Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelu

Tallinn toetab kirikuid

Kaarli kiriku oreli remondiks eraldati 50 000 eurot Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus sõlmisid sihtotstarbelise toetuse lepingu, mille kohaselt toetab Tallinna linn Kaarli kiriku oreli kapitaalremonti 50 000 euroga. Mihhail Kõlvart märkis, et tänavu tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsioonist ja sel puhul on linna toetus protestantlikule pühakojale eriti kohane. „Linnal on hea meel toetada Eesti ühe suurima ...

Päev täis ülestõusmisrõõmu ja kirkaid hetki

Tihedas kevadises lumesajus istutati Haapsalus Jaani kiriku kõrvale aeda esimesel ülestõusmispühal vist selle aasta esimene õunapuu, mis märgib reformatsiooni 500. aastapäeva. Piiskop Tiit Salumäe vahendab: „Tähistasime esimest ülestõusmispüha Haapsalu toomkirikus missaga. Muusikaga teenis kaasa koguduse segakoor. Organiste oli täna kaks: Lia ja Lea. Samal ajal värvisid lastekiriku lapsed käärkambris õpetaja Sirjega mune ja pidasid lastekiriku tundi.“ Pärast ...

Koostööleping Ackermanni tööde uurimiseks

11. aprillil allkirjastasid peapiiskop Urmas Viilma, Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme Tallinna toomkirikus koostöölepingu teadusliku uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ korraldamiseks. Koostöölepingu eesmärgiks on muuta kunstimuuseumi ja kunstiakadeemia spetsialistide uurimistöö pühakodades efektiivsemaks, kasvatada projekti sotsiaalset ja materiaalset kandepinda ning ...

Luterliku Maailmaliidu assamblee tulekul

Luterliku Maailmaliidu (LML) 12. assamblee toob 10.–16. maini kogu maailma luterlaste esindajad kokku Namiibia pealinna Windhoeki. Luterlik Maailmaliit (LML) ühendab 98 riigis tegutsevat 145 luterlikku kirikut, kes esindavad üle 74 miljoni kristlase. Välis-Eesti luterlik kirik oli üks LMLi asutajatest 1947. aastal, kodumaal tegutsenud kirik ühines 1963. Iga 6–7 aasta järel peetav assamblee ehk täiskogu on LMLi kõrgeim otsustusorgan. Sellel määratakse kindlaks LMLi tegevuse ...

Kuidas kõrvaldada takistusi ja tuua lootust

19.–24. märtsini toimus Berliini lähistel Ühinenud Piibliseltside kirjastajate konverents (UBS Publishers’ Convention) pealkirja all „Eemaldame tõkkeid, toome lootust“. See viitab, et piibliseltside ülesanne ei ole mitte ainult edastada ajaloolist lugu Piiblist, vaid jagada Jumala sõna. Seekordne kokkusaamine oli juba seitsmes. Konverentsist võttis osa üle saja piibliseltsi, lisaks veel ka paljud partnerorganisatsioonid üle terve maailma. Kokku oli osalejaid üle 250. ...

Jumala armu poolt vabastatud – millest ja milleks? 3. osa

3. Lõpuks peame tõdema, et kujutlus halastuseta maailmast oleks äärmine pettekujutelm. Kõike halastuse mõistega seonduvat – lahkus, leppimine, toetus, valmisolek andestamiseks jne – on võimalik alla suruda ja reeta. Sellegipoolest jääb halastus meie tegelikkuse osaks. Mõeldamatu on kujutleda inimesi ilma halastuseta. Kui keegi seda väidab, on ta pime. Martin Luther on sama mõtte meisterlikult sõnastanud oma „Väikeses katekismuses“ usutunnistuse esimese artikli ...

Eesti Piibliseltsi kingid presidendile

Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe ja peasekretär Jaan Bärenson andisid kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga talle üle Piibli ja piibliseltsi 200. aastapäevaks valminud filmi. Kõneldi Eesti ühe vanima rahvusliku organisatsiooni, Eesti Piibliseltsi ajaloost (asutatud 1813) ja tänapäeva väljakutsetest, Piibli tõlkimisest soome-ugri hõimurahvaste keeltesse ning nüüdisaegsete uuenduslike vahendite kasutamisest piiblitöös. Eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks ...

Meedia haardes: eestlane on lugejarahvas

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

Neli päeva, mis muutsid maailma

Püha õhtusöömaajaga päevale järgnes ebaõiglane kohus Jee­suse üle ja tema ristisurm. Laupäev anti inimestele vaikseks järelemõtlemiseks, et siis pühapäeval rõõmustada Õnnistegija ülestõusmise üle. Suur neljapäev Igal aastal olid juudid paasapühade ajal paasasöömaajal, et meenutada Egiptuse orjusest vabanemist. Esimesel paasasöömaajal söödi Egiptuses paasatalle mõrude rohtudega. Talle verega määriti uksepiitu. Surm läks nendest majadest mööda, kus oli uksel talleveri, aga ...

Rahvas ja tema kirik

LOOMINGU PREEMIAD

Eesti Vabariigi 80. sünnipäevaks kirjutas helilooja Lepo Sumera histooriumi „Armastuse ja tulega“ („Amore et igne“), mille teksti oli koostanud Läti Henriku kroonika põhjal Linnar Priimägi. See veidralt kõlava žanrinimega teos tuli esiettekandele 24. veebruaril 1998 ja puuduvad andmed, et hiljem, välja arvatud helisalvestisena raadios, oleks seda laval veel avalikult esitatud. Esituse järel ilmunud arvustuses iseloomustab muusikateadlane Evi Arujärv teost sõnadega: „Umbne, ...

Mis kool on usuteaduse instituut

Laupäeval, 8. aprillil olid EELK Usuteaduse Instituudi (UI) uksed valla – kõik huvilised olid teretulnud uurima, mis kool see niisugune on. Avatud uste päeva lõuna ajal võtab sisenejat vastu rõõmsameelne kolmik rakenduskõrghariduse esmakursuslasi: Ene Oga ja Marek Alveus luterliku teoloogia erialalt ning Tauno Ruben õigeusu teoloogia erialalt. Kõigepealt kostitatakse külalist kohvi ja koogiga, siis tutvustatakse, mis majas toimub. Et on sessi aeg, siis on käimas loengud, ...

Milline on ülestõusmispühade värv?

Ülestõusmispühad on kirikuaasta suurimad pühad, kuid pühadega seoses on inimestel ka palju küsimusi. Eesti Kirik aitab koos Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhametsaga leida neile vastuseid. Ehk aitab see paremini mõista pühade sisu ja sõnumit. Miks eelneb ülestõusmispühadele paastuaeg? Kristus loobus kõigest. Et seda veidigi mõista, võib olla paastuajast abi. Samas vajavad kõik suured asjad ettevalmistust. Isegi kontserdil astub üles soojendusesineja. Kristuse ...

Kunst toob püha sõnumi igapäevaellu

Enontekiö kirik asub Soome Lapimaal Hetta külas. Veikko Larkase projekteeritud betoonist ja tellistest kirik ehitati 1951.–1952. aastal. Nagu paljudel teistelgi Soome kirikutel, on ka siin kellatorn omaette ehitis. Sihvakuse ja kõrguse tõttu nimetab rahvas kellatorni Jumala sõrmeks. Pärimuse järgi valmis kihelkonna esimene kirik 17. saj Rounala külas. 1673. aastal sai Enontekiö Jukkasjärvi abikoguduseks ja iseseisvus 1747. aastal. Pärast Hamina rahulepingut Rootsi ja ...

Olla Issanda töötegija

Palmipuudepüha tõi Puhja kirikusse hulganisti sõpru, et olla tunnistajaks hetkele, kui piiskop Joel Luhamets laulatab kogudusega pärast 27aastast teenimist õpetaja ametisse jõudnud Tiit Kuusemaa. Vana ja väikese kiriku juurde jõudnud, oli üllatav näha hulka vaimulikke nii Valga kui Tartu praostkonnast, sisenedes aga kostsid üle pühakoja Tuuliki Jürjo õpetussõnad – käimas oli ettevalmistus jumalateenistuseks. Kirikusaal oli ehitud nagu noor mõrsja ja altarit, altarivõret ...

Mõelda tuleb suurelt

8. aprillil, Pärnu linna päeval, jagas Pärnu linnavalitsus teenetemärke. Kümne tunnustatu seas oli ka Pärnu Eliisabeti koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim. Pärnu raekoja saali pidulikule vastuvõtule oli laupäeva pärastlõunal kogunenud umbes 50 kutsutut. Kokkutulnuid tervitanud Pärnu linnapea Romek Krosenkranius heitis põgusa pilgu Pärnu linna 766 aasta pikkusele ajaloole ja tänas teenetemärgi pälvinuid nende silmapaistva panuse eest linna arengusse. Alates 2007. ...