Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 6. osa

6. Rahvusliku liikumise tegelased jagunesid kahte leeri: Hurda-Jannseni Postimehe mõõdukaks ja Jakobsoni Sakala radikaalseks erakonnaks. Jagunemine toimus ka eesti rahvusest teoloogide hulgas. Suurem osa neist kuulus mõõdukate erakonda, kuid üksikud, nagu näiteks Aleksander Sõrd, Heinrich Raska, Hugo Treffner, liitusid jakobsonliku radikaalse erakonnaga. Lõhenes ka Eesti Kirjameeste Selts, kust lahkus koos Hurdaga enamik vaimulikke ja ...

Osadust ja piiblitarkust

Simuna kogudus korraldas laupäeval koostöös Soome Rahu Sõna misjonäridega piiblipäeva, mis osutus sisukaks ja osavõturohkeks. Õpetaja Enn Salveste sõnul alustati Simuna koguduses iga-aastaste piibliseminaridega juba üle kümne aasta tagasi. Algatus tuli lestadiusliku taustaga luterlikult misjoniühenduselt Lõuna-Soome Rahu Sõna. Seni on seminare peetud kord aastas märtsikuus. Tänavu leiti, et kuna huvi ettevõtmise vastu paistis olevat suur, on põhjust kokku tulla ka teist ...

Kolmkümmend aastat soomekeelset kogudust

Soome_kog7961

EELK Soome Püha Peetruse kogudus on tegutsenud kolmkümmend aastat, ehkki esimesi soomekeelseid jumalateenistusi Tallinnas hakkas pidama õpetaja Voldemar Ilja juba 1970ndatel. Kohalike ingerisoomlaste teenimiseks mõeldud kogudus asutati vabaduse tuulte puhudes 1989. aastal. Kuigi asutamiseks pidi tol ajal Moskvast luba küsima, saadi see üllatavalt kiiresti. Aastate jooksul on ingerisoomlaste osakaal koguduses vähenenud, kuid juurde on tulnud siin elavad soomlased, ...

Arutelul olid piiskoppide kogu ja piiskopkonnad

Kaldur,Peeter_m2rts2008

Piiskoplik nõukogu vaagis EELK põhikirja kirikuseadustiku muudatusettepanekuid. Kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel on peapiiskopile abiks piiskoplik nõukogu, mille liikmed on peapiiskop, piiskopid, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget. Emeriitpeapiiskop ja ...

Ingeri kiriku uueks piiskopiks saab Ivan Laptev

Peterburi Maria kirikus tuli 18.-19. oktoobril kokku Ingeri kiriku XXX kirikukogu. Tähtsaim päevakorrapunkt oli uue kirikupea valimine, kelleks osutus Ivan Laptev. Praegusel piiskopil Aarre Kuukauppil täitub kirikuseaduses määratletud piiskopi vanuse ülempiir (67) veebruaris ja ta siirdub emerituuri. Kirikukogu esimese päeva algusmissale järgnenud istung algas Ingeri kiriku peasekretäri Mihail Ivanovi kõnega. Traditsiooniline pikem ettekanne jäi seekord tegemata, sest ...

Credo toob inimesi kogudusse

5. oktoobril toimunud misjonikeskuse koolitusel tutvustati Saksamaal koostatud Credo kursust, mis tutvustab ristiusu aluseid. Koolituse viisid läbi Kurhessen-Waldecki evangeelse luterliku kiriku abikaasadest vaimulikud Michael Schümers ja Merike Schümers-Paas. Viimane ütles Eesti Kirikule, et õppematerjal on juba 30 aastat vana. „Meie koguduses Saksamaal Wuppertalis tehti koolitust igal aastal ja see tõi kogudusse palju uusi inimesi,“ selgitas Schümers-Paas. „Mind veenis ...

Pärnu diakooniakeskus tähistas lõikustänupüha

Kuu esimese kolmapäeva õhtul kogunevad vabaühenduse vabatahtlikud koosolekut pidama. Seda on tehtud laulu ja palvega pea kümme aastat. Eriline kolmapäevaõhtu oli 2. oktoobril. Meil oli külalisi lähedalt ja kaugelt. Kirikuinimestele on oktoobrikuul iseenesestmõistetav oma aia- ja põlluvilja näitamine, jagamine ning Jumalale au andmine. Meie ühingu pooltele vabatahtlikele pole selline tegevus enesestmõistetav. Soovisin väga jagada lõikustänupüha tähenduse sõnumit oma ...

Jumala vastus on arm

Septembrikuu teisel pühapäeval koguneti Paekna külas Nabala palvemaja 93. aastapäevale. Piiblitunni pidas Saue Pauluse koguduse abiõpetaja, vend Juha Väliaho ning lauluga teenis marilasest misjonär Anna Mishina. Potissepa savinõu Juha oli valinud piiblitunni teemaks Jeremija raamatu tähendamissõna potissepast ja savinõust. Tähendamissõna kirjeldas Jeremijale Jumala ja Iisraeli rahva suhet, kuid mida ütleb see tekst meile tänapäeval? Potissepp voolib savist anumaid ...

