Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Traditsioone järgides

Eesti kuulub maade hulka, kus põlvkondadevaheline kultuuriline järjepidevus on olnud habras. Lisaks viimase aastasaja poliitilistele vapustustele on selle taga küllap ka meie kõrgkultuuri noorus ning kiriku ja teiste minevikupärandit alal hoidvate institutsioonide vähene mõjuvõim ühiskonnas. Seetõttu pole paljudel meie kommetel ja „traditsioonidel“ tegelikult kuigi pikka ajalugu. Heaks näiteks on äsjased koolilõpetamised. Veel paari sugupõlve eest oli noorte täisikka ...

Sädeleva südamega

Päev on meie laiuskraadil praegu umbes 18 tundi pikk. On valguse võidukäik ja pööripäev. Kuhu poole pöördume? Kas pöördume ära või poole, minekule või tulekule, ringi või suunas? Või püsime paigal? On koolide lõpetamise aeg. Oh seda sillerdavat rõõmu! Lõpule järgneb uus algus. Elukool kestab, kuni antakse päevi. Hea, kui märkame. Teadlik olemine on suur väärtus. Kuhu poole pöördub maailm? Uudised on mitmekesised: Euroopa Parlament otsustas anda „Teeme ära!“ algatusele ...

Kohtume kindlasti, armastuses

Käimas on aeg, mis kutsub inimesi vaimulikele laulupäevadele, aga ka kalmistupüha pidama. Lapsepõlves oli see üks lõpmata tore päev, kui paljud sugulased koos perega pikast vahemaast hoolimata Otepää surnuaiale kogunesid. Püha paik oli rahvast täis ja kaubaautolt surnuaia ees pakuti müügiks head-paremat: kommi, limonaadi ja jäätist. Ju muudki, aga eks kosutav magus suutäis oli palaval päeval minev kaup. Möödunud on aastakümned, paljugi on muutunud, ent oluliseks ...

Sinimustvalgest nelipüha vaimus

Taevaste korralduste tahtel langes tänavu Eesti lipu päev I nelipühale. Kui kaks-ühes-pakettidest küllastunud kodanikuna tundsingi alul alateadlikku vastumeelsust kahte olulist tähtpäeva ühendada, siis päeva kulgedes võttis maad äratundmine, et just nõnda, nelipüha vaimus ongi õige rahvusküsimustele läheneda. Seda vaimustust, mida kogesid esimesed kristlased Püha Vaimu väljavalamisel, said tunda ka eestlastest haritlased oma rahvusvärvidele Jumalalt hoidmist paludes. Pole ...

Mitmepalgeline juubelikongress

Saja aasta tagusel kirikukongressil oli põhirõhk kirikuelu probleemide avameelsel arutamisel ja tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Nüüdne juubelikongress oli pigem EELK töötegijate kokkutulek, millega ühtlasi loodeti võita laiema avalikkuse tähelepanu kirikule ja kiriku poolt edastatavale sõnumile. Kongressi avalikel üritustel jäigi kõlama kiriku soov ühiskonnaelus rohkem kaasa rääkida. See tuleb selgelt välja nii peapiiskop Urmas Viilma jutlusest laupäevasel pidulikul ...

Ühine ja kindel alus

Laman keset Liivi lahte asetseval pisikesel saarel, tundes, et maapind kõigub. Ankurdan pilgu aknast paistva Ruhnu vana puukiriku tornile. Eksisin. Saar on paigal. Kirik on paigal. Minu sees lainetab meri. Nii võib juhtuda, kui jõuad lõpuks kindlale maale pärast viiepäevast merereisi. Nii võib juhtuda ka siis, kui elus pole kindlat alust; vundamenti, mis kannab. Laineid, mis meie elu kõigutavad, on rohkem, kui igatseme. Naastes internetivabast keskkonnast, küsid igaks ...

Minu mamma

Millegipärast meenusid emale mõeldes lastelaulu sõnad „kollased juuksed, lühike kleidike“, kuigi neil poleks emaga nagu mingisugust seost. Ema paksud tumedad juuksed kadusid nädalaga, kui ta paari aasta eest haiglas ravil oli. Nüüd on tal pisut heledaid juukseid ja kleidike, mis talle selga panna, on tõesti väike. Võrdlus võilillega tuleb aga enam ilmsiks tema olemuses – nii tema rõõmsameelsuses kui visaduses. Igal pühapäeval kuulub minu päevaplaani ema külastamine ja alati ...

Mõõdukad ja äärmuslased

Üldise hinnangu kohaselt elame rahutul ajal ja tulevikku on raske ennustada. Väga erinevates riikides tunnevad nimelt paljud inimesed, et nemad pole globaliseerumisest kasu saanud ja olemasolevad poliitilised jõud nende huvidega ei arvesta. See tuli selgelt ilmsiks äsjaste Prantsuse presidendivalimiste esimeses voorus, kus meedia poolt sageli äärmuslasteks nimetatud Jean-Luc Mélenchon ja Marine Le Pen kogusid mõlemad umbes viiendiku valijate häältest. Kuigi küsitluste ...

Abielu on väärtus

Viimasel nädalal oleme elanud ülestõusmisrõõmus. Kontrastiks meeleseisundile on kevadilm heitlik, kohati lausa pöörane. Aastad on erinevad. Kui 17 aastat tagasi võis aprilli lõpus suvesooja nautida, siis nüüd on rahe- ja vihmahood kaaslasteks. Seda on tunda ka inimestes ja ühiskonnas: Rail Balticu vastane meeleavaldus, kired Eesti Naisliidu jagatava aasta ema tiitli ümber, Prantsusmaal presidendivalimised, Põhja-Korea tuumaähvardused. Esmaspäeval küpsuseksamitega algust ...

Tõusta enesest kõrgemale

Juba tükk aega ootas lugemisjärge A. J. Jacobsi raamat „Elu nagu piiblis. Ühe mehe tagasihoidlik katse elada nii piiblipäraselt kui võimalik“. Olin seda siit-sealt sirvinud, aga nüüd otsustasin lugemise tõsiselt käsile võtta. Autori kirjeldatud käik Jeruusalemma Nutumüüri äärde tuletas mulle meelde mõne aasta eest iidse müüri prakku poetatud palvesoovi, mis vahepeal ununenud oli. Eks ma soovi kivide vahele toppides ju lootsin, et soov täide läheb ja mingi mõistliku aja ...

Teaduse autoriteet

Möödunud nädalal räägiti avalikkuses tavapärasest rohkem ülikoolist ja teadusest. Muu hulgas kütsid ootamatult palju kirgi üles Tartu ülikooli rektori valimised. Ehkki senine rektor Volli Kalm osutus lõpuks tagasivalituks, kritiseeriti teda kampaania ajal teravalt selle pärast, et ülikool polevat piisavalt aktiivselt osalenud ühiskondlikus debatis. Teisalt ei näi teadlastel alati olevat kerge avalikkusele oma sõnumit edastada, sest nende autoriteet pole enam nii kõrge kui ...

Koosolemise vägi

Kuskil õitsevad magnooliad, pardid on Emajõel koondunud paaridesse ja tugev, lausa jäine kevadtuul annab tunda, et ega see kevad oma täies ilus veel niipea tule. Hea on oodata teades, et midagi on ees. Nagu paastudagi, ülestõusmishommik ees terendamas. Paastumaarjapäeval, mil meenutame oma ajaloo tumedat poolt – märtsiküüditamist –, põlesid Tartu raekoja platsil ja küllap mujalgi Eestis küünlad. Tundus, et lausa sajad. Tuules võbeleva leegi kõnetus oli intensiivne. Millest ...

Nii palju päikest!

Kuigi kirikukalendri järgi on paastuaeg, rõõmustan, et mitu kuud tõsist paastumist valguse puudumisest on läbi saanud ja alanud on kevad. Kirjutas ka Marie Under kunagi: „Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, / ning minu lapse sasipääkest väikest.“ Veebruaris tähistas Tori vald 150. aastapäeva ja kohaliku lehe Kaldad põhjal võib järeldada, et Toris elatakse aktiivset elu ka neil päevil, mil päikest ...

Paastukuuga kevadesse

Olemegi jõudnud talve lõpusirgele. Globaalse soojenemise kiiluvees peame küll vaikselt harjuma aastatega seaduspäraks kippuva tõigaga, et talv võibki taevasse jääda. Põhjalale kohast pakast kohtas lõppevalgi talvel vaid loetud päevadel. Lapsed jõudsid vaevu lumemehed üles ehitada, kui need teisel päeval juba olematuks sulasid. Suusaretkeks ei piisanud enam Haanja küngastest, vaid oli vaja võtta reisisihiks Alpid või Lapimaa nõlvad. See on reaalsus, mis teeb senisest enam ...

Kannatuste aeg

Paari aastakümne eest tunti ülestõusmispühadele eelnenud aega Eesti luterlaste seas rohkem kui kannatusaega. Viimasel ajal eelistatakse paastuaja nimetust ja rohkem on neidki usklikke, kes ka ise paastuvad. See ei pruugi tähendada teatud toitudest loobumist – on neidki, kes väldivad näiteks sotsiaalmeediat või telerivaatamist. Kuid kannatusaja algusest enamgi on kristlikus meedias möödunud nädalal tähelepanu pööratud nüüdisaja kannatustele. Nimelt on ÜRO kuueaastase vaheaja ...