Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Dialoogi edendamas

Ajal, mida iseloomustab äärmuslike vaadete esiletõus ning pinged erinevate sotsiaalsete gruppide ja rahvaste vahel, paistavad kristlased silma lepitajatena ja dialoogi edendajatena. See käib muidugi muu maailma, mitte niivõrd Eesti kohta. Üheks silmapaistvaks tähiseks kirikute endi vahelise üksteisemõistmise teel on näiteks olnud 1999. aastal Luterliku Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kiriku allkirjastatud ühisavaldus õigeksmõistuõpetusest. Hiljem on sellega liitunud või ...

Paastuaeg koos Kalevipojaga

Pea pool paastuajast on möödas. Jätkuvad valimisjärgsed koalitsiooni moodustamise konsultatsioonid Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel. Punastest joontest on saanud tühjad südamed ning ühiskonnas seninägematult palju usaldamatust ja pingeid. Kõike seda justkui märkamata edeneb kevad – Emajõgi embab jõuliselt ülikoolilinna, sinililled otsivad päikest ja luigepaarid on tagasi. Varjusurmas olnud loodus ärkab ja liigub tärgates ühes meiega ...

Ewangelium Pühhast Matteussest ülleskirjotud

Se Taiwa Rikkus on ühhe Perremihhe saarnane, ke hoomselt wälja läks töteggijid palgama, omma wina Mä sisse. Ning kui temma neile Töteggiale säädnud olli ühhe krossi Päwa Palgaks, läkkitas temma neid omma wina Mä sisse. Ning läks wälja kolmandel Tunnil ning näggi Teisi Turro pääl tühjalt seiswa. Ning üttel nende wasto: Minge teie ka se wina Ma sisse, ning me öige on, tahhan minna teile anda. Ning nemmad läksid. Taas läks temma wälja kuende ning ühheksama Tunnil, ning teggi ...

Kirikulehega – juba aastakümneid

Möödunud nädala teemadest jääb sõelale ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Et 4. märtsil möödus juba 29 aastat kirikulehe taas­ilmumisest, pole minu jaoks pelk fakt, vaid mitmeid mälestusi elustav stiimul. Aasta oli siis 1990. Muinsuskaitseliikumine ja juurte juurde jõudmine, kodanikekomiteed ja Eesti Kongressi tegevus, rahva vaimne ja vaimulik ärkamine on vaid mõned märksõnad, millega oma viimaseid kooliaastaid mäletan. See oli vaimustuse aeg, mis ei jätnud kedagi kõrvale ja on ...

Edujanu ohvrid

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal. Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse ...

Ühtsust otsimas

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...

Ees on valimiste aeg

Kompassi abil või ilma, aga üsna pea on ka ristirahval ees valik, keda saata end esindama riigikokku. Eelvalimised on välismaal alanud, homsest saab ka juba Eestis e-hääletada. Valik on isiklik ja nagu kolumnist Alar Kilp eelmises Eesti Kirikus soovitab, peab ilmselt igaüks siiski oma sisemist valimiskompassi kasutama, sest otseselt ja selgelt kristlikke väärtusi ja vaateid esindavat parteid ei ole. Igal on omad head ja vead. Mida pühakiri valimiste kohta kirjutab? Palju. ...

Missugune on siis strateegia?

Tammsaare on vaieldamatult kirjanik, kelle suurromaanist on kuulnud iga eestlane. Ja ilmselt ka lugenud, vähemalt mõnd teist romaani. Kirjaniku 141. sünniaastapäeval kogunes grupp eesti kirjanduse õpetamise tuleviku eest seisjaid ümarlauale, arutamaks eesti kirjanduse õpetamise tulevikku. „Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad,“ ütleb ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees ...

