostöös kogudustega toob ka sel suvel kuulajateni hulganisti muusikat. Liidu sekretär Tuuliki Jürjo ütleb, et kuna igal aastal toimuva kontserdisarjaga tähistatakse sel aastal reformatsiooni 500. aastapäeva, kannab sari ka vastavat pealkirja: „Üks kindel linn ja varjupaik“. Kontserte on kokku 25 ja igal neist kõlab Martin Lutheri samanimeline koraal. Kuulda saab koraali eri paigus erinevas esituses ja ka eri stiilis. Kontserdisari pakub hea võimaluse ...

Eesti kunstiakadeemia restauraator Johanna Lamp on koostanud ja Tartu linnamuuseumis üles pannud näituse kunstiajaloolase Olev Printsi (1915–1996) uuringutest Tartu Jaani kirikus. Mäletan lapsepõlvest, kuidas käisin ümber punastest tellistest vana kiriku ja unistasin, et see ükskord taastatakse. Kurb oli vaadata, kuidas kiriku varemed olid looduse meelevallas. Eks samasuguseid tundmusi oli paljudel. Üks, kes Jaani kiriku varemete keskel uurimistööd tegi, oli ...

Teemal „Usk ja kultuur“ vestlesid 22. aprillil Anton Hansen Tammsaare muuseumis Vargamäe karjatallis dr Urmas Nõmmik, praost Teet Hanschmidt ja kohaliku kogukonna eestvedaja, Järva-Madise koguduse liige Aune Suve-Kütt. Mõtte looja ja seltskonna kokkukutsuja oli Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim, kes soovib alustada vestlusringide sarja Vargamäel. Erinevatel teemadel, ometi võttes ühisosaks tuntud kirjaniku Anton Hansen Tammsaare pärandi. „Usul ja Jumalal on romaanis ...

Kontserdiagentuur Corelli Music on pälvinud sel kevadel tähelepanu kontserttegevusega. Tunnustus tuli nii mõisakontsertide kui ka jõulufestivali eest. Euroopa Festivalide Assotsiatsioon on teada andnud, et kontserdiagentuuri korraldatav festival „Kirikupühad Maarjamaal“, mis kestab selle aasta novembri lõpust järgmise aasta kolmekuningapäevani, on pärjatud kvaliteedimärgiga. Siia mahuvad ka traditsioonilised aastalõpu suurkontserdid, mis on pühendatud Eesti Euroopa Liidu ...

Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista vältab seekord kirjandussõprade rõõmuks pea kogu nädala. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema „Seitsme maa ja mere taga“ viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees. „Me võime mingil kombel nende merede taha jõuda ja näha, mis seal siis on,“ selgitab festivali patroon Lauri Sommer (fotol). „Ja lugu, mida nii alustati, on alati räägitav, kõne lõppematu seni, kuni viimane inimene teisele otsa vaatab. ...

Eduard Viiralti (Wiiralt) sünniaastapäeval, 20. märtsil avati Jüri raamatukogus näitus „Enne põrgut“, kus on eksponeeritud kunstniku piibliteemalised illustratsioonid Eduard Tennmanni usuõpetuse õpikutele. Näituse idee autor on Rae kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru ja väljapanek jääb avatuks mai alguseni, siis liigub „Enne põrgut“ edasi teistesse Rae valla kultuurisõlmpunktidesse. Tuleb nentida, et piiblitemaatika on jäänud laiema publiku jaoks Eduard Viiralti (1898–1954) ...

Usuteaduse instituudi professoril teoloogiadoktor Arne Hiobil on valminud raamat „Jeesus usu ja teaduse vahel. Unikaalne juut uurijate peeglis“. Teoses vaadeldakse usu ja teaduse vahelises topeltsuhtes kristluse rajajat. Raamat lõpetab tervikvaate ning on järg teosele, mida autor alustas 2015. aastal raamatuga „Piibel usu ja teaduse vahel“. Arne Hiob ütleb, et kirjutamisel mõlkus meeles reformatsiooni 500. aastapäev, mida sel aastal pühitseme. „Ühtlasi pöörame tähelepanu ...

