Esileht » Arvamused » Kolumn »

Vastase väärtus

Kristjan Luhamets. Mis on unistuste elu? Vanasti arvati, et kuninglik elu on kahe kasuka vahel istumine ning mee ja sularasva söömine. Unelm peegeldas vastandina tollast reaalsust – palju füüsilist tööd ilma meelevallas, samas söömisrahuldust pakkuvate rasvade ja suhkrute nappus.  Tore, et saab talvelgi poest värsket peterselli osta. Lõhna ja maitse poolest jääb see küll suvisele peenrataimele alla. Miks? Sest kasvuhoones puudub vajadus end kahjurputukate eest ...

Koroonaviirus kui hingetoega arenguvõimalus

Kristjan Luhamets. Kriis mõjub inimestele erinevalt. Ühe halvab, teisele annab sellist motivatsiooni, mida tal tavaolukorras ei ole. Kellegi muudab enesekesksemaks stiilis „uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi“ või kristlikus mõttes „selleks, et armastada ligimest, pean kõigepealt armastama ennast“, kedagi innustab veelgi tugevamalt pühenduma koostööle ja ühishüve edendamisele.  Demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale ...

Kuhu kadus usuõpetus?

Kristjan Luhamets. Sada aastat tagasi oli meie rahva elus pöördeline aeg. 7. mail 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mis jättis koolidest välja usuõpetuse.  Otsus oli uskumatu, veel 1. septembril arutas Tartu sinod, mida ette võtta, kui riik peaks tõesti tahtma usuõpetust täiesti surmata. Uute lahenduste otsimine oli alanud. 7. juunil 1920 asutati sisemisjoni seltsi Tartu osakond. Päevakorral olid ka usuõpetus ja ...

Sunnitud vaikimise kõnekusest

Kristjan Luhamets. „Paus kannab,“ öeldakse, kui laval võtab maad kõnekas vaikus. Olgu see teatris või kontserdil, paus mängib olulist rolli nii sõnalavastustes kui muusikas, sest mõtestatud paus annab vabaduse tunnetada, kogetut endast läbi lasta, süveneda võngetesse, toonidesse, alltekstidesse.  Tihti pelgame vaikimist, sest äkki siis arvatakse, et meil pole midagi öelda. Et võib-olla tundub me sõnatus kellelegi rumalusena, arvamuse puudumisena. On ju väärikas ...

Eriolukord ja veeuputus

Kristjan Luhamets Küllap leidub praegu nii mõnigi ärimees ja poliitik, kes tunneb uppumise tunnet. Läänelikku eluviisi on tabanud otsekui veeuputus. Kuulun ka nende hulka, kellele see võrdlus pähe tuli, sest juhtus nii, et otsustasin just sellekevadisel eksegeesikursusel tegelda Genesise (1. Moosese) raamatuga. Ja juhtus nii, et üsna eriolukorra alguses sattusin üle vaatama oma kunagist vee­uputusloo tõlget. Sellest kujunes mõtte- ja usurännak inimkonna saatuse ...

Distantsõppelt tagasi kooli või edasi koduõppele

Kristjan Luhamets Et inimesed üksteisest mitmel viisil erinevad ning et see erinevus üldpilti tihtilugu rikastab, pole meie ajal sugugi saladus. Ollakse erinevate huvide, annete ja kalduvustega, maitsest kõnelemata. Mõni armastab rutiini, teine vaheldust; mõni on tegusam hommiku-, mõni teine jällegi õhtupoole päevast jne. Kõigele sellele on tähelepanu juhitud ka hariduse vallas, kus nüüd, eriolukorrast tingitud suurte ümberkorralduste käigus on mõnelgi õppuril ja ...

Vägi ja kogukond

Merille Hommik Hiina majanduse avanemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja NSVL vasallide vabanemise järel on palju räägitud üleilmastumisest ja rahvusriikide osatähtsuse vähenemisest. Möödunud kuudel oleme olnud tunnistajaks, kuidas üle maailma levinud viirus on peatanud mitmes osas üleilmastumise. Riigid on sulgenud piirid ja inimesed püsivad kodus.  Inimeste tervise kaitseks on valitsused kehtestanud eriolukorra. Nii nagu tosin aastat tagasi majanduskriisi ajal ...

Aeg järele mõelda ja märgata

Merille Hommik Käesoleva aasta alguses arutasime ühe sõbraga, et nüüdisaegne elu on kui kiirrong, millele pidevalt kiirust lisatakse. Rong justkui kihutab mööda rööpaid ja pole nagu õieti mahti aknast väljagi vaadata ega mõtiskleda, kuhupoole tee viib. Õhku jäi küsimus, kas pidevale kiirendamisele tuleb millalgi lõpp ning kui, siis millal ja kuidas leiab aset pidurdamine.  Korraga ja üsna ootamatult see sündiski. Pidurdati viisil, mis puudutab ühel või teisel ...

