Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Identiteediküsimusi ei tohi peita

Tänavusel arvamusfestivalil tõstatas peapiiskop Viilma eestlaste usku puudutavas diskussioonis küsimuse, miks 2021. aastaks planeeritud rahvaloenduse küsimustikust kavatsetakse välja jätta religiooni küsimus ja kuidas meie religiooniteadlased sellesse suhtuvad. Kuna probleem jäi vaevama, otsustasime selgust otsida. Eesti püüab olla innovaatiline maa ja seda ka rahvaloenduste korraldamises. 2021. aasta rahvaloendus toimub registripõhisena. See tähendab, et elanikkonna kohta ...

Vaikus kui luksus

Merillelt40

Hiljuti sattus minu lugemislauale norralasest seikleja, kirjastaja ja ettevõtja Erling Kagge raamat „Vaikus müraajastul“ (Post Factum, 2018), milles autor toob välja huvitava fakti tänapäeva inimese keskendumisvõimes toimunud kiire muutuse kohta: kui aastatuhande vahetusel oli inimese keskendumisvõime keskmiselt 12 sekundit, siis nüüdseks on see langenud kaheksale sekundile. Mõistagi on iga inimese keskendumisvõime erinev ning mõned taluvad väliseid segajaid paremini kui ...

Paavst ja luterlane

Jürgenstein, Toomas

Küllap mõtleb iga usklik inimene täna vähemalt viivuks paavst Franciscuse Eesti-visiidist. Tema lummavast ja hoolivast isiksusest on meie meedias põhjendatult viimasel ajal palju räägitud. On tore, et pildil on ka teised eesti katoliiklased. Näiteks preester Vello Salost tehtud film „Igapäevaelu müstika“ on väga populaarne, hiljuti kuulsin, et on ettevalmistamisel keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kirjutiste kogumik. Paavsti visiiti oodates lugesingi uuesti Fanny ...

Elu kui palverännak

Merillelt38

Sügisesse suubumine on minu jaoks alati kuidagi sisekaemuslik, sundides tegema mingeid alateadlikke kokkuvõtteid möödunud aastast. Tõsi, suur osa aastast on veel ees, kuid mingi hingeline raugemine algab siiski mu meelest kusagil looduse kollakate varjundite tekkimise piirimail. Minu selle aasta senist tagasivaadet võib kokkuvõtvalt nimetada üheainsa sõnaga: palverännak. Nõnda, nagu see mul algas apostel Pauluse jälgedes Maltal, jätkus neitsi Maar­ja jälgedes Prantsusmaal ...

Pühapäevarahu

Jube kiire on. Mul ka. Hugo Treffner olla öelnud, et „kui tuleb kord surra, siis ei tea, kust küll selleks aega võtta“ (Hugo Treffner suri 13. märtsil 1912. Kes ei usu, võib minna Tartu Uus-Jaani surnuaiale – seal on tema haud olemas). Tegelikult on nii, et sured ära ja nagunii