Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Pöide kiriku restaureerimine jätkub

Möödunud aasta lõpul tuli seoses Pöide Maarja kirikuga mitu rõõmustavat uudist. Usupuhastuspüha eelsel jumalateenistusel pühitses koguduse hooldajaõpetaja Veiko Vihuri kogudusele kingitud kella. Selle kinkis Muhus elav kunstnik Kristjan Sisa, kes tegi kella taaskasutuse põhimõttest lähtudes. Ta on öelnud, et traditsioonilise kella valamine olnuks keerukas ettevõtmine, mistõttu valmistas ta selle gaasiballoonist. „Avastasin oma tegevuste käigus, et raud on väga hea materjal. ...

Uudiseid praostkondadest

Tallinna praostkond Oluline märksõna integreerumine Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir ütles Eesti Kirikule, et aasta alguse olulisem uudis on see, et Lasnamäe Püha Markuse osakoguduse Pae palvemajas leeritati kolm uut koguduseliiget. Grupp alustas sügisel ja õnnistamine toimus kolmekuningapäeval. Töö Lasnamäel on kestnud üle nelja aasta ja seda vedanud Soome misjonär Kai Lappalainen koos oma abikaasa Mirva ning laste Noa, Noomi, Neri ja Nuriaga on nüüdseks ...

Üheskoos pühi tähistamas

Mitmes Eesti linnas on kujunenud tavaks, et erinevatesse konfessioonidesse kuuluvad kristlikud kogudused korraldavad jõuluajal ühiseid ettevõtmisi. Näiteks Rakvere on meil tuntud linnana, kus konfessioonidevaheline koostöö juba aastaid heal järjel olnud. erinevad kogudused on üheskoos korraldanud koguni kirikupäevi, mis on toimunud detsembri alguses ja väldanud terve nädala. Tänavu jäid need ära, küll aga toimus esimesel advendil Rakvere luteri kirikus oikumeeniline ...

Lugeda saab Keila kiriku ajaloost

Aasta alguse Keila Lehes hakkas järjeloona ilmuma Keila koguduse kunagise õpetaja Ado Köögardali raamat „Keila kihelkonnaloost“. „Nõnda sündinud hirmsa lumetuisuga 5. aprillil 1884. a leerilaste pühal, kus tuisk nii kange oli, et suurem osa leerilapsi kirikusse tulemata jäi ja kirikuõpetaja üksnes vaevaga ja katkirebenenud hobuseriistadega kirikusse saabus,“ kirjutas Ado Köögardal (snd 1891), kes teenis kogudust aastast 1921 kuni surmani 1957. Ilmunud aastal 1924 Eesti ...

Tuuletallaja ABCDEFG

A Tema hoiab end tiivalöökide abil õhus ühel kõrgusel, ühel kohal, nagu ripuks mingi nähtamatu traadi otsas ja on valmis sööstma. Rappelend – ütlevad selle õhus püsimise viisi kohta ornitoloogid. Ta on Põhjamaade kõige tavalisem pistrik – tuuletallaja. Nõndasamuti tallab õhku hiireviu, varitsedes hiirt, ja kalakotkas, jahtides kala, ning ka tihasekulliks kutsutud hallõgija, kui ta silmab pisemat lindu. Nemadki kõik tuuletallajad. Ootavad õiget hetke sööstuks, mida ei ...

Tagasipilk möödunud aastale

Eesti politsei 100. aastapäeva tähistati 17. novembril Tallinnas. Pidupäev algas traditsioonilise jumalateenistusega Jaani kirikus. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ning politsei- ja piirivalveameti kaplanid. Jumalateenistusele järgnes kontsertaktus Estonia teatrisaalis, kus autasustati tublimaid töötajaid teeneteristidega. Kõnet pidasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja peadirektor Elmar Vaher.   Balti kriminaalpreventsiooni instituut rõõmustas ...

Lea Jants: kõigepealt on vaja mõelda hinge ja vaimu vajadustele

Kuigi kiriku roll on aja jooksul tublisti muutunud, kõrgub Nissi kirik endiselt väärikalt üle aleviku nagu 145 aastat tagasi tema valmimiselgi. Enamgi veel – kogudus ja pühakoda pole mingi eraldi tegutsev tsunft, vaid vägagi integreeritud kogukondliku elu ja uue aja kommetega. Olgu selleks kiriku tegevuse kohalolek virtuaalmaailmas või kirikuõpetaja europrojektide kirjutamise oskus. Nissi kirikust ikka märkamata mööda ei sõida. Esiteks paistab ta kätte aleviku igast servast ...

