Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Aeg on saanud uue tähenduse

Oleme neljandat nädalat eriolukorras. Kui palju me isegi märkame, et nädalad on möödunud ja oleme toimuvaga kohanenud? Loodan, et see kehtib paljude puhul. Esimese hooga meenub Valdur Mikita, kes on kirjutanud, et eestlasi iseloomustab ratsionaalsus ja kohanemisvõime. Kohaneda on tulnud mõnegi asjaga – minul kõige rohkem võib-olla sellega, et päevale annab rütmi mitte tööaeg, vaid pooleteiseaastane lapselaps. Katsu sa tööd teha, kui temal on parasjagu aeg end kuuldavaks ...

Teisiti saabunud kevadel

Võib julgelt prognoosida, et tänane naljapäev jääb kesise saagiga. Kui päevauudised sarnanevad rindeteadetega ja meeled on ergud globaalsete sündmuste arengust, tundub tõesti kohatu 1. aprillist tavapärast lusti lõigata. Henrik Visnapuu värssi seatud mõte, et sel aastal tuleb kevad teisiti, läks täide, aga soovimatult radikaalses võtmes. Kahjuks ei kirjuta alanud kevad ennast ajalukku märkidega looduses. Koroonateema on endasse neelanud kõik teised, kaasa arvatud ...

Elust Saksamaal ja Rootsis

Kristel Neitsov-Mauer, EELK vikaarõpetaja Saksamaal:  Eestlastest kirikurahvas Saksamaal käib koos piirkonniti ja sedagi üsna harva, vaid mõne korra aastas. Käesolev kriis mõjutab muidugi inimeste teenimist, nt järgmised kokkusaamised Bonnis – nii kultuuri- kui seenioride päevad – on ära öeldud. Seega ei toimu sellel poolaastal seal ka jumalateenistusi. Järgmine regulaarne üritus Bonnis on novembris ning seejärel on mitmes paigas advendi- ja jõuluteenistused, ...

Solidaarsuseaeg

Möödunud nädalal rakendasid paljud Euroopa riikide valitsused uusi meetmeid koroonaviiruse Covid-19 levimise tõkestamiseks. Nendele lisanduvad organisatsioonide ja üksikisikute poolt endile vabatahtlikult seatud piirangud. Väga suurt mõju on toimuv avaldanud ka usuelule. Esmalt Itaalias ja nüüd juba mitmes teiseski riigis on kõik avalikud jumalateenistused ja kiriklikud talitused ära jäetud. Teistes maades on kirikud rakendanud ettevaatusabinõusid. Näiteks on ...

Tallinnas mälestati Jaan Poskat

7. märtsil möödus sada aastat Jaan Poska surmast.  Tallinna Siselinna kalmistul toimus mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik kinkis Poska majale Sankt-Peterburgis 1889. aastal ilmunud kriminaal-ja tsiviilasjade seaduste kogu, mis volikogu esimehe kinnitusel kuulus Jaan Poskale. Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil toimunud mälestustseremoonial pidas ...

Piiridest üleminek

„Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet!“ (Ps 4:2)  Paastuaeg ja endale seatud piirangud võivad minna üle piiri. Sellest on kahju, et luterlikul kirikul pole kindlaid paastureegleid. Saab muidugi vaadata teiste kirikute piiride poole. Ja ma vaatasin! Esimest korda tundsin, mis tähendab liiga palju endalt nõuda. Et see on patt! Esimest korda mõistsin Martin Lutherit, kui ta sai ...

Püsivad väärtused aitavad edasi

Tänapäeval käib kõik kiiresti. Justkui märkamatult kasvavad lapsed suureks, linnas kerkib üks maja teise kõrvale kuudega. Paraku juhtub ka seda, et armsast metsatukast on saanud raielank. Samas võib täheldada, et vahel ei pane me aja ruttu aga hoopiski tähele. Väga tore oli sel nädalal lugeda silti Tartu turuhoone uksel: „24. veebruaril tähistab Eesti Vabariik oma saja aasta juubelit. Tartu Turg AS soovib selle suursuguse tähtpäeva puhul kõigile meie külastajatele head ...

Tavatul küünlakuul

Oleme harjunud, et küünlakuu tervitab meid põhjamaiselt karge talveilmaga. Kui mitte küünlapäevaks, Tartu rahu aastapäevaks, siis hiljemalt vabariigi aastapäevaks veebruari lõpusirgel on talv end ikka tunda andnud. Tänavu on aga teisiti. Tartu suusamaraton asendati jalgsimatkaga Lõuna-Eesti rohelistel küngastel. Ammu enam ei ületa uudisekünnist fotod lumikellukestest, mis lumetus aianurgas valendades pilku püüavad. Ometi postitatakse neid sotsiaalmeedias üksteise võidu ...

Teaduse tulevik

Äsja tähistasime suurejooneliselt emakeelse ülikooli juubelit. Selle põhjal võiks arvata, et eestlased peavad teadusest lugu. Viimastel nädalatel meediat jälgides on jäänud aga hoopis vastupidine mulje. Eriti humanitaar- ja sotsiaalteadlased hoiatavad nimelt tõsiste tagajärgede eest, kui teaduse rahastamist ei suurendata ning raha jagamise süsteemi ei muudeta. Riik ei tee nende sõnul piisavalt, et tagada Eesti-teemaliste uuringute jätkumist ja noorteadlaste ...

Tõrvatilgad pidupäevas

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisel Emajõe Ateenas võis rõõmu tunda linnavalitsuse poolse linna kaunistamise üle – peatänavad, keskus ja eriliselt Raekoja plats olid väärikalt pidurüüs. Sama ei saanud kahjuks väita eramajade rajoonides. Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias võis sarnast tõdemust lugeda ka Tallinna, Harjumaa ja Lääne-Virumaa kohta. Teistest piirkondadest andmed puuduvad. Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei, kes on olnud aastakümneid Tartu rahu ...

Viitamine on oluline

Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus ... Kui Arno isaga koolimajja jõudis ... Meil lobisemise eest palka ei maksta ... Sarnaseid üldtuntud tsitaate kasutame iga päev, et oma kõnekeelt rikastada. Pärinegu need siis Piiblist, raamatust, filmist või teatrilavalt. „Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: „Milleks see salvi raiskamine? Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.““ Tõenäoliselt tunnevad paljud ...

Mõtlemapanev elamus kinolinalt

Kust läheb piir usuliidrile kohase ning tervele mõistusele vastuvõetamatu vahel, on küsimus, mis kerkis teravalt äsja kinoekraanidele jõudnud Eesti-Soome mängufilmi „Maria paradiis“ vaadates. Filmi, mille kunstiline tase on kriitikutes küll õigustatud küsitavusi tekitanud, sisu aga paigutub usundi­psühholoogiliselt huvipakkuva loome hulka. Tegevus viib vaataja 20. sajandi alguse Soome, kus pärast I maailmasõda kogus jüngreid ja prohvetikuulsust Maria Åker­blomi nimeline ...

Rahutud ajad

Uus aasta tuli nagu ikka: meelelahutussaated, presidendi kõne, ilutulestik ... Nagu tavaliselt, tehti meedias ka kokkuvõtteid möödunud aastast, ent sedapuhku möödunud kümnendistki. Sageli tõdeti seejuures, et elu on läinud palju ebakindlamaks. Eks tuletanud ka möödunud nädalal kindral Qasem Soleimani tapmisest alguse saanud kriis meelde, et kunagised lootused rahu ja julgeoleku kindlustamiseks maailmas on viimasel kümnendil liiva jooksnud. Taas on lõkkele löönud mitmed ...

Õitsvate sinililledega uude aastasse

Esmaspäeval, päev enne jõululaupäeva, tundub tõenäoline, et suur igatsus valgete jõulude järele ei täitu, ent valgust, mida kanname südames ja mida kingib jõululapse maailma sündimine, jagub, sellest pole puudust. Talvise pööripäeva järel võivad kergemalt ohata need, keda hilissügisene pimedus ja pori on morjendanud. Iga järgnev päev on nüüd kukesammu võrra pikem eelnevast. Kindlasti jääb see detsember meelde selle poolest, et metsast on leitud õitsvaid sinililli, aedadest ...

Et jõulud tuleksid rõõmuga

Igal aastal on Jeesuse sünnipäev peredes ja kogudustes erilise tähelepanu all. Peetakse jõulupidu, aga enne seda koristatakse ja kaunistatakse ruume, olgu siis tuba kui suur või väike tahes. Minimaalselt vajan töötegemiseks lauda, tooli ja arvutit. Kui toimetuses oma töötoas ringi vaatan, siis on natuke kurb. Siin on soe ja hea olla, ilus on ka, aga vabale töölauale on kogunenud fotokaustad, ühe koguduse poolt toimetusse toodud kastitäis vanu Eesti Kiriku aastakäike, ...