Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Tõusta enesest kõrgemale

Juba tükk aega ootas lugemisjärge A. J. Jacobsi raamat „Elu nagu piiblis. Ühe mehe tagasihoidlik katse elada nii piiblipäraselt kui võimalik“. Olin seda siit-sealt sirvinud, aga nüüd otsustasin lugemise tõsiselt käsile võtta. Autori kirjeldatud käik Jeruusalemma Nutumüüri äärde tuletas mulle meelde mõne aasta eest iidse müüri prakku poetatud palvesoovi, mis vahepeal ununenud oli. Eks ma soovi kivide vahele toppides ju lootsin, et soov täide läheb ja mingi mõistliku aja ...

Teaduse autoriteet

Möödunud nädalal räägiti avalikkuses tavapärasest rohkem ülikoolist ja teadusest. Muu hulgas kütsid ootamatult palju kirgi üles Tartu ülikooli rektori valimised. Ehkki senine rektor Volli Kalm osutus lõpuks tagasivalituks, kritiseeriti teda kampaania ajal teravalt selle pärast, et ülikool polevat piisavalt aktiivselt osalenud ühiskondlikus debatis. Teisalt ei näi teadlastel alati olevat kerge avalikkusele oma sõnumit edastada, sest nende autoriteet pole enam nii kõrge kui ...

Koosolemise vägi

Kuskil õitsevad magnooliad, pardid on Emajõel koondunud paaridesse ja tugev, lausa jäine kevadtuul annab tunda, et ega see kevad oma täies ilus veel niipea tule. Hea on oodata teades, et midagi on ees. Nagu paastudagi, ülestõusmishommik ees terendamas. Paastumaarjapäeval, mil meenutame oma ajaloo tumedat poolt – märtsiküüditamist –, põlesid Tartu raekoja platsil ja küllap mujalgi Eestis küünlad. Tundus, et lausa sajad. Tuules võbeleva leegi kõnetus oli intensiivne. Millest ...

Nii palju päikest!

Kuigi kirikukalendri järgi on paastuaeg, rõõmustan, et mitu kuud tõsist paastumist valguse puudumisest on läbi saanud ja alanud on kevad. Kirjutas ka Marie Under kunagi: „Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, / ning minu lapse sasipääkest väikest.“ Veebruaris tähistas Tori vald 150. aastapäeva ja kohaliku lehe Kaldad põhjal võib järeldada, et Toris elatakse aktiivset elu ka neil päevil, mil päikest ...

Paastukuuga kevadesse

Olemegi jõudnud talve lõpusirgele. Globaalse soojenemise kiiluvees peame küll vaikselt harjuma aastatega seaduspäraks kippuva tõigaga, et talv võibki taevasse jääda. Põhjalale kohast pakast kohtas lõppevalgi talvel vaid loetud päevadel. Lapsed jõudsid vaevu lumemehed üles ehitada, kui need teisel päeval juba olematuks sulasid. Suusaretkeks ei piisanud enam Haanja küngastest, vaid oli vaja võtta reisisihiks Alpid või Lapimaa nõlvad. See on reaalsus, mis teeb senisest enam ...

Kannatuste aeg

Paari aastakümne eest tunti ülestõusmispühadele eelnenud aega Eesti luterlaste seas rohkem kui kannatusaega. Viimasel ajal eelistatakse paastuaja nimetust ja rohkem on neidki usklikke, kes ka ise paastuvad. See ei pruugi tähendada teatud toitudest loobumist – on neidki, kes väldivad näiteks sotsiaalmeediat või telerivaatamist. Kuid kannatusaja algusest enamgi on kristlikus meedias möödunud nädalal tähelepanu pööratud nüüdisaja kannatustele. Nimelt on ÜRO kuueaastase vaheaja ...

Mis teeb inimese kurvaks?

Talve südames on kevad ärkamas. Saksa müstiline teoloog Meister Eckhart alustab oma „Jumaliku lohutuse raamatut“ määratlusega, mis teeb inimese kurvaks: „Nüüd on kolmesugust kurvastust, mis inimese peale tuleb ja teda vaevab selles viletsuses: üks on välise varanduse poolest, teine armsamate sõprade juures, kolmas iseenda juures teotuse, õnnetuse ja ihu valude ja südame häda läbi.“ Materiaalsus, ligimene ja süda, mis suunatud Jumalale. Ehk võiks need kolm olla analüüsi ...

Allikast, kust ammutada jõudu

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto Friedrick Fromboldi, ...

Kes oma mõtte, sõna ja teoga …

Nõnda kui EELK tänab nelipühal, kiriku sünnipäeval neid tublisid, kes oma mõtte, sõna ja teoga on kirikut kandmas, niisama jagab Eesti Vabariik oma sünnipäeval kiitust valitud kodanikele, kelle osalusel püsib meie riik. Igal aastal on põnev see hetk, kui avalikkuseni jõuab nimekiri neist, keda president tunnustab. Otsitakse ja loodetakse leida nimesid, kelle austamise otsusele meelsasti isiklikult alla kirjutaks. On selge, et ükski nimekiri pole lõpuni hõlmav. Aga see on ...

Põhjust on valvsuseks

Möödunud nädala üheks tippsündmuseks oli Tartu rahu aastapäev, mida tähistati ka kogudustes. Nõmme Rahu kirikus peetud kontsert-palvusel võttis sõna ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Ent mineviku meenutamise kõrval oli eestlastel põhjust tähelepanu pöörata ka praegu raja taga toimuvale. Teame, et Vabadussõja võidu puhul mängis Eesti sõdurite vapruse ja riigimeeste tarkuse kõrval päris suurt rolli soodne rahvusvaheline olukord. Esimese maailmasõja vapustused viisid üsna ...

Iga sekund on värav

Möödunud pühapäeval mälestas Tartu Ülikooli-Jaani kogudus ja küllap veel teisedki õpetajat dr Urmas Pettit esimesel surma-aastapäeval. Kirik oli vaikne, valu särav ja puhastav, mälestus soe. Hiljem, kui Raadi kalmistul jalutasin, tulid vastu naised pärgadega, kes olid küll kedagi viimsele teekonnale saatmas, ent arutlesid erksalt päevapoliitika üle. Noorem naistest ütles vanemale justkui lohutades: „Ega tal niikuinii pole mingit võimu, las ta siis olla vähemasti noor ja ...

Mida me vajame

Maitsvat toitu, sooja tuba, aga ka häid suhteid. Imago teraapias õpetatakse, et hea suhte aluseks on rahuldatud vajadused. Kohtumisel Dolores Hoffmanniga kuulsin kunstnikult loo, kuidas üks soomlanna tuli tema juurde vitraaži ostma. Soomlanna kõneles, et tal on vitraaži vaja, sest tuba on tühi. Kui kunstnik asjast aru ei saanud, sest toas on ju mööbel ja muud asjad, sõnas soomlanna, et vitraaži ju ei ole. Ta ostnud mõne aasta eest kunstnikult vitraaži ja riputanud kööki. Ja ...

Näärikuises valguses

Lumevalgus, millest aasta lõpusirgel jõuludeks valmistudes unistasime, saabus, aga nihkega vana kalendri pühadeks. Maa on valge ja valgust tuleb päevast päeva jõudsa kukesammu võrra juurde ka päikeselt, mis igal hommikul nõks varem meid virgutama saabub. Näärikuu edenedes kogunesid möödunud neljapäeval, 12. jaanuaril Lõuna-Eesti palvushommikusöögile Tartu linna ja piirkonna maakondade usu-, poliitika-, majandus-, haridus- ja kultuuritegelased. Tegemist on kuue aastaga ...

Reaalsuse nüansid

Halgude kaminasse lisamine võib olla romantiline, teisele jälle ainuvõimalik viis, kuidas möödunud nädalal kohale jõudnud käreda külmaga toime tulla. Samas ei välista üks teist. Ka käredas külmas toa soojaks kütmine võib olla romantiline, kuigi on hädavajalik. Reaalsusel on tasandid ja nüansid. Eelmise nädala kultuurileht Sirp tegeles liitreaalsuse teemaga, keskendudes sellele, mida pakuvad meile helendavad ekraanid. Virtuaalsus on üks võimalustest, kuidas märgata, et on ...

Rahva kõnetamise kunst

Lõpule jõudval pühadeajal saime taas veidi igapäevatööst hinge tõmmata ja pikemalt lähedastega koos olla. Paljud kristlased kasutasid ka võimalust tavalisest rohkem jumalateenistustel osaleda ning vaimulikele asjadele mõelda. Ent kirikus käib jõulude ajal rohkesti neidki inimesi, kes usu vastu erilist huvi ei tunne. Ka ilmalik ajakirjandus tavatseb vaimulikega ühendust võtta, et nad pühade tähendusest räägiksid. Kuidas aga kristlikust jõulusõnumist kirikukaugetele ...