Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Raskusi ületades

Juba Piiblis öeldakse, et inimese elu ei pea mitte kerge olema. Palju kõneldakse tänapäeval perevägivallast, koolikiusamisest, mitmesugustest sõltuvustest. Selle aasta ohtrate tähtpäevade ja viimase aja suundumuste valguses on mul tekkinud küsimus, missuguseid üle- või läbielamisi on pidanud elus kogema üks või teine meie kultuurielus oluline inimene. Märtsis peeti Koerus kultuuriloopäeva, mis oli pühendatud kunstnik Eduard Viiraltile (1898–1954), kes vabatahtlikult oli ...

Jääminek 30 aastat tagasi

Iga kevad tuleb teisiti ja on helge oma kordumatuses. Nädalavahetusel, mil saime nautida lausa suvele kohast soojust, võtsid paljud, mina ka, ette retke Peipsi randa, kus Nina küla õigeusukiriku kõrvale on kuhjunud meetrite kõrgused lumemäed. Oli meeli ülendav turnida sel looduse poolt ajutiseks imetlemiseks loodud mäestikul, tunda lume jahedust ja kuulda jääkristallide imetabast muusikat. Ja vaadata, kuidas taevalaotusse joonistavad oma lennukolmnurki kevadesse naasvad ...

Pühad ühendavad

Ristiusku on läbi aegade iseloomustanud kirevus ja killustatus. Ühelt poolt lahutavad kristlasi konfessioonidevahelised piirid, teisalt kultuurilised erinevused ja poliitilised eriarvamused. Ühendab aga suure nädala ja ülestõusmispühade tähistamine.Kujukalt väljendub ühtsus näiteks eri kirikupeade pühadeläkitustes. Näiteks EELK peapiiskopi Urmas Viilma ülestõusmispühade karjasekirja sõnum Jumala armastusest ja igavese elu lootusest kõnetas küllap ka teiste kirikute ...

Kevad koos uue pühakuga

On äraütlemata tore märgata taas veevoolu Emajõel, esimesi lumekuppe Tartu botaanikaaias ja pilk taeva poole kõndides imestada, mis neil hakkidel ometi on, et nii kõva lärmi teevad. Ka Venemaa presidendivalimised, kestev paastuaeg, kohati jäine tuul ja hetkeks maad kattev lumevaip ei veena vastupidises – tõepoolest, viimaks on kevad jõudnud. Nagu loodus pakatab taasärkamislootuses, igatsedes soojust, valgust ja eluõigust, nii sirutub ka hing aina enam ülestõusmispühade ...

Kirjakeele sada aastat

Kes või mis on hämmelgas, hämblane, hämbrik, hämmalane? Tegu on Tegenaria domestica’ga ehk hariliku majaämblikuga. Keeleteadlase Johann Voldemar Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leiab hulganisti sõnu, mis on tänapäeval tundmatud. Näiteks kirgukene ja kirgulane. Selgitusest leiab, et tegu on kirikukese ja kirikulisega. Huvitavat uurimist pakub see paks, kirjastuse Valgus 1973. aastal välja antud raamat küll. Tiitellehelt võib lugeda, et see on neljas trükk (muutmata ...

Eestile Eestist eemal

Juba mihklipäeval vastu võetud otsuse kohaselt veetsin küünlakuise koolivaheaja perega puhkusereisil. Jah, eks see omajagu jahmatav oli ja nii mõnigi tutvusringkonnas lõi käsi kokku, et kas tõesti lähete vabariigi aastapäevaks Eestist ära. Oli endalgi imelik tunne sinimustvalgesse ehitud kodumaalt sajandi sündmuse ajaks lahkuda. Tagantjärele saab ent kinnitada, et seda tähtsat päeva on võimalik tähistada ka kodumaalt eemal. Mitte et seda kellelegi ekstra soovitaks, aga ...

Eesti Vabariigi sünnipäevanädal

Eesti valmistub 100. sünnipäevaks. Olin nädala alguses tunnistajaks, kuidas karges lumises talvehommikus sätiti sinimustvalgeid kaunistusi Tartu raekojale, lisaks on raekoja ees kuus lipumasti rahvuslippudega. Küllap mõeldakse ka kodudes, kuidas oleks kõige väärikam tähtpäeva meeles pidada, ja tehakse selleks ettevalmistusi. On veel aega täiendada sümboolika varusid ja vaikselt mõtiskleda oma südames, mida see kõik minu jaoks tähendab. Terve aasta, eriti käesolev kuu ja ...

