Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Pühad 2 + 2 reegliga

Kui väga ka ei sooviks, et koroonakriisist võiks kõnelda minevikuvõtmes ning igapäevatoimetusi saaks lõpuks ometi sooritada kitsendavate piiranguteta, ei anna selleks veel alust ametlikud raportid, mis kinnitavad COVID-19 jätkuvat elujõudu. Nõnda peeti ka kiriku sünnipäev 2 + 2 reeglist lähtuvalt.  Kogudustes pole sarnaselt ühiskonnaga veel saabunud aeg analüüsida epideemia mõju. Küllap jagavad paljud Urvaste õpetaja märkust, et koroona pärssis oluliselt ...

Eriolukorra lõpp

Võitluses uue koroonaviirusega on Eestil esialgu olnud õnne. Seoses nakkusohu vähenemisega lõppes pühapäeval ka üle kahe kuu kestnud eriolukord, ehkki paljud selle ajal kehtestatud piirangud jäävad kehtima ilmselt veel kauaks. Üldiselt on Eesti aga ühiskonnaelu kitsenduste leevendamisel olnud päris julge. Reedene riigipiiride avamine Läti ja Leeduga äratas seetõttu üsna suurt rahvusvahelist tähelepanu. Esirinnas oleme Euroopas ka usuühendustele seatud piirangute ...

Kui jõed plaksutavad käsi

Eelmise pühapäeva ladinakeelne nimetus Cantate (ee „Laulge“) pärines 98. psalmist, kus on kaunis kõnekujund „jõed plaksutagu käsi“. Mõni kujund haarab. Kuidas see on, et jõed plaksutavad käsi? Kogu laulu sõnumit jälgides on selge, et see peaks andma märku suurest rõõmust. Eks annabki, aga kuidas see ikkagi on ja eks rõõmugi ole erinevat laadi. Kui neid ilusaid sõnu oma meeles kandsin, siis küsisin ümberolijailt, et kuidas nende meelest jõgi plaksutab käsi. Esimene, ...

Hinnanguid antakse aastate pärast

Kunagi kirjutatakse nii Eesti kui maailma ajaloos pandeemiast ja sellest, kuidas inimesed eriolukorras hakkama said. Või missuguseid seisukohti erinevad ühendused väljendasid.  Aga see ringvaade on pühendatud hoopis Joosep Liivile, kes sündis 4. mail 1870 – 150 aastat tagasi. Seljatatud oli just Baltimaade suurim näljahäda (1867–1869), mil C. R. Jakobsoni sõnul oli aeg kallis ja leib kasin. Kätte oli jõudnud uus aeg, mil baltisakslust tõrjus tagaplaanile ...

Kodukontorist distantskirikusse

Ajuti tekib vastupandamatu tahtmine ennast näpistada. Nii kõvasti, et ebameeldivast unenäost ärgata. Et jätkuks normaal­ne elu. Selline, kus saaks taas varahommikul tööpostile rutates unistada kodusest nädalavahetusest, mil oleks pikemalt aega pereringis veeta. Lõpeks pikale veninud uni, mis on unistuse kõiki töid-toimetusi kodust lahkumata sooritamisest kõverpeeglisse asetanud. Kui elutargalt kõlab hoiatus, et ole oma soovidega ettevaatlik – mõni võib täide ...

Empaatiat soodustav aeg

Praegusel kriisiajal paljusid meist tabanud raskused aitavad ehk vähemasti paremini mõista neid kaasinimesi, kelle muredele ja läbielamistele varem vähe tähelepanu pööranud oleme. Epideemiast eriti rängalt haaratud riikides pole linnades enam turvaline isegi kodust lahkumine igapäevasteks asjatoimetusteks. Nii kogevad sealsed inimesed midagi ligilähedast sõjaolukorras elamisele. Nakkusohu tõttu rakendatud erimeetmed sunnivad aga ka paljusid Eesti inimesi loobuma neile ...

Virtuaalreaalsus kui Issanda tööriist

Kristus on surnuist üles tõusnud! Kannatusnädalal jõudis kohale arusaam, et inimesed on väsinud kartmast. On külma rahu, armastuse või kaastundega olukorda kõrvalt vaadanuid, rohkem on hirmu käes vaevlejaid. Mis tuleb pärast hirmu? Arm? Suure nädala sündmuste rida on aastasadu kinnitanud sõnumit, et hirmu järel on väga suur võimalus armuks. Viimselt saame teada siis, kui ise läbi elame. Sel aastal olin mures, et kas ülestõusmisrõõm tuleb. See päris rõõm, mis uuendab ...

