Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Kirik ja akadeemia

Teema leidmisega minu esimese kolumni jaoks Eesti Kiriku veergudel pole raskusi. Ülikoolis töötava teoloogi jaoks on kõige lihtsam, aga ka kõige olulisem kirjutada kirikute suhetest ülikoolidega ehk kokkuvõttes akadeemiaga. Kirikul on akadeemiat vaja, sest kirik peab kogu aeg tegelema sellega, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb. See, kust kirik tuleb, on esmalt määratud Piibliga. Seda peab oma liikmete jaoks tõlgendama. Hiljemalt Martin Lutherist saadik tähendab tõlgendamine ...

Valimised varjutavad valgust

Nii mulle tundub. On selline aeg. Kiirelt solvujad solvuvad kiirelt ja põhjalikult. Neid on ka kristlaste hulgas. Kummaline, kohati tundub, et sellisel käitumisel puudub loogika. Kui töötasin kord koolides õpetajana, ei tulnud ma kunagi selle peale, et kellegi tunnistusele kirjutada ebarahuldav, kui ta oli saanud aasta jooksul palju viisi ja neljasid, mõned kolmed ja lõpuks ka ühe kahe. See viimane, kaks, ei teinud temast ärapõlatut. Hiljuti toomkooli 700. sünnipäevale ...

Kiriku valimisprogramm ja kristlase kompass valimistel

Kui me Kõrveküla kooli direktori Andres Jõgariga oktoobrikuus Pereraadio eetris olnud saates „Mina ja maailm“ arutasime nende ettepanekute üle, mis Eesti Kirikute Nõukogu kuu varem 2019. a märtsi valimistel kandideerivatele erakondadele oli esitanud, siis panime saatele nimeks „Kiriku valimisprogramm“. Otseses tähenduses kirikud muidugi valimisprogrammi ei esitanud, sest kirikud valimistel ei kandideeri. Ka ei sekkunud kirikud erakondade valimiskampaaniasse sellisel moel, ...

Mahlast

Pealkirja alusel võiks nüüd loota lugu tervislikust toitumisest. Salgamata tõde selle olulisusest astuksin siiski sammukese teises suunas, kujundlikkuse poole. Kujundlikkus. Esmalt meenub Mt 13, Jeesuse selgitus tähendamissõnade tähtsusest. Viitan ka kirjandusteadlase Rein Unduski öeldule: „Sest nii naljakas kui see ka pole, tõde on kujundlik. Miks, ei tea. Mulle meeldivad kujundid seetõttu, et nad on sellised mõnusad kivised kohad, kuhu mõte võib vihmases Eesti ilmas alati ...

Kitsas tee pole takistus

Möödunud aastal juhtus Tartu Pauluse koguduses niisugune lugu, et üks leerilaps võltsis oma andmeid. Teadaolevalt pole seda varem juhtunud, aga nüüd juhtus. Ankeeti täites kirjutas ta oma sünniaasta ühe aasta võrra varasemaks ja muutis vastavalt ka kolmandat numbrit isikukoodis, kuid jättis muutmata viimase numbri, mis on teatavasti kontrollkood. Nii ta vahele jäi ja tunnistas teo üles. Hoopis ilusam on aga põhjus, miks ta seda tegi. Nimelt ta teadis, et leeri saab tulla ...

Alandliku meelega moodustatud

Eelmine nädal tõi uudiseid Inglise parlamendist. Lahtine on, kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust lepinguga, lepinguta, toimub uus rahvahääletus või on veel mingeid võimalusi. Suur­britannia ei ole ka esimene lahkuja. 1985. aastal lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, olles kaksteist aastat varem Taani osana saanud ühenduse liikmeks. Gröönimaa inimesed ei leidnud kalapüügiõiguse kasutamisel ühist keelt Euroopa Ühendusega ja korraldasid 1982. aastal rahvahääletuse, kus ...

Vaimulik töö jääb suures osas nähtamatuks

Image

Kui jõulud ja aastavahetus läbi saavad, siis muutub kõik korraga halliks ja valgeks. Korraga kustub kõik sära ja jõulukaunistused muutuvad äkki mingitmoodi ülearuseks. Maailm võtab kuidagi asjalikult talveunise hoiaku. Enam pole justkui midagi oodata, käes on üldine vaikelu. Kuid aasta algus on enda tegevuse ülevaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg. On see meeldiv tegevus või mitte? Nii ja naa, kuidas keegi seda asja võtab. Kord küsiti minult, milline on minu unistuste ...