Eesti Kirik on oma lugejaid juba 17 aastat viinud suviti reisidele. Sel suvel reisime koostöös Tiit Reisidega Karjalasse (Venemaa). Reisi aeg 14.–19. august. Marsruut: Tallinn – Staraja Sloboda (Aleksander Svirski kloostri külastus) – Petrozavodsk (Petroskoi) – UNESCO kaitse all olev muuseum-reservaat Kiži saarel Onega järves (Äänisjärv) – Martsialnõje Vodõ – Kivatši looduskaitseala – 16. sajandist pärineva Kinerma karjala küla-vabaõhumuuseumi külastus – Ruskeala ...

Tänavu kevadel möödub 30 aastat kolmest väljasõidust, mille algatasid Elvas elav humanitaar ja luuletaja Ain Kaalep ning tollal Vapramäel elanud Peeter Olesk. Väljasõitude praktiliseks korraldajaks oli Tartu maakonnaraamatukogu juhataja, vaikne, aga veendunud rahvuslane Tiiu Erleman (1933–2006). Ideeks oli tutvustada inimestele „Wastset Testamenti“, mille esmatrükk avaldati 1686. Esimene kõnekoosolek toimus maakonnaraamatukogu selleaegses kodus Emajõe vasakul kaldal. Teine ...

Tartu ülikooli emeriitdotsent Peeter Roosimaa on avaldanud Allika kirjastuse vahendusel uue õppekirjandusliku raamatu „Johannese ilmutus. Kuidas seda tõlgendada“ (2016). Esiletõstmist väärib asjaolu, et tegemist on lihtsa ja käepärase abivahendiga tavalisele kristlasele, mis aitab aru saada selle vaimulikust sõnumist meie aja jaoks. Eesti keeles on Ilmutusraamatu kohta kirjandust varemgi ilmunud. Miks otsustasite veel ühe raamatu sel teemal kirjutada? Peeter Roosimaa: Selle ...

2014. a Äripäeva kirjastusel ilmus sarjas „Imeline ajalugu“ Cambridge’is doktorikraadi saanud filosoofi Stephen Cave’i raamat „Surematus“. Ega meil nii põhjalikku teost sellel teemal polegi seni ilmunud. Cave vaatleb nelja surematuse narratiivi: ellujäämisnarratiivi, ülestõusmisnarratiivi, hingenarratiivi, pärandinarratiivi. Lõpuks lisab ta ka tarkusenarratiivi. Autor näitab, et surematuseiha tekitab probleeme, mis on enamasti ületamatud. Kuigi surematuseiha on ...

Umbes aasta kestis ülemaailmne eluloovõistlus „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“, mille kuulutas välja Eesti kirjandusmuuseum ja mis lõppes 1. jaanuaril. Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus ütles Eesti Kirikule, et võistlusele laekus 191 elulugu. Vabariigi aastapäevaks oli neist läbi loetud umbes pooled. Kirjutajatest kõige rohkem oli 1950ndatel sündinuid. Laekunud tööde hulk oli küll ootuspärane, kuid Hinrikuse sõnul oleks oodatud aktiivsemat osavõttu ...

Iga talve järel tuleb kevad. Ja talve ning kevade piirimail kõigub paastuaeg, mis kestab 40 päeva (lisaks pühapäevad – toim.) ja peab ette valmistama Kristuse kannatusnädalat, mille järel pühitsetakse inimkonna ajaloo kõrgpunkti – Jeesuse ülestõusmist surnuist. Paastu kohta pole kooliajast peaaegu midagi meelde jäänud. Paastumine pidi võrduma nälgimisega ja seda olid harrastanud kaugemas minevikus mitmed võõrad tsivilisatsioonid. Pearõhk asetses siin lihasöömisel, mis oli ...