Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Laulupeo korraldus ja kiriku ehitus käivad käsikäes

Nädal tagasi toimus Tartus järgmise aasta juubelilaulupeo esimene üritus ja kuulutati välja Maarja kiriku taastamise järgmine etapp. 28. novembri keskpäeval kogunes saabunud külmast hoolimata Maarja kiriku juurde paras seltskond, et saada osa Tiigi Seltsimaja korraldatud laulupeo avaüritusest. Meeleolu oli ülev, huvi ja kaasaelamisega kuulati linnapea Urmas Klaasi sõnavõttu. „Minu jaoks on laulupidude lugu eesti rahva suureks kasvamise, eesti rahva ühtehoidmise lugu. Seda ...

Sada aastat Vabadussõjast

Saja aasta vanused viljapead mälestuspärjas. Avo Seidelberg 28. novembril tähistas Eesti rahvas 100 aasta möödumist Vabadussõja algusest. Haljala kogudus mälestas seda sündmust jumalateenistusega Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Haljala surnuaias. Rutja Tenno talu noor peretütar Maali Roomet tegi Vabadussõjas osalenute ja langenute mälestuseks mägimänni ja leinakase okstest pärja. Pärja nimi oli „Eluring“. Pärg sümboliseeris sadat aastat eluteed koos kõigi ...

Euroopa kristlike koolide esindajad kohtusid Eestis

Kristliku hariduse liidrid

Hetk koosolekult: sekretär Michael Jacobs (vasakul), vastvalitud president Piet Jansen ja ametist lahkuv president Gerhard Pfeiffer. Triin Käpp 23.–24. novembrini kohtusid Tallinnas Euroopa kristlike koolide piirkondlike ja riiklike ühenduste esindajad, et pidada oma katusorganisatsiooni aastakoosolek ja temaatiline sümpoosion. Üle Euroopa tulid kokku umbes 30 kristliku kooli esindajad, kes enamuses kuuluvad rahvusvahelisse kristliku hariduse ühendusse International ...

Infotehnoloogia kui kolme rattaga vanker

Aastaid külastan koguduste kodulehekülgi internetis. Pilt, mis mingil hetkel rõõmustas, on ajaga muutunud. Võtsingi olukorda lähemalt uurida. Mäletan, kuidas mõni väike kogudus muretses, kuidas endale arvutit kui töövahendit saada. Probleem võib praegugi olla, kuigi ei kujuta ette, kuidas töötada arvutit omamata. Väike või suur 12 liikmesannetajaga Prangli kogudus on luteri kiriku väikseim, järgneb 16 liikmesannetajaga Paldiski kogudus. Mõlemal on koduleht ja teateid ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 3.osa

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

Lea Mäeväli – kirikumuusik ja suure pere ema

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus oli laupäeval, 10. novembril rahvarohke kontsertpalvus – teenekat kirikumuusikut Lea Mäevälja olid tema juubelil tulnud õnnitlema sõbrad, sugulased ja pereliikmed. Lea (neiuna Salumäe) Mäeväli on sündinud Kuusalu kirikuõpetaja Eduard ja Johanna Salumäe seitsmelapselise pere viienda lapsena 6. novembril 1948. aastal. Peres, kust on sirgunud palju kirikutöö tegijaid, mängisid kõik pilli ja laulsid. Laulu- ja pillimängurõõm ei ole Salumäe ...

Kristlike meediakanalite esindajate ümarlaud kogunes Tartus

ümarlaud

Eesti Kirikute Nõukogu meedia ümarlaud kogunes 21. novembril Tartus. EKNi ümarlaua tegevusest võtavad osa EKNi liikmeskirikute, kristlike meediakanalite ja rahvusringhäälingu esindajad ning meediaeksperdid. Kaks varasemat sel aastal toimunud koosolekut on peetud Tallinnas, kus maikuus tutvuti kristliku telekanali Taevas TV7 ja augustis Raadio 7 toimetuse ja tegevusega. Kirikute nõukogu meediakonsultandi piiskop Tiit Salumäe juhatamisel ajalehe Eesti Kirik toimetuses ...

Vastseliina kalmistul uus omanik

Kuni 31. augustini oli Vastseliina alevis asuva Vastseliina kalmistu omanikuks Vastseliina Katariina kogudus. 1. septembrist on haldajaks Võru vallavalitsus. Vastseliina kalmistu on asutatud 1850. aastal ja tema suurus on 10,18 hektarit. Otsus kalmistu omavalitsusele üle anda sündis pika aja jooksul ja põhjuseks oli, et surnuaia haldamine läks kogudusele kulukaks. „7-8 aastat tagasi käis toonane kantsler Mati Maanas Vastseliinas ja juba siis rääkisin talle, et kalmistu ...