Aeg on saanud uue tähenduse

Oleme neljandat nädalat eriolukorras. Kui palju me isegi märkame, et nädalad on möödunud ja oleme toimuvaga kohanenud? Loodan, et see kehtib paljude puhul. Esimese hooga meenub Valdur Mikita, kes on kirjutanud, et eestlasi iseloomustab ratsionaalsus ja kohanemisvõime. Kohaneda on tulnud mõnegi asjaga – minul kõige rohkem võib-olla sellega, et päevale annab rütmi mitte tööaeg, vaid pooleteiseaastane lapselaps. Katsu sa tööd teha, kui temal on parasjagu aeg end kuuldavaks ...

Teisiti saabunud kevadel

Võib julgelt prognoosida, et tänane naljapäev jääb kesise saagiga. Kui päevauudised sarnanevad rindeteadetega ja meeled on ergud globaalsete sündmuste arengust, tundub tõesti kohatu 1. aprillist tavapärast lusti lõigata. Henrik Visnapuu värssi seatud mõte, et sel aastal tuleb kevad teisiti, läks täide, aga soovimatult radikaalses võtmes. Kahjuks ei kirjuta alanud kevad ennast ajalukku märkidega looduses. Koroonateema on endasse neelanud kõik teised, kaasa arvatud ...

Elust Saksamaal ja Rootsis

Kristel Neitsov-Mauer, EELK vikaarõpetaja Saksamaal:  Eestlastest kirikurahvas Saksamaal käib koos piirkonniti ja sedagi üsna harva, vaid mõne korra aastas. Käesolev kriis mõjutab muidugi inimeste teenimist, nt järgmised kokkusaamised Bonnis – nii kultuuri- kui seenioride päevad – on ära öeldud. Seega ei toimu sellel poolaastal seal ka jumalateenistusi. Järgmine regulaarne üritus Bonnis on novembris ning seejärel on mitmes paigas advendi- ja jõuluteenistused, ...

Solidaarsuseaeg

Möödunud nädalal rakendasid paljud Euroopa riikide valitsused uusi meetmeid koroonaviiruse Covid-19 levimise tõkestamiseks. Nendele lisanduvad organisatsioonide ja üksikisikute poolt endile vabatahtlikult seatud piirangud. Väga suurt mõju on toimuv avaldanud ka usuelule. Esmalt Itaalias ja nüüd juba mitmes teiseski riigis on kõik avalikud jumalateenistused ja kiriklikud talitused ära jäetud. Teistes maades on kirikud rakendanud ettevaatusabinõusid. Näiteks on ...

Tallinnas mälestati Jaan Poskat

7. märtsil möödus sada aastat Jaan Poska surmast.  Tallinna Siselinna kalmistul toimus mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik kinkis Poska majale Sankt-Peterburgis 1889. aastal ilmunud kriminaal-ja tsiviilasjade seaduste kogu, mis volikogu esimehe kinnitusel kuulus Jaan Poskale. Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil toimunud mälestustseremoonial pidas ...

Piiridest üleminek

„Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet!“ (Ps 4:2)  Paastuaeg ja endale seatud piirangud võivad minna üle piiri. Sellest on kahju, et luterlikul kirikul pole kindlaid paastureegleid. Saab muidugi vaadata teiste kirikute piiride poole. Ja ma vaatasin! Esimest korda tundsin, mis tähendab liiga palju endalt nõuda. Et see on patt! Esimest korda mõistsin Martin Lutherit, kui ta sai ...

Püsivad väärtused aitavad edasi

Tänapäeval käib kõik kiiresti. Justkui märkamatult kasvavad lapsed suureks, linnas kerkib üks maja teise kõrvale kuudega. Paraku juhtub ka seda, et armsast metsatukast on saanud raielank. Samas võib täheldada, et vahel ei pane me aja ruttu aga hoopiski tähele. Väga tore oli sel nädalal lugeda silti Tartu turuhoone uksel: „24. veebruaril tähistab Eesti Vabariik oma saja aasta juubelit. Tartu Turg AS soovib selle suursuguse tähtpäeva puhul kõigile meie külastajatele head ...

Tavatul küünlakuul

Oleme harjunud, et küünlakuu tervitab meid põhjamaiselt karge talveilmaga. Kui mitte küünlapäevaks, Tartu rahu aastapäevaks, siis hiljemalt vabariigi aastapäevaks veebruari lõpusirgel on talv end ikka tunda andnud. Tänavu on aga teisiti. Tartu suusamaraton asendati jalgsimatkaga Lõuna-Eesti rohelistel küngastel. Ammu enam ei ületa uudisekünnist fotod lumikellukestest, mis lumetus aianurgas valendades pilku püüavad. Ometi postitatakse neid sotsiaalmeedias üksteise võidu ...