Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Konverentsil otsiti teid väärika ja austava suhtlemiseni

Perekonverentsil 2

Hingedepäeval toimunud konverents „Mustvalgest mõtlemisest austava dialoogini“ keskendus hinge ravimisele nii pere kui ka ühiskonna tasandil. Kus on mustvalge ja sildistava mõtlemise juured? Milleni see võib välja viia? Kuidas taastada turvatunne peres ja ühiskonnas? Need olid teemad, mida EELK Perekeskuse korraldatud konverentsil väga erineva ja kohati ka üllatava nurga alt käsitleti. Väärika suhtlemise alus on turvatunne Austava dialoogi metoodika autor, Soome ...

Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu

vaimulik laulupidu_6959

3.–5. juulini 2020 peetakse Viljandis EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu „Rõõm üle maa“. Kolmekuningapäevani, 6. jaanuarini 2019 on koorid ja puhkpilliorkestrid oodatud registreeruma 4. juulil toimuvale laulupeole. EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse juhatuse esimees Piret Aidulo, aseesimees Kaie Tanner ja laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson arutlevad, kui kaugele on ettevalmistustega jõutud. Heli Jürgensoni sõnul on ettevalmistused käinud juba poolteist aastat. ...

Kirikutele eraldatakse raha riigieelarvest

Riik otsustas eraldada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule riigieelarvest 6,75 miljonit eurot ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,15 miljonit eurot tegevustoetust. Esialgu tahtis valitsus eraldada kirikutele raha omandireformi reservfondist, kuid lahendas juriidiliste probleemide tõttu küsimuse 2018. aasta riigieelarve muudatusega, mille alusel kirikud saavad selle raha riigieelarvelise toetusena. Eraldatud raha näol ei ole kaugeltki tegemist riigipoolse kingitusega, ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 4. osa

4. Sildu on vaja ehitada lauluraamatu erinevate kasutuskontekstide vahel. Üks kontekst on koguduse jumalateenistus, talitused, piiblitunnid, koosviibimised jne. Teine kontekst on kodu. Kolmas kontekst, mida mingil juhul ei tohi unustada, on kool – pühapäevakool, noortetöö, leerikool, kristlikud üldhariduskoolid jne. Kiriku lauluraamat peaks olema koostatud nii, et seda saaks kogeda ja kasutada pealekasvav põlvkond – lapsed ja noored. Kiriku lauluraamat peab ehitama sildu ...

Kirikuaasta aluseks on Kristuse elu

Astusime eelmisel pühapäeval uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin lähtutakse Kristusest ja tema eluga seotud etappidest. Samuti mängib siin olulist rolli kirik. Kirikuaasta ei kujunenud välja ühe hetkega, vaid on pika ajaloolise protsessi tulemus. Kristliku kalendri kujunemist mõjutas tugevasti juutlik kalender. Oluline osa on ka pööripäevadel, mis aitavad looduses toimuvate muutustena vaadata ka inimese hinge. Kirikuaastas on ...

Uute ruumidega on tekkinud uued lootused

Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul asetsev kaunis aedlinnak Räpina on tuntud paberivabriku ja aianduskooli poolest. Loomuliku osana kogukonnast õigeusklike kõrval on oma koha leidnud ka tegus, liikmesannetajate poolest Võru praostkonna kõige suurem Räpina luterlik kogudus. Koguduse tööruumid asuvad alates oktoobri keskpaigast paisjärveäärses vanas pastoraadis. „Kolimine Võõpsu maantee kogudusemajast pastoraati tähendab tagasipöördumist sinna, kus alustasime,“ jagab ...

Uudiseid praostkondadest

Ida-Harju praostkond Juuru kogudus saab pastoraadi saalis talvekirikusse koguneda Koguduse juhatuse esimees Joel-Siimo Põld, kes tänavu valiti ka EELK aasta juhatuse­esimeheks, tunnistab, et advendiaja künnisel on tal väga raske meenutada möödunut: „Nüüd tahaks rohkem ikka eesseisvast jõuluajast juttu teha, sest nii mõtted kui teod on eelkõige advendiperioodist kantud.“ Ta selgitab, et kahel jõulueelsel nädalal võtab kogudus vastu külalisi – kohalike firmade esindajaid, et ...

Laulupeo korraldus ja kiriku ehitus käivad käsikäes

Nädal tagasi toimus Tartus järgmise aasta juubelilaulupeo esimene üritus ja kuulutati välja Maarja kiriku taastamise järgmine etapp. 28. novembri keskpäeval kogunes saabunud külmast hoolimata Maarja kiriku juurde paras seltskond, et saada osa Tiigi Seltsimaja korraldatud laulupeo avaüritusest. Meeleolu oli ülev, huvi ja kaasaelamisega kuulati linnapea Urmas Klaasi sõnavõttu. „Minu jaoks on laulupidude lugu eesti rahva suureks kasvamise, eesti rahva ühtehoidmise lugu. Seda ...