Restaureeriti ajalooline sepisaed

Urvaste kalmistul restaureeriti muinsuskaitse toel järjekordne ajalooline sepisaed, mis tunamullu tormis kannatada sai. Urvaste kirikust 500 meetri kaugusel asetsev kalmistu vanem osa pühitseti 1792. aastal, uuem 1925. Urvaste vald tagastas surnuaia Urvaste kogudusele 1994. aastal ja sellest ajast on kogudus selle eest hoolitsenud. Mõne aasta tagune suur torm murdis palju puid ja kannatada said ka kümne hauaplatsi vanad piirdeaiad. Koguduse õpetaja Üllar Salumets ütles ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 2. osa

2. Niivõrd kui koguduselaulus kuulutatakse rõõmusõnumit, on sellega seotud ka Jumala ligiolu tõotus – tõotus, et tema tuleb meie juurde, kingib ja jagab end meile. Teisiti üteldes: Ta äratab ja kinnitab meie usku, uuendab meie elu. Seega, kirikulaul on inimeste pöördumine palve ja kiitusega Jumala poole, kuid kirikulaulu kaudu pöördub Jumal ka inimeste poole. Just asjaolu, et koguduse ühise laulu kaudu hakkab kõlama evangeelium, s.t Kristus ise on kohal ja kogetav – just ...

Muusikalised kohtumised sõpradega

Ida-Harju kirikumuusikud. Kerstin Kask Usupuhastuspüha eel külastasid Ida-Harju praostkonna lauljad ja pillimängijad sõpruspraostkonda Saksamaal Hesseni liidumaal Kirchhainis. Sõprussuhted kahe praostkonna vahel said alguse 2005. aastal ning mõneaastase intervalliga on vastastikku üksteist külastatud. Tänavuse reisi ettevalmistused said hoo sisse Anne ja Jaanus Jalaka külaskäiguga Saksamaale nelipühade ajal. Otsides koostöövõimalusi leiti, et üks parimaid viise selleks võiks ...

Toomkool valmistub juubeliks

Tallinna toomkool saab järgmisel aastal 700aastaseks, suure juubeli tähistamisega on aga juba alustatud. Kooli direktor Egle Viilma alustab juubeliürituste tutvustamist kooli vilistlase baltisakslase Erik Thomsoni raamatust „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“, mis ilmus kooli 650. aastapäevaks ja on plaanis nüüd kooli 700 aasta juubeliks anda välja ka eestikeelsena. Raamatust selgub, et Taani kuningas Erik VI Menved andis 3. jaanuaril 1319 käsu, et „… ükski Tallinna ...

Külaskäik Riia eestlaste juurde

Riia eesti põhikool ja õpetaja Aiva Plauča on võtnud südameasjaks Eesti-huvi kujundamise läti noorte seas. Rain Soosaar Teiste seas tähistasid äsjast Läti iseseisvusjuubelit ka sealsed eestlased. Esmapilgul võib jääda mulje, et neid on päris palju, sest Riias jalutades võib ju eesti keelt üsna tihti kuulda. Ent enamasti on siis tegemist turistidega, läbisõidul olijate või äriasjade ajajatega. Kohapeal elavate rahvuskaaslaste arv pole seal tegelikult olnud saja viimase aasta ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 1. osa

1. Järgnev ettekanne on peetud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lauluraamatukonverentsil (26.–27.10.2018 Tartu Pauluse kirikus). Kõigepealt vastan põgusalt küsimusele, miks üldse arvestada lauluraamatu koostamisel teoloogia ja dogmaatika vaatenurka, ning keskendun seejärel kiriku lauluraamatu ülesandele ja kohale kiriku elus. See on laadilt põhimõttelisem arutlus kiriku lauluraamatu tähenduse üle evangeelse luterliku dogmaatika seisukohalt. Nõnda visandatud kiriku ...

Konservatiivsete luterlastena saja-aastases Lätis

Upitis

Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ühiskondlike suhete valdkonna juht Kaspars Upītis Riia toomkiriku Maar­ja kabelis. Rain Soosaar Neil päevil iseseisvusjuubelit tähistavas Lätis on luteri kirik mänginud ajaloos sama olulist rolli kui Eestis. Praegu peab erinevate küsitluste kohaselt ennast Lätis luterlaseks umbes viiendik rahvastikust. Usklike arvu poolest on Läti Evangeelne Luterlik Kirik (LELK) umbes võrdne roomakatoliku kirikuga, veidi rohkem on õigeusklikke. Mõned nädalad ...