Esileht » Elu ja Inimesed

Kirikuelu

Kvaliteedimärgiga ja oikumeeniliselt avatud

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia. Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud. Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ...

Koguduseliikme kohustus oma koguduse ees

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed ...

Kiriku ja riigi ühendab rahvas

Viilma,Urmas_peapiiskop

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis ...

Kultuurielu

Enn Soosaare konverents pühendus kaitse vaimule

Tõlkija ja publitsisti Enn Soosaare 80. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Kaitse vaim“ peeti 13. veebruaril Tallinna ülikoolis. Kõnelesid Soome kirjanik Sofi Oksanen, Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras ja Soosaare sõbrad ning anti üle eetilise esseistika auhind. Sofi Oksanen rõhutas oma eesti keeles peetud kõnes, et parim kaitse Eestile on kultuur, mille kaudu on võimalik näidata ...

Soomepoisid on olnud usinad autorid

Tallinna linnaarhiivis on 22. septembrini avatud näitus „Põhjala tähistel“. Näitusel on võimalus tutvuda teostega, mida soomepoisid on kirjutanud või milles neist on kirjutatud. Näitusel on eksponeeritud soomepoiste kirjutatud ja erinevates keeltes välja antud ilukirjandust, teaduslikke ja populaarteaduslikke uurimusi, õpikuid, mälestusi, samuti noote ja eksliibriseid. Näitus avati 8. veebruaril ...

Persoon kaasajast

Heino Kivihall austab kaunist sõna ja kirja

Kalligraafia on kunst ilusti kirjutamisest kuni täieliku abstraktsioonini, ütleb eesti kirjakunsti suurmees Heino Kivihall (75). Tallinna Jaani kirikus oli tal juubelinäitus „Hümnid ja palved“, kus sai näha tähtsamaid palvetekste ja algkiriklikke hümne ning inimolevust puudutavaid miniatuure. Plaanis on seada Viimsi kirikusse üles näitus erinevates keeltes meieisapalvest. Heino on ema poolt ...

Rahvavalgustaja

Eesti kirik võib rõõmustada: Kalle Kasemaa sai elutööpreemia. Ja väljastpoolt kirikut. Minu teada on ta ainus, kes teoloogina sellise preemia vääriliseks arvatud. Nüüd seisab see mees niisuguste vägevate kirikumeeste reas, mille algus ulatub Jakob Hurda ja Matthias Johann Eisenini. Sealtsamast leiame veel Rudolf Kallase, Jaan Lattiku, Uku Masingu, Eduard Tennmanni ning meie kaasaegse Toomas ...

Persoon minevikust

Kristlasest suurmehe vaimne pärand

13. veebruaril möödus 80 aastat taasiseseisvunud Eesti ühe silmapaistvama avaliku intellektuaali Enn Soosaare sünnist. Enn Soosaar tuli ilmale 1937. aastal Tallinnas EELK pastori Albert Soosaare perekonnas. Noorukina läbitehtud liiklusõnnetuse tagajärjel jäi ta ratastooli, ent oluliseks väliseks takistuseks eneseteostusel olid talle ka totalitaarse võimu seatud piirangud. Olles lõpetanud ...

Sada aastat möödub praost Harald Tammuri sünnist
Tammur, Harald

5. jaanuaril 2017 kell 16 kogunetakse Raadi surnuaia peaväravas, et üheskoos pidada mälestuspalvus Tartu Pauluse koguduse endise õpetaja Harald Tammuri haual. Harald Tammur sündis 5. jaanuaril 1917. a Kavastu valla käsitöölise Artur Tammuri ja tema naise Liisa ainukese lapsena. Haraldi koolitee algas Varnja algkoolis. 1935. aastal lõpetas ta Tartu kommertsgümnaasiumi cum laude ja pärast ...

Ühiskond

Minu kõne Eestile

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. ...

Elu uues kuues

Elus on olnud kauneid päevi, on olnud raskusi. Aga kuidas nendest jagu saada? Kuidas? Jumala abiga, uskumisega hea võidusse. Öeldakse: hea sõna võidab võõra väe. Meenutan, kuidas lapsepõlves õpetas ema mind palvetama. See ei olnudki nii lihtne, käis läbi pisarategi. Ja kui esimest korda tekkis tunne, et palvetades kaob mure, oligi usk mind toetamas. Nii jätkus elu uues kuues. Õde oli samuti ...

Tähtpäev

Usuteaduskonnas omandatud haridus lubab elus edasi

Usuteaduskonna taastamise 25. aastapäeva tähistati ülikoolilinnas mitme üritusega. Alustati Raadi kalmistul, et mälestada teaduskonnaga seotud õppejõude. Seejärel peeti Jaani kirikus oikumeeniline jumalateenistus. Pärast sisukat konverentsi peahoone aulas liiguti meeleolukaks piduõhtuks Eesti Üliõpilaste Seltsi majja. Usuteaduskond on jätnud jälje. Usuteaduskond räägib kaasa. Usuteaduskond on ...

Tartu rahu aastapäeva tähistati üle Eesti

Küünlapäeval, 2. veebruaril meenutati Eestis, et 94 aastat tagasi sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping. Kord aastas on Tartu Eesti südameks. Uhkusest rinda kummi lüües saab ülikoolilinn kinnitada, et just siin allkirjastati dokument, mida õigusega Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks nimetatakse. Dokument, mis kinnitab, et Venemaa tunnustab «ilmtingimata» Eesti ...