Vilistlased soovitavad Põltsamaa piiblikursust

Põltsamaa pastoraadis koos käinud täiskasvanute piiblikursuse IV lend on lõpetanud ja uue lennu registreerimine on alanud. Alustajaid oli 14, lõpetanuid 12. Kõik kursuslased olid seekord naised seitsmest EELK kogudusest, enim Juurust (3) ja Põltsamaalt (3). Imelisel kombel olid 2/3 osalenutest otseselt või kaudselt seotud pedagoogi ametiga (endised või praegused õpetajad). Piiblikursusel saadakse kokku üheksal korral, enamasti kuu viimasel reedel-laupäeval. Ühtekokku ...

Taastatav Maarja kirik pakub üllatusi

Tartu Maarja kiriku taastamise käigus on tulnud päevavalgele mõni üllatav leid. Üllatust pakub ka uudne lahendus. Iga uus päev võib tuua kiriku taastajatele ja koguduse liikmetele mõne uue uudise. Läbi on saamas kiriku taastamise esimene etapp ja uuel aastal algamas uus ehk tegelikud ehitustööd. Tööd on ka siiani palju tehtud: uuritud, vundamenti mõõdistatud ja toestatud, lammutatud ja koristatud. Katuski ära parandatud, et vihm sisse ei pääseks ja laekonstruktsioone ei ...

Kirikukelladest ajalikult ja ajatult

EELK ja muinsuskaitseamet korraldasid 5. detsembril sümpoosioni „Kas moodne ühiskond vajab kirikukellade häält?“, silmas pidades Euroopa kultuuripärandi aastat ning septembris toimunud rahupäevade üleeuroopalist kellade helistamist. Sellele küsimusele vastajate hulgas olid vaimulike, muinsuskaitsjate, ajaloolaste, restauraatorite, kirjandusinimeste ja riigimeeste esindajad. Kuulda sai huvitavaid ettekandeid ja mõttearendusi alates kirikukelladest kirjanduses kuni kellade ...

Mida jõulud meile räägivad?

Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses Kristuses. Kuid kui teistel pühadel on oma ...

Kirikute nõukogu jagas aastapreemiaid

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 13. detsembril Pirita kloostris üle selle aasta oikumeenilised aastapreemiad ja tänukirjad. Aastapreemiad said 25. septembril paavst Franciscuse Eesti-külaskäigul Tallinna Kaarli kirikus toimunud noortekohtumise peakorraldajad, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, Rooma-Katoliku Kiriku preestrid Pedro Cervio ning Igor Gavrilchik ja produtsent Lehari Kaustel. Kaarli kiriku noortekohtumisest võttis osa 1500 noort EKNi ...

Martna kiriku orel on remonditud annetuste toel

Annetuste toel on Martna kirik saanud kroonlühtri ja oreli remonditud. Aastal 2014 pidas Martna koguduse juhatuse esimees oma 70. sünnipäeva ja palus, et talle ei toodaks juubeliks lilli, vaid kõik see raha annetataks Martna kogudusele kroonlühtri ostmiseks. Kroonlühter oli 1980ndatel varastatud. Koori rõdu ees oli pikalt valitsenud hämarus. Nii koguneski kroonlühtri fondi tublide toetajate abiga kenake hulk raha. Suurimad annetajad olidki koguduse endised juhatuse esimehed ...

Paavsti visiiti tunnustati aasta sündmusena

Piiskop Philippe Jourdan võttis vastu Tallinna aasta sündmuse auhinna. Tallinna linnavolikogu algatatud aasta linnakodaniku tiitli sai Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. Žürii tõstis aasta sündmusena esile paavst Franciscuse Eesti-visiiti Tallinnas. Tiitliga tunnustati visiidi peakorraldajat, Eesti Kirikute Nõukogu asepresidenti, Rooma-Katoliku Kiriku piiskoppi Philippe Jourdani. Tiitliga kaasnes disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike ...

Sakku kerkib kirik

Veel aasta lõpus algab Saku alevikus uue luteri kiriku ehitus. Saku vallas elab üle 10 000 elaniku, neist umbes pooled Saku alevikus. 2013. aastal asutatud EELK Saku Toomase kogudusega on seotud üle saja inimese, annetajaliikmeid oli mullu 40. Praegu tegutsetakse endises vennastekoguduse palvemajas, mis on ammu kitsaks jäänud. Uue pühakoja kirikusaali peaks aga mahtuma 105 inimest, koos söögisaaliga on ruumi isegi 200-le. Kiriku ehitamise patrooniks on peapiiskop Urmas ...