Minna ei tahtnud, aga jääda ei saanud

Vancouveri eesti kogukond Kanada läänerannikul tähistas eestlaste suurpõgenemise 75. aastapäeva. 22. septembri hommik oli Vancouveris vaikne. Vaid tasane tuulevine tõstis eestlaste Meie Kodu ja kiriku parkimisplatsi servalt lendlema punakollaseks värvunud vahtralehe. Suve lõpp andis enesest märku. Madal päikesekaar oli veel piisavalt soe, et siluda kuldseid mälestuskilde Eestis toimunud suvisest XXVII laulu- ja XX tantsupeost. Ent sellekski, et teha pai 75 aasta tagustele ...

Sõjas ja rahus üle Atlandi

Torontos2

20.–22. septembril tähistati Torontos ja Hamiltonis eestlaste 1944. aasta suurpõgenemise 75. aastapäeva. Võisin Nõo kiriku meesansambliga sellest, eriti väliseestlaste jaoks tähtsast ajast osa saada, sest olime EELK Kanada praosti Mart Salumäe kutsel seal külas. Meie meesansamblit koosseisus Margus Liiv, Mati Koonukõrb, Erik Leedjärv, Mart Jaanson, Laurits Leedjärv ja Ingmar Laasimer kaunistasid nii visuaalselt kui muusikaliselt kaks noort daami – Ingmari tütretütar ...

Head sõbrad tulid külla

RAAHE pilt

Lääne praostkonna kolmel kogudusel on sõprussidemed Soome Raahe kogudusega. Läinud nädalavahetusel olid sõbrad Eestis külas. 30 aastat on päris pikk aeg. Just nii kaua on Lääne-Nigula ja Kullamaa kogudusel olnud sõprussidemed Raahe kogudusega, Märjamaa kogudusel natuke vähem. Pärast koguduste ühendamist moodustavad Raa­he koguduse seitse kogudust oma kirikute, pastoraatide ja keskustega. Külla oodati suurt gruppi sõpru, kes majutati Kullamaale ja Lääne-Nigulasse. Ühine ...

Vallalehed kirikuelust

lehed

Koguduste suhted vallaomavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga on aastaid olnud kiriku huviorbiidis. Tänavustel sinoditelgi õhutas peapiiskop vaimulikke rohkem sõna võtma maakonnalehtedes ja ka vallalehtedes, et kohalikele inimestele kirikut lähedasemaks teha. See ajendas mind läbi sirvima Eesti vallalehti, et saada aimu, kui olulisel kohal neis on kohalik kirikuelu ning millisest vaatenurgast seda kajastatakse. Selleks uurisin tänavuse märtsi ja augusti ning ka mulluse ...

Eesti rahvusest vaimulike sotsiaalsed suhted ja kommunikatsioon ühiskonnaga 19. sajandil 5.osa

5. Vaimulikud, ajakirjandus ja seltsiliikumine Liivimaa vaimulike 1878. aasta sinodil kritiseeriti eestikeelset kirjandust ja rahvakalendreid. Erilist tähelepanu sai teoloogiaüliõpilase Matthias J. Eiseni toimetatud „Isamaa kalender“ ja selle lisas ilmunud jutuke „Uinumisest ärkamiseni“. Süžeeks ühe Liivimaa vaimuliku pühendumine kooliolude ja kooliõpetuse reformidele. Uue testamendi, lauluraamatu ja katekismuse asemel tuli kasutusele võtta Carl R. Jakobsoni „Kooli ...

Uusi piiskoppe partnerkirikutes

stockholm3

22. septembril seati Uppsala toomkirikus ametisse uus Stockholmi piiskop Andreas Holmberg (52). 1993. aastal ordineeritud Holmberg on varem õpetanud Tansaanias teoloogiat ja olnud Stockholmis kogudusevaimulik. Äsja kaitses ta doktoriväitekirja Rootsi kiriku tegevusest tänapäeva multikultuurses keskkonnas. Pildil on piiskop Holmberg koos ametisseseadmisel EELKd esindanud piiskopi Tiit Salumäe ja õpetaja diplomaat Kristel Engmaniga, kes on Stockholmis Eesti suursaatkonna ...

EELK võõrustas Hongkongi luterlasi

Septembri lõpul külastas Eestit Hongkongi luterlaste delegatsioon. Külalised tundsid huvi nii meie kiriku diakooniatöö kui Eesti ajaloo vastu. Hongkonglased külastasid 23.–25. septembrini toimunud visiidi käigus Tallinna diakooniahaiglat, Harkujärve kogukonnakirikut, Tallinna Peeteli koguduse sotsiaalkeskust ning Rakvere koguduse juures tegutsevat intellektipuudega inimeste päevakeskust. Samuti kohtuti peapiiskop Urmas Viilmaga ning tutvuti Tallinna toomkiriku ja teiste ...