Ilusa ja rikka emakeele aasta

Kuulsin mõni aeg tagasi sõna ’kirsikivipadi’. Kas pole kaunis? Sellise padjaga jahutatakse või soojendatakse silmi. Religioonialastest sõnadest avastasin äsja Elmar Salumaad lugedes sõna ’kaitselmus“, mis tähendab Jumala tegevust langusjärgses maailmas ja maailmaga lahus lunastustööst. Eestlase identiteedi juurde kuulub eesti keel. Võib-olla mitte kõiki, aga mind teeb eesti keelt mitte rääkiva eestlasega kohtumine kohmetuks. Eesti keel on ilus, rikas ja imeliselt maheda ...

Meenutades ja mälestades

Kui küsida, mis ühist on kirikul ja rongil, võib küsija mõistus tunduda metsa poole kaldu olevat. Aga kui mõtlema hakata, võib siiski ühisosa leida. Eestluse säilimisel ja oma riigi loomisel on neil mõlemal kindel roll. Teame, et meie vanemad kirikud on kindluskirikud – mõeldud kaitsma inimelusid. Ei hakka mõtisklema, keda täpselt tuli paksude müüride vahel kaitsta ja kelle eest. Saanud ise sõdades kannatada, on need kaugele nähtavad mälestusmärgid vabadusele. Vähe on neid ...

Jõulutundega aastavahetusse

„No absoluutselt mingit jõulutunnet pole,“ kuulsin enne pühi kellegi siirast kurtmist koos täpsustusega, et suurimaks tunderöövliks peab ta avaliku ruumi vallutanud kommertsi. „Detsembrikuu töötasust küll midagi kingituste ostmisest üle ei jää,“ lisas teine kodanik nördinult. Kui veel juurde refereerida hiljuti avaldatud uuringutulemust, et just jõulude ajal on suurim suremus, siis paneb ikka ohkama küll. Rohkemgi veel kui kord õp Urmas Petti Eesti Kiriku arvamusloos: Et see ...

Kaks tähtpäeva

10. detsembril märgiti kristlikus maailmas korraga kaht olulist tähtpäeva. Nimelt möödus 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ning 50 aastat ühe XX sajandi väljapaistvaima teoloogi Karl Barthi (1886–1868) surmast. Teise maailmasõja õuduste järgses õhustikus koostatud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid aitasid sõnastada teiste seas ka mitmed kristlikud mõtlejad, nagu näiteks kristliku demokraatia suurkuju Jacques Maritain. Aastapäevale ...

Kriitiline hulk inimesi

Möödunud nädalal osalesin Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud konverentsil „Eesti usk“. Kokkuvõtte sellest juba tegin, ent mõtlema pani üks rahvusraamatukogus kuuldud lause. Ei oska küll öelda, kas ütleja oli konverentsil osaleja või raamatukogu külastaja, aga kummitama see jäi. See kõlas umbes nii: jälle nad jahuvad, aga midagi sellest ei muutu. Jah, täna ja homme küll. Aga pikemas plaanis ei taha nõus olla. Sel aastal oleme tähistanud mitut suurt tähtpäeva. Alles paari ...

Rahvusmõtte tunnustus prof Kalle Kasemaale

Kuigi möödunud nädalast oleks mõndagi esile tuua, on siinkirjutaja valikuks koondada tähelepanu ühele sündmusele. Rahvusülikooli, meie emakeelse alma mater’i 99. aastapäeva aktusel anti Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind pidulikult üle usuteadlasele Kalle Kasemaale. Koos kõikide prof Kasemaa õpilaste, ametikaaslaste ja tema talendi austajatega olen rõõmus ja soovin teenekale tõlkijale õnne auväärse tunnustuse puhul. Saab nõus olla ülikooli rektori prof Toomas Asseriga, et ...

Ränderaamistik tüliõunaks

Veel viie aasta eest ei oleks küll uskunud, et immigratsioonitemaatika kujuneb meil nii oluliseks sisepoliitiliseks vaidlusküsimuseks. Pole ju Eesti võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuigi atraktiivne sisserännumaa. Olukorda muutis oluliselt aga 2015. aasta dramaatiline rändekriis ning sellega seoses päevakorda tõusnud nn pagulaskvootide küsimus. Näis, et peagi võib väljastpoolt Euroopat pärinevaid sisserändajaid hakata suurel arvul saabuma siiski ka ...