12 uut kuud

Uus aasta on alanud ja räägitakse uusaastalubaduste andmisest. Mina pole seda teinud, olen lihtsalt vaadanud oma kalendrit, mis on tegemisi juba pikalt ette täis, ja ohanud, et jõuaks vaid kõigega hakkama saada. Käesolev aeg ja ühiskond on meile pannud tohutult kohustusi. Paarkümmend aastat tagasi, kui meie eelmine riigikord ja elukorraldus hakkas jõuliselt muutuma ning töölkäimisest, oma firmade asutamisest, kapitalistlikust mõtlemisest jms sai igapäevaelu osa, tundus ...

…hõnguline jumalateenistus

Maarja ja Joosep olid kord teel. Keisri kanget käsku tuli täita kõigil tema alamatel. Joosepil ei olnud võimalik koju Maarja juurde jääda. Ta võttis oma viimaseid päevi käima peal oleva kihlatu päris pikale ja vaevarikkale rännakule kaasa. Inimesed on ettearvamatud. Üleskeeratud rahvahulk võib teha koledaid tegusid. Keisri kangel käsul liikusid sel ajal suured massid, sest aina suuremaks paisunud Rooma impeeriumis püüti rahvaloendusega selgust saada sellest, kes ja kui ...

Ränderaamistik: poolt, vastu või dialoog?

Valimiskampaania kesksed teemad mitte ainult et vahetuvad, vaid nende üle käib ka konkurents. Täiesti vabalt võivad keskseks teemaks olla maksud ja majandusliku heaolu õiglane jaotuvus, väärtuskonservatiivide ja -liberaalide vastasseis või keelelis-etnilised erinevused. Hetkel aga on keskseks teemaks ÜRO raamistik ja migratsioon. Miks? Ränderaamistikuga seonduvat on käsitletud meedias juba mitu nädalat järjest. Erakondade reitingute viimaseid muutusi – Sotsiaaldemokraatliku ...

Avatud kirikust

Usutluses „Inimese vertikaalist“ (Looming 10/2017) tõdeb religiooniloolane Marju Lepajõe, et kirikutornid on tema jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus – nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme ning et kirikutorn teeb väiksed maakohad vaimselt suuremaks, kõrgemaks. Isegi kui kirikutes tegutsevate koguduste roll paikkonniti on väga erinev, on nad kellegi jaoks alati olulised ja olemas ning seda mitte ainult nähtaval maastikul, vaid ka hingemaastikul. Kunagi ...

Ühendav rahuaeg

Merillelt49

Möödunud nädalal tähistati Vabadussõja alguse 100. aastapäeva. Punaarmee tungis Narvas üle piiri ja esimesed vastuseisjad neile olid halvasti relvastatud koolipoisid. Paljudele tundus Eesti olukord tookord lootusetu, kuid noorem põlvkond oli toona uljam ja uskus võimalusse ülekaalukas vaenlane siiski tagasi lüüa. Kõrvaltvaatajatele olid poisid-sõjamehed kõike muud kui kartust ja julgust sisendavad. Vaimulik ja poliitika Jaan Lattik kirjeldab sõtta minevaid poisse oma ...

Kuperjanovlaste jaoks tulevad pühad teisiti

Kui pikk ja sirge kapral minu jutule tuleb, tean juba ette, et tegemist pole mingi hingehäda või mõne muu argise probleemiga, vaid et seekord tuleb jutuajamine hoopis teistsugune. Viimasel ajal on üldse olnud mitmeid omapäraseid vestlusi huvitavate noorte inimestega, kelle mõttemaailmast osasaamine paneb kergendunult hingama ning tõdema, et kõik polegi veel kadunud. Et leidub siiski veel ka neid noori, kes oskavad lugeda ja kirjutada ning kelle mõtted ulatuvad sootuks ...

Kohatu küsimus

Merillelt47

Mis küll saab, kui meil läheb hästi? Inimlikke himusid ja tahtmisi õilistavas maailmas ei ole niisugusele küsimusele kohta. Kui palju me muretseme selle pärast, mis saab, kui tõesti juhtub, et meie unistused täituvad ja meie tahtmised saavad teoks? Kas siis on paradiis maa peal või on pigem nagu kuldkalakese muinasjutus? Leonard Bernsteini koomilises operetis „Candide“ on stseen, kus merehädalised muretsevad mitte sellepärast, et võib-olla nad hukkuvad, vaid hoopis ...

Palvushommikusöögid toovad kristluse ühiskonda

Janek_mäggi copy

Söögipalve pidamine ei ole tavaline. Vaevalt kõik kristlased regulaarselt söögipalvet peavad. Mõte käib muidugi sööki nähes peast läbi küll, et tasub olla Jumalale tänulik. „Õnnistatud on su korv ja su leivaküna“, seisab 5. Moosese raamatu 28. peatüki 5. salmis. Meile on seda õnnistust vaja. Kuid kui tihti me seda Temalt küsime? Palvushommikusöökide traditsioon toob kokku palju mõjukaid inimesi, et mõelda: miks me oleme, kuidas me oleme ja kellega me oleme? Kas meie oleme ...