Mis on eluväärtused?

Merille Hommik. Kaos. Täielik kaos. Just nii võiks võtta kokku selle tunde, mis tekkis kuu aega tagasi, kui sai teatavaks see, mida ma tegelikult juba mõnda aega kahtlustasin. Kirjutasin oma sotsiaalmeedia seinal täpselt kümme päeva enne eriolukorra väljakuulutamist, et võib-olla peaks seda tegema. Jõuaks ehk ilma paanika ja kaoseta. Mingi sisemine rahutus, mu isiklikud mured ja rõõmud olid minus tekitanud selle tunde, et peagi toimub kogu maailmas suurem muutus. ...

See haigus ei ole surmaks

Kõik, mis täna toimub Eestis, Euroopas ja maailmas, on enamiku inimeste jaoks täiesti erakordne, uskumatu, kirjeldamatult häiriv. Võimalik, et inimesed, kes mäletavad veel II maailmasõda, on kogenud oma elu jooksul midagi sama ootamatut. Enamiku jaoks on tunded siiski segased: kas karta või kahetseda; kas töötada või masenduda, et enam tööd ei ole; kuidas elada või olla? „Miks?“ on kohane küsimus. Johannese evangeeliumi 11. peatüki 4. salmis ütles Jeesus: „See haigus ei ...

· · · / — — — / · · ·

Merille Hommik. SOS on tuntud hädaabisignaal, tõlgendatud kui „päästke meie hinged“ või „päästke meie laev“. Miski on halvasti, vajame abi. Vajadust päästa maailm hüüab Greta Thunberg  ning deklareerivad loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid. Riigid üritavad kokku leppida CO2 emissiooni vähendamises, et pidurdada kliima soojenemist. Kus on siin karid?  Oluliseks kariks on nn ühispõllu tragöödia. Kui talunikud karjatavad lehmi ühisel karjamaal, siis iga ...

Erakorraline paastuaeg

Merille Hommik Tänavune tuhkapäev tuli eriline. Pikk ja soe talv, mis üha enam lasi kevadel paista, võttis ootamatu pöörde ja tõi maha esimese korraliku lume. Lapsed kilkasid rõõmust ja aias kerkisid lumememmed. Nüüd on sellest lumest alles vaid üksikud hangeriismed. Mõttedki liiguvad tõsisematel teedel.  Tuhkapäevaga algas paastuaeg, Kristuse kannatamisaeg. Omamoodi kannatamisaeg algas sel päeval ka Eesti riigi jaoks, sest siis avastati Eestis esmakordselt ...

Vana kandle hoidmisest

Pisut vähem kui 150 aastat tagasi kirjutas legendaarne vaimulik, ühiskonnategelane ja teadlane Jakob Hurt Eesti Postimehe lisalehes:  „Aga iseäranis palun ma vana laulusid ja regevärsisid korjata. Neid võib vanema rahva suust, mitmes paigas kõige enam vana naesterahva suust veel väga paljo saada, ja need on igatpidi väga tähelepanemist väärt. Minu mõte on, neid viimati üheks iseäraliseks raamatuks ühendada ja siis tarviliste seletustega välja anda, selle nime al: ...

Et kanda pikka aega head vilja

Merille Hommik „Üle maailma on paljusid erinevaid viise, kuidas evangeeliumiga inimesteni jõutakse. Eestisse on jõudnud eelkõige USA-s ja Lääne-Euroopas loodud meetodid. Aga eestlane on omanäoline! Meil on mingi oma viis, kuidas suhtleme ja teistega sõbruneme, kuidas ellu uusi asju vastu võtame. Kui püüame üksühele rakendada mõnda näiteks USA-s hästitoimivat evangelismivormi, siis võib vabalt juhtuda, et meie sõnumit mõistetakse hoopis nii: kirikus on ...

Aeg muudkui siidina libiseb käest

Merillelt08

Tänase tuhkapäevaga algab teadagi suur paastuaeg. Luterlik kirik annab paastumise sisu osas igaühele võrdlemisi vabad käed otsustamaks, mis on see hea, millest veel suurema hüve nimel ajutiselt loobuda. Paastumine kui usu ja palve akt, aga ka enese proovilepanek, on 21. sajandi kristlase jaoks kahtlemata vähemalt sama oluline, kui ta on olnud varasemate sajandite usklikele. Küllap on tuntuim viis paastumiseks teha korrektiive oma toitumises, väljendugu see siis loobumises ...