Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Tallinna Jaani kiriku uued vitraažaknad

Ligi 152 aastat tagasi ehitasid eestlased siia endale kiriku ja nimetasid selle evangelist Johannese järgi Jaani kirikuks. Aknad olid kirikul siis pööratud ruutudega klaasidega ehk hallikad, ilma värvideta, tinaga kokku liidetud vitraaž­aknad. 75 aastat tagasi märtsipommitamises lendasid kõik meie kiriku aknad eest. Ka paljud aknaraamid said kannatada. Kogudus pöördus siis abipalvega linnavalitsuse poole ja teatas, et vajab sadu ruutmeetreid aknaklaase. Enam ei olnud ...

Haapsalus uuendati lepingut

seppo ja tiit

Läinud pühapäeval olid Haapsalu toomkirikus jumalateenistusel ka sõbrad Soomest, sest pärast teenistust uuendati sõprussuhteid, sõlmides ametliku lepingu Agricola kogudusega. Haapsalu koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe ütleb, et esimene sõprusleping allkirjastati 1980ndatel. Toona oli lepingupartneriks Loviisa kogudus ja sõprussuhted tekkisid nii mõlema linna kui ka koguduse tasandil. Läbikäimine on olnud elav, vastastikku on külas käinud laulukoorid ja koguduseliikmed. ...

Burchard Liebergi Eestile elatud elu

liebergi rist2019okt

Titulaarpraost Burchard Liebergi praostirist on tagasi Eestis. Kui peapiiskop Urmas Viilma oli septembris töövisiidil Saksamaal, kohtus ta Kasselis Burchard Liebergi tütre Dagmar Mederiga, kes andis peapiiskopile Eestisse tagasi viimiseks isa praostiristi, mille kandmise õiguse sai Burchard Lieberg 1991. aastal EELK titulaarpraosti ametinimetuse pälvides. Peapiiskopi sõnul on kullatud hõberist konsistooriumi seifis hoiul ja jääb sinna seniks, kui tekib vajadus see ...

Helme kirikus peeti aastapäevapidu

Aastal 1329 on Helme kihelkonda nimetatud esimest korda kirjalikes ajalooallikais. Siis on Leedu sõjavägi teinud ühe lahinguretke siiamaile. Lihtsalt Helme nime leidub kirjalikes materjalides juba 1210. a. Helme kihelkond pidi tähendama ka Helme koguduse olemasolu ja Helme Maarja kirikki võis olemas olla. Nii on sellel aastal Helme Maarja kogudusel aeg ümmargust aastapäeva pidada. Pidulikuks jumalateenistuseks leidus sobiv aeg hingedekuu esimesel pühapäeval. Ühtaegu panime ...

Kogudusi rajades, eraldi ja ühiselt

1. novembri veetsid Eesti luterliku, metodisti, nelipühi ja adventkiriku ning baptistiliidu koguduste rajajad Kultuurikatlas õlg õla kõrval tööd registreerides ja plaanides. Juba mitu aastat seob kristlike koguduste rajajaid Eestis ümarlaud (KRÜL), kus teoloogilisi küsimusi kõrvale jättes on mitu korda aastas keskendutud korralduslikele teemadele kirikujuhtide tasemel, sh koos Euroopa kolleegidega. Tallinnas oli nüüd esmakordselt kaasatud ka laiem ring praktikuid, nii et ...

Kontserdiga kiriku remonti toetamas

Valgajaani

Tuntud Riia arhitekti Christoph Haberlandi (1750–1803) projekteeritud Valga Jaani kirik (pildil) on linna tähtsamaid vaatamisväärsusi. Suure pühakoja remontimine on aeganõudev ja kulukas, ent kogudus on seejuures õnneks saanud tunda kogukonna tuge. Nii kirjutas Lõuna-Eesti Postimees hiljuti, et segakoor Rõõm on juba 15 aastat hingedepäeval Valga Jaani kirikus korraldanud kontserte, mille sissetulek on läinud kiriku remondi heaks. Kui varem on sageli esinetud ise, siis ...

Mitmekesine kirikuleht

EK_0712

Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäev (4.märts 1990) 4. märtsil 1990. aastal alustas taasilmumist ajaleht Eesti Kirik. See ajalooline sündmus tegi lõpu lehe ilmumise sunnitud pausile aastatel 1940–1990. Ajalehe Eesti Kirik proovinumber tuli välja 1923. aasta jõuludeks ja regulaarselt ilmus leht kuni 1940. aastani. Valmistudes tähistama Eesti Kiriku taasilmumise 30. aastapäeva, heidame pilgu möödunud aastatele ja meenutame koos Eesti Kiriku lugejatega olnud ...

Kuidas motiveerida pühenduma misjonitööle

Leevi konverentsil2.nov2019

31. oktoobrist 3. novembrini toimus Norras Stavangeris Norra Misjoniseltsi (NMS) kirikujuhtide võrgustiku konverents, kus arutleti, kuidas teha misjonitööd tänapäeva keerulises maailmas. Osavõtjaid oli üle 80, sealhulgas NMSi partnerid Brasiiliast, Eestist, Egiptusest, Etioopiast, Hiinast, Jaapanist, Kamerunist, Laosest, Madagaskarilt, Pakistanist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Taist ja Taiwanist. EELKd esindasid misjonikeskuse juht õp Leevi Reinaru ning rahvusvaheliste ...

Aktiivsed kogudused kogukonnas

Harjumaa aasta tegija konkursil oli kategoorias „Aasta vabaühendus 2019“ tiitli kandidaatideks lausa kaks EELK kogudust: Kose ja Tuhala. Sel aastal läks tunnustus MTÜ-le Perekeskus Männikäbi. Aasta vabaühenduse tunnustus antakse seltsingule, mittetulundusühendusele või sihtasutusele, mis tegutseb Harjumaal, on esitanud õigeaegselt eelmise perioodi majandusaasta aruande ja on silma paistnud järjepidevusega või traditsioonide kandjana. Samuti väärtustatakse toeks olemist ...

Kirikumuusika ühendab inimesi

sigrid

Septembris toimus Euroopa protestantlike kirikute muusikute kohtumine Hildesheimis. Ajal, mil me püüame võimalikult palju asju korda ajada interneti vahendusel, suhelda järjest rohkem pigem sotsiaalmeedias, pidada e-koosolekuid ja e-kohtumisi, on endiselt eksisteerimas ka konverentsid, kuhu oodatakse päriselt kohale. Rõõmus taaskohtumine On märkimisväärne, et juba 49 aastat kohtuvad igal sügisel kirikumuusikud üle Euroopa. Enamasti saadakse kokku „vanas heas“ Strasbourgis, ...

Tallinnas rahutegemist õppimas

Rahulepitus

Luterliku Maailmaliidu koolitus „Peace Messengers“ („Rahusaadikud“) tõi Eestisse noori 12 maalt. Esindatud olid Argentina, El Salvador, Honduras, Hongkong, Indoneesia, Island, Malaisia, Palestiina, Poola, Saksamaa, Tšehhi ja Venemaa. Eesti poolt võttis koolitusest osa diakon Kevin Kirs Tallinna Kaarli kogudusest. Esimene LMLi rahusaadikute seminar toimus Jeruusalemmas 2017. aastal, Tallinnas toimunu oli teine omataoline. Selle kordaminekule andsid EELK poolt kaaluka panuse ...

Aeg mõelda viimastest asjadest

Kirikuaasta viimasel kolmel pühapäeval keskendutakse n-ö viimastele asjadele: surmale, viimsele kohtule ja igavese elu lootusele. Paljude jaoks on kokku sulanud nende pühapäevade eri tähendus ning näiteks surnutemälestuspüha ja igavikupühapäeva käsitletakse lausa sünonüümina. Asjaolu, et tänavu langeb igavikupühapäev kadrilaupäevale, mil sarnaselt mardilaupäevaga tunneb meie rahvatraditsioon sanditamist, paneb küsima, milline on hingedeajal rahvakalendri vahekord ...

Eesti Piibliseltsi 26. piiblipäev huvitavate ettekannetega

Usuteaduse instituudis toimus 2. novembril Eesti Piibliseltsi 26. piiblipäev „Piibli keelest riigikeeleni ja emakeelne Piibel 280“. Päeva avas Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe. Seejärel tervitas kokkutulnuid rahvastikuminister Riina Solman, kes tuletas meelde piiblitõlkimise ajalugu Eestis ning avaldas soovi, et käesolev piiblipäev julgustaks tänaseid teolooge ja tõlkijaid tegelema uue piiblitõlkega. Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles ...

Jumala auks ja koguduse toeks

Nõva kirik sai tagasi oma aegadetaguse ilu. Veel 10 aastat tagasi oli Nõva kirikuhoone seisundis, mille kirjeldamiseks sobivad hästi prints Hamleti surematud sõnad „Olla või mitte olla, selles on küsimus …“. Pehkinud torni konstruktsioonid ja väsimusest viltu vajunud hoone läbitilkuva katuse all, kuid ometi paik, kust Püha Vaimu ligiolu kunagi lahkunud ei ole. Rahataotlus oli koguduse eestpalves Hävingust oli seda pühakoda päästnud vaid kohalike usklike omaalgatuslik ...

Iga risti all oli kord inimene

Ristisalu

Kadrina Ristisalu avati hingedepäeval kirikuõpetaja õnnistuse, Kadrina kirikukoori laulu ja tegijate tänamisega. Lugu sai alguse juba ammu, vist u 15 aastat tagasi. Nimelt oli aegade jooksul kiriku seina äärde kogunenud palju vanu riste, millel enam „kodu“ polnud. Mõned on arvatavasti sinna laekunud juba nõukogude ajal. Kohalikul ettevõtjal Ülo Kaisil, ajakirjanik Rein Sikul, veel mõnel ja kirikuõpetajal tuli mõte, et nendega võiks ometi midagi väärikamat ette võtta, kui et ...