Sada aastat Vabadussõjast

28. novembril tähistas Eesti rahvas 100 aasta möödumist Vabadussõja algusest. Haljala kogudus mälestas seda sündmust jumalateenistusega Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Haljala surnuaias. Rutja Tenno talu noor peretütar Maali Roomet tegi Vabadussõjas osalenute ja langenute mälestuseks mägimänni ja leinakase okstest pärja. Pärja nimi oli „Eluring“. Pärg sümboliseeris sadat aastat eluteed koos kõigi tõusude ja mõõnadega. Lilli pärjas ei olnud. Lillede asemel olid ...

Euroopa kristlike koolide esindajad kohtusid Eestis

Kristliku hariduse liidrid

23.–24. novembrini kohtusid Tallinnas Euroopa kristlike koolide piirkondlike ja riiklike ühenduste esindajad, et pidada oma katusorganisatsiooni aastakoosolek ja temaatiline sümpoosion. Üle Euroopa tulid kokku umbes 30 kristliku kooli esindajad, kes enamuses kuuluvad rahvusvahelisse kristliku hariduse ühendusse International Association for Christian Education, mis pidas Eestis ka oma korralise aastakoosoleku. Aga esindajad saabusid ka riikidest, kus tegutsevad kristlikud ...

Infotehnoloogia kui kolme rattaga vanker

Aastaid külastan koguduste kodulehekülgi internetis. Pilt, mis mingil hetkel rõõmustas, on ajaga muutunud. Võtsingi olukorda lähemalt uurida. Mäletan, kuidas mõni väike kogudus muretses, kuidas endale arvutit kui töövahendit saada. Probleem võib praegugi olla, kuigi ei kujuta ette, kuidas töötada arvutit omamata. Väike või suur 12 liikmesannetajaga Prangli kogudus on luteri kiriku väikseim, järgneb 16 liikmesannetajaga Paldiski kogudus. Mõlemal on koduleht ja teateid ...

Kiriku lauluraamatu olemus ja kavandatava lauluraamatu proovikivid dogmaatika vaatenurgast 3.osa

3. Kiriku lauluvaramus on arvukalt laule, mis sõnalis-muusikaliste tervikutena väljendavad kristliku usu sisu. Samas toetab lauluraamatu kasutamine kirikuaasta kontekstis seda, et kogetavaks saavad põhimomendid Jumala pöördumises inimkonna ja loodu poole. Kirikuaasta peamised pühad on seotud Jumal-Looja eneseilmutusega Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. Nõnda on usu sisu põhitahkude käsitlemine kirikuaasta ja kirikulaulude vahendusel lõppkokkuvõttes ei millegi muu kui ...

Lea Mäeväli – kirikumuusik ja suure pere ema

Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus oli laupäeval, 10. novembril rahvarohke kontsertpalvus – teenekat kirikumuusikut Lea Mäevälja olid tema juubelil tulnud õnnitlema sõbrad, sugulased ja pereliikmed. Lea (neiuna Salumäe) Mäeväli on sündinud Kuusalu kirikuõpetaja Eduard ja Johanna Salumäe seitsmelapselise pere viienda lapsena 6. novembril 1948. aastal. Peres, kust on sirgunud palju kirikutöö tegijaid, mängisid kõik pilli ja laulsid. Laulu- ja pillimängurõõm ei ole Salumäe ...

Kristlike meediakanalite esindajate ümarlaud kogunes Tartus

ümarlaud

Eesti Kirikute Nõukogu meedia ümarlaud kogunes 21. novembril Tartus. EKNi ümarlaua tegevusest võtavad osa EKNi liikmeskirikute, kristlike meediakanalite ja rahvusringhäälingu esindajad ning meediaeksperdid. Kaks varasemat sel aastal toimunud koosolekut on peetud Tallinnas, kus maikuus tutvuti kristliku telekanali Taevas TV7 ja augustis Raadio 7 toimetuse ja tegevusega. Kirikute nõukogu meediakonsultandi piiskop Tiit Salumäe juhatamisel ajalehe Eesti Kirik toimetuses ...

Vastseliina kalmistul uus omanik

Kuni 31. augustini oli Vastseliina alevis asuva Vastseliina kalmistu omanikuks Vastseliina Katariina kogudus. 1. septembrist on haldajaks Võru vallavalitsus. Vastseliina kalmistu on asutatud 1850. aastal ja tema suurus on 10,18 hektarit. Otsus kalmistu omavalitsusele üle anda sündis pika aja jooksul ja põhjuseks oli, et surnuaia haldamine läks kogudusele kulukaks. „7-8 aastat tagasi käis toonane kantsler Mati Maanas Vastseliinas ja juba siis rääkisin talle, et kalmistu ...