Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Kui lootus õmmeldi kangasse

Juuni algus on alati paljulubav – loodus on pidurüüs, päike käib kõrgelt ja päev on pikk ning lipuvarrastesse pannakse lehvima sinimustvalged lipud. Ei saa öelda, et nii on see olnud juba 135 aastat, sest pikka aega tuli seda kolmevärvilist lippu kui kõige kallimat reliikviat võõra võimu ja pahatahtlike inimeste eest varjul hoida. Aga eks selgi ajal mõeldi ja lauldigi ehk salajas pea sama vana laulu sõnu „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga ...“ (1897). Kui ...

Väärtused ja viljad

Kristlike väärtuste teema on viimasel ajal avalikkuses üha suuremat tähelepanu pälvinud. Kahtlemata on see suuresti peapiiskop Urmas Viilma teene. Eriti suurt vastukaja on seejuures saanud tema hinnangud erakondade valimislubadustele ja hiljuti sõlmitud koalitsioonileppele. Viimastel nädalatel on ilmalikus meedias ilmunud aga teistegi EELK vaimulike teemakohaseid sõnavõtte. Torkab silma, et sugugi mitte kõiges pole nad omavahel ega ka peapiiskopiga samal nõul. Kristlike ...

Fookuses olid vanausulised

Eelmisel reedel ja laupäeval toimus heade mõtete linnas Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Uurali föderaalülikooli arheograafiliste uuringute labori koostöös konverents „Vana usk Venemaal ja võõrsil: teadusuuringute hetkeküsimused“. Tegemist oli väga põneva üritusega, mis tõi kokku teadlased ja vana usu sugulasgruppide esindajad Venemaalt, Eestist, Leedust, Lätist ja teistest riikidest. Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteaduri Irina Paerti sõnul oli ...

Potteri kasti ja Joseph Fletcheri kristliku eetika kasutamine religioossete põgenike teema käsitlemisel 3. osa

3. Ega me teagi täpselt, millised on põgeniku, eriti religioosse põgeniku soovitud tagajärjed Eestisse sattumise situatsioonile ja kas Eesti kristlased on nende tagajärgedega nõus. Reaalsete tagajärgede soovimatust tõestab Eestist lahkunud põgenike suur arv. On täiesti asjakohane, et kirikud vähemalt oma usklike abil sõnastavad nii kohalike soovitud kristlikud tagajärjed kui ka põgenike soovitud tagajärjed. Erisused võivad olla isegi sama religiooni esindajate hulgas. ...

Kevad tõi Tartu Vaimu välja

Ei oska päriselt ette kujutada, missugune nägi Tartu välja nelisada või kakssada aastat tagasi. Aga arvan, et tubli annus vaimsust oli linnas juba siis, kui esimesed studioosused linnapilti ilmestasid. Veel enam siis, kui Toomele vana kiriku varemetesse raamatukogu rajati. Nädal tagasi koguneti just sinna meenutama meie üht suurkuju, kes paraku liiga vähe tähelepanu on pälvinud. Sel aastal, kui tähistame laulupeo 150. aastapäeva, tuleb meenutada ka esimese laulupeo, aga ka ...

Emadepäeval paistis päike

Pärast vihmast laupäeva (ja enne tuulist esmaspäeva) tundus pühapäevane päikesesära ja kevadesoojusest puhkenud õiteilu emadepäevakingitusena kõigile Eesti emadele. Paljud kodud olid tähtpäeva rõhutamiseks kaunistatud ka rahvustrikolooriga ning mitmete siit ilmast lahkunud eluandjate kalmudele olid lähedased lugupidamise ja armastuse märgiks süüdanud mälestusküünla. Ka piiblisalmides, mis jubilate-pühapäeval pühakirjast valitud, oli nimetatud naise rolli emana. „Kui naine ...

Lõhestumise oht

Isiklikud vestlused ja sotsiaalmeedia jälgimine tekitavad üha rohkem nõutust. Ühiskondlikud vastuolud ja neid peegeldav päevapoliitiline võitlus on muutunud nii teravaks, et seda, mis Eesti inimesi ühendab, näib järjest vähem olevat. Enamgi veel, isegi pikka aega teineteist lähedaseks pidanud inimesed jäävad tihtilugu poliitiliste erimeelsuste tõttu võõraks. Kirikuinimesi puudutab see kahjuks samamoodi nagu kõiki teisigi. Juba päris palju näib olevat neid, kes end nii ...

Ma astusin hommikul õue

Varajane kevad näitab oma kaunimat palet: vahtrad õitsevad ülevoolavalt ja paplite urvad on avanenud. Kirik elab ülestõusmispühadega alanud 50päevases rõõmuajas. Seljataga on „valge nädal“, mis sai oma nime sellest, et ülestõusmispühadel ristitutel oli vanas kirikus kombeks ristimisel selga antud vaimsele uuestisünnile viitavaid valgeid rõivaid kanda terve nädal. Tartus Eesti Kiriku toimetuse vastas on tänavakunstnik jätnud seinale kirja „Palun, täna on uus päev!“. See ...

Imeline aeg teha tööd

Sellekevadistel sinoditel, vähemalt Tartu praostkonna sinodil, võrdles peapiiskop Urmas Viilma kahte aastat kirikuelus. Koguduste arv on üsna sama ja vaatamata liikmesannetajate arvu vähenemisele on EELK näol tegu jätkuvalt suurima organisatsiooniga riigis. Rõõmustav on, et viimase 30 aasta jooksul on taastatud 48 pühakoda ja varsti on meil rohkem kirikuid, kui oli 1939. aastal. „Meil on imeline aeg teha oma tööd,“ rõõmustas ülemkarjane. Et aeg on imeline, rõõmustasin suure ...

Dialoogi edendamas

Ajal, mida iseloomustab äärmuslike vaadete esiletõus ning pinged erinevate sotsiaalsete gruppide ja rahvaste vahel, paistavad kristlased silma lepitajatena ja dialoogi edendajatena. See käib muidugi muu maailma, mitte niivõrd Eesti kohta. Üheks silmapaistvaks tähiseks kirikute endi vahelise üksteisemõistmise teel on näiteks olnud 1999. aastal Luterliku Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kiriku allkirjastatud ühisavaldus õigeksmõistuõpetusest. Hiljem on sellega liitunud või ...

Paastuaeg koos Kalevipojaga

Pea pool paastuajast on möödas. Jätkuvad valimisjärgsed koalitsiooni moodustamise konsultatsioonid Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel. Punastest joontest on saanud tühjad südamed ning ühiskonnas seninägematult palju usaldamatust ja pingeid. Kõike seda justkui märkamata edeneb kevad – Emajõgi embab jõuliselt ülikoolilinna, sinililled otsivad päikest ja luigepaarid on tagasi. Varjusurmas olnud loodus ärkab ja liigub tärgates ühes meiega ...

Ewangelium Pühhast Matteussest ülleskirjotud

Se Taiwa Rikkus on ühhe Perremihhe saarnane, ke hoomselt wälja läks töteggijid palgama, omma wina Mä sisse. Ning kui temma neile Töteggiale säädnud olli ühhe krossi Päwa Palgaks, läkkitas temma neid omma wina Mä sisse. Ning läks wälja kolmandel Tunnil ning näggi Teisi Turro pääl tühjalt seiswa. Ning üttel nende wasto: Minge teie ka se wina Ma sisse, ning me öige on, tahhan minna teile anda. Ning nemmad läksid. Taas läks temma wälja kuende ning ühheksama Tunnil, ning teggi ...

Kirikulehega – juba aastakümneid

Möödunud nädala teemadest jääb sõelale ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Et 4. märtsil möödus juba 29 aastat kirikulehe taas­ilmumisest, pole minu jaoks pelk fakt, vaid mitmeid mälestusi elustav stiimul. Aasta oli siis 1990. Muinsuskaitseliikumine ja juurte juurde jõudmine, kodanikekomiteed ja Eesti Kongressi tegevus, rahva vaimne ja vaimulik ärkamine on vaid mõned märksõnad, millega oma viimaseid kooliaastaid mäletan. See oli vaimustuse aeg, mis ei jätnud kedagi kõrvale ja on ...

Edujanu ohvrid

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal. Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse ...

Ühtsust otsimas

Mitte miski ei too ühiskonnas valitsevaid lõhesid nii hästi välja kui valimiskampaania. Vabariigi aastapäeva tähistamise üheks eesmärgiks on aga vastupidine – sõnastada seda, mis rahvast ühte seob. Seda eesmärki teenisid seekordki näiteks peaministri, presidendi ja peapiiskopi pidupäevakõned, aga ka meeldejääv aastapäevakontsert. Ometi on Eesti rahvas nii eripalgeline, et teda pole kuigi kerge ühise mütsi alla koondada. Kas või vastakas tagasiside presidendi kõnele annab ...