Suur sõõm värsket õhku

Enne jõule jõudis müügile Valdur Mikita uus raamat „Kukeseene kuulamise kunst“, kus autor otsib läänemeresoomlase elutunnet. Selle lugemine pakkus rõõmsat äratundmist ning ajas ikka ja jälle kõkutama. Eks möödunud nädalal Tartus ja Tallinnas loodusmuuseumis „Öökulli akadeemia“ sarjas toimunud kohtumised Valdur Mikitaga olid mõeldud raamatu tutvustusena, ent mõjusid millegi palju enamana – märgina oma iseolemisest, vajadusest kinnitada endale, et maailm võib muutuda, aga ...

Kui vennad-õed on koos …

Eelmisel nädalal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku korraldatud konverentsil „Eesti märter piiskop Platon“ (vt 1. lk ülevaateartiklit) andis tooni sümpaatsel määral oikumeeniline mõõde. See jäi kõrvu spontaansete sõnavõttude meelsusest ning silma sellest, et lisaks ortodokssele enamusele viibis saalis esindajaid pea kõikidest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest. Arutlusringi küsimustevoorus viitas sellele kui positiivsele märgile ka peapiiskop Urmas Viilma, kes rõhutas, et ...

Värvikad riigimehed

Mõneski maailma riigis hakkab päriselu järjest rohkem meenutama „Riigimeeste“ telesarja. Näiteks lööb laineid Donald Trumpi ametiaja algusest pajatav raamat, milles USA praegust presidenti kujutatakse ebakompetentse, tujuka ja lapsiku riigimehena. Tõsi, õigusega on tähelepanu juhitud sellele, et skandaalne kirjatöö sisaldab vasturääkivusi ja põhineb paljuski kuulujuttudel. Ent kui Trump vastuseks kriitikale kuulutas, et ta olevat „väga stabiilne geenius“, siis mõjus see ...

Palvetagem Eesti Vabariigi eest!

Gregoriuse kalendri järgi elavatel kristlastel on seljataga Kristuse ilmumise püha, mil mõnel pool peeti küllap veel viimaseid jõulupidusid, lauldes armastatud jõululaule ja põletades küünlaid. Nõnda oli see näiteks Võru praostkonna vaimulikel, kes kogunesid juba traditsiooniliselt just kolmekuningapäeval. Pühade möödumist oli märgata ka Tartu linnapildis – Raekoja platsilt olid kadunud jõuluajal rõõmu teinud klaasmajakesed, ent jõulukuusk oli alles. Loodetavasti ...

Minu ilus unistus

Jõuluaeg ja aastalõpp on aeg, mil mööduvale aastale tagasi vaadata. On olnud aasta, mis on rõõmu pakkunud perele, aga ka armsatele kolleegidele ja kogu kirikule. Vähemalt on kirikuelu olnud mitmekesine ja aktiivne. Igale poole, kuhu oleks tahtnud, pole jõudnud – soovid on sageli suuremad, kui neid täita suudame. Ent sedagi aastat jäävad meenutama paljud meeldivad kohtumised kogudustes üle Eesti. Inimesed saadavad praegu jõulukaarte, lapsed mõtlevad leludele ja saadavad ...

Üheskoos Petlemma teel

Läinud nädal tõi murrangu ajaarvamisse. Astudes uude kirikuaastasse süütasime advendikuusel esimese küünla. Tartu Ülikooli-Jaani koguduse pühapäevakoolitunnis, nagu küllap teisteski Eestimaa kogudustes, räägiti sellest, et kuningas on tulemas ja temaga kohtumiseks asume teele Petlemma. Neli nädalat on eraldatud selleks, et saaksime meele lähenevaks sündmuseks valmis panna. Violetsed kirikutekstiilid hoiavad seda meeles. Oli ilus jälgida, kuidas üle Eesti toimuvatesse 1. ...

Paavsti oodates

Juba paavst Franciscuse ametisse astumise aegu kutsusid Eesti riigimehed teda siia ametlikule visiidile. Eraldi ühise kutsekirja saatsid hiljem ka katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ja EELK peapiiskop Urmas Viilma. Möödunud nädal tõi rõõmusõnumi – tuleva aasta septembris ongi paavsti Eestisse oodata. Loodetav külaskäik tõmbab Eestile rahvusvahelist tähelepanu, sest Franciscus pole ainult maailma suurima religioosse kogukonna liider, vaid ka üks tuntumaid ja ...

Öös on filme

Pimedate novembriöödega kaasneb juba 21 aastat Pimedate Ööde filmifestival, mis sel aastal algas 17. novembril ja kestab üle kahe nädala. Huvilisi kostitatakse Tallinnas 233 täispika filmiga 70 riigist, lisaks samas suurusjärgus lühifilme. Tartu publik saab osa 130 filmist. Ka kristlastel tasub programmi uudistada. Lisaks sellele, et paljud üldinimlikud teemad viivad meid religioossetele arutlustele, on filmivalikus alati olnud ka ühemõtteliselt religioosseid teemasid. ...