Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Vaimulik töö jääb suures osas nähtamatuks

Image

Kui jõulud ja aastavahetus läbi saavad, siis muutub kõik korraga halliks ja valgeks. Korraga kustub kõik sära ja jõulukaunistused muutuvad äkki mingitmoodi ülearuseks. Maailm võtab kuidagi asjalikult talveunise hoiaku. Enam pole justkui midagi oodata, käes on üldine vaikelu. Kuid aasta algus on enda tegevuse ülevaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg. On see meeldiv tegevus või mitte? Nii ja naa, kuidas keegi seda asja võtab. Kord küsiti minult, milline on minu unistuste ...

12 uut kuud

Uus aasta on alanud ja räägitakse uusaastalubaduste andmisest. Mina pole seda teinud, olen lihtsalt vaadanud oma kalendrit, mis on tegemisi juba pikalt ette täis, ja ohanud, et jõuaks vaid kõigega hakkama saada. Käesolev aeg ja ühiskond on meile pannud tohutult kohustusi. Paarkümmend aastat tagasi, kui meie eelmine riigikord ja elukorraldus hakkas jõuliselt muutuma ning töölkäimisest, oma firmade asutamisest, kapitalistlikust mõtlemisest jms sai igapäevaelu osa, tundus ...

…hõnguline jumalateenistus

Maarja ja Joosep olid kord teel. Keisri kanget käsku tuli täita kõigil tema alamatel. Joosepil ei olnud võimalik koju Maarja juurde jääda. Ta võttis oma viimaseid päevi käima peal oleva kihlatu päris pikale ja vaevarikkale rännakule kaasa. Inimesed on ettearvamatud. Üleskeeratud rahvahulk võib teha koledaid tegusid. Keisri kangel käsul liikusid sel ajal suured massid, sest aina suuremaks paisunud Rooma impeeriumis püüti rahvaloendusega selgust saada sellest, kes ja kui ...

Ränderaamistik: poolt, vastu või dialoog?

Valimiskampaania kesksed teemad mitte ainult et vahetuvad, vaid nende üle käib ka konkurents. Täiesti vabalt võivad keskseks teemaks olla maksud ja majandusliku heaolu õiglane jaotuvus, väärtuskonservatiivide ja -liberaalide vastasseis või keelelis-etnilised erinevused. Hetkel aga on keskseks teemaks ÜRO raamistik ja migratsioon. Miks? Ränderaamistikuga seonduvat on käsitletud meedias juba mitu nädalat järjest. Erakondade reitingute viimaseid muutusi – Sotsiaaldemokraatliku ...

Avatud kirikust

Usutluses „Inimese vertikaalist“ (Looming 10/2017) tõdeb religiooniloolane Marju Lepajõe, et kirikutornid on tema jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus – nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme ning et kirikutorn teeb väiksed maakohad vaimselt suuremaks, kõrgemaks. Isegi kui kirikutes tegutsevate koguduste roll paikkonniti on väga erinev, on nad kellegi jaoks alati olulised ja olemas ning seda mitte ainult nähtaval maastikul, vaid ka hingemaastikul. Kunagi ...

Ühendav rahuaeg

Merillelt49

Möödunud nädalal tähistati Vabadussõja alguse 100. aastapäeva. Punaarmee tungis Narvas üle piiri ja esimesed vastuseisjad neile olid halvasti relvastatud koolipoisid. Paljudele tundus Eesti olukord tookord lootusetu, kuid noorem põlvkond oli toona uljam ja uskus võimalusse ülekaalukas vaenlane siiski tagasi lüüa. Kõrvaltvaatajatele olid poisid-sõjamehed kõike muud kui kartust ja julgust sisendavad. Vaimulik ja poliitika Jaan Lattik kirjeldab sõtta minevaid poisse oma ...

Kuperjanovlaste jaoks tulevad pühad teisiti

Kui pikk ja sirge kapral minu jutule tuleb, tean juba ette, et tegemist pole mingi hingehäda või mõne muu argise probleemiga, vaid et seekord tuleb jutuajamine hoopis teistsugune. Viimasel ajal on üldse olnud mitmeid omapäraseid vestlusi huvitavate noorte inimestega, kelle mõttemaailmast osasaamine paneb kergendunult hingama ning tõdema, et kõik polegi veel kadunud. Et leidub siiski veel ka neid noori, kes oskavad lugeda ja kirjutada ning kelle mõtted ulatuvad sootuks ...

Kohatu küsimus

Merillelt47

Mis küll saab, kui meil läheb hästi? Inimlikke himusid ja tahtmisi õilistavas maailmas ei ole niisugusele küsimusele kohta. Kui palju me muretseme selle pärast, mis saab, kui tõesti juhtub, et meie unistused täituvad ja meie tahtmised saavad teoks? Kas siis on paradiis maa peal või on pigem nagu kuldkalakese muinasjutus? Leonard Bernsteini koomilises operetis „Candide“ on stseen, kus merehädalised muretsevad mitte sellepärast, et võib-olla nad hukkuvad, vaid hoopis ...

Palvushommikusöögid toovad kristluse ühiskonda

Janek_mäggi copy

Söögipalve pidamine ei ole tavaline. Vaevalt kõik kristlased regulaarselt söögipalvet peavad. Mõte käib muidugi sööki nähes peast läbi küll, et tasub olla Jumalale tänulik. „Õnnistatud on su korv ja su leivaküna“, seisab 5. Moosese raamatu 28. peatüki 5. salmis. Meile on seda õnnistust vaja. Kuid kui tihti me seda Temalt küsime? Palvushommikusöökide traditsioon toob kokku palju mõjukaid inimesi, et mõelda: miks me oleme, kuidas me oleme ja kellega me oleme? Kas meie oleme ...

Mis värvi on ema silmad?

Merillelt45

Mõned aastad tagasi rääkis Jaan Tammsalu, et oli küsinud noortelt, kes pidevalt sotsiaalmeedias istuvad, mis värvi on nende ema silmad. Facebooki tunnusvärvi teadsid kõik, aga oma ema silmavärvi mitte. Mind on see küsimus vaevanud viimasel ajal sootuks teises kontekstis. Naudin hetkel pisititaga kodus olemist ja lastega seotud teemad puudutavad väga. Loen meediast ja kuulen, kuidas tänapäeval elu on nii hea, et kui raha on, siis saab endale lubada peaaegu kõike. Nii ka ...

Koostöö või nullsumma mäng

Merillelt44

Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus. Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...

Vana hea valgustatud luterlus

LaheJaan_raamatutega_14.09

3. septembril esitleti EELK Usuteaduse Instituudis usuteadlase ja vaimuliku Jaan Lahe jutluste kogumikku „Uks teise maailma“ (216 lk). Raamatu on toimetanud Imbi Arro, kujundanud Margus Luht ning välja andnud Hildegarde Raamat. Tunnistan veel, et Jaan Lahe jutlusi lugema hakates lootsin sealt leida teoloogiat, mida kirjanik Tõnu Õnnepalu oma artiklis „Vundamentalismist“ nimetab „vanaks heaks valgustatud luterluseks“ (vt ...

Samm lähemal Ukraina autokefaalsele kirikule

11. oktoobril avaldas oikumeenilise patriarhi sinod teksti, milles „taaskinnitati juba tehtud otsust, mille kohaselt oikumeeniline patriarhaat jätkab Ukraina kirikule autokefaalse staatuse andmise“ protsessiga. Otseselt ei kuulutatud välja autokefaal­set kirikut (tänase seisuga on 14 autokefaalset õigeusu kirikut, nt Serbia, Kreeka, Gruusia ja Rumeenia kirikud on autokefaalsed ehk järgivad kirikuõpetuslikes seisukohtades õigeusu üldiseid seisukohti, ent administratiivselt ...

Identiteediküsimusi ei tohi peita

Tänavusel arvamusfestivalil tõstatas peapiiskop Viilma eestlaste usku puudutavas diskussioonis küsimuse, miks 2021. aastaks planeeritud rahvaloenduse küsimustikust kavatsetakse välja jätta religiooni küsimus ja kuidas meie religiooniteadlased sellesse suhtuvad. Kuna probleem jäi vaevama, otsustasime selgust otsida. Eesti püüab olla innovaatiline maa ja seda ka rahvaloenduste korraldamises. 2021. aasta rahvaloendus toimub registripõhisena. See tähendab, et elanikkonna kohta ...

Vaikus kui luksus

Merillelt40

Hiljuti sattus minu lugemislauale norralasest seikleja, kirjastaja ja ettevõtja Erling Kagge raamat „Vaikus müraajastul“ (Post Factum, 2018), milles autor toob välja huvitava fakti tänapäeva inimese keskendumisvõimes toimunud kiire muutuse kohta: kui aastatuhande vahetusel oli inimese keskendumisvõime keskmiselt 12 sekundit, siis nüüdseks on see langenud kaheksale sekundile. Mõistagi on iga inimese keskendumisvõime erinev ning mõned taluvad väliseid segajaid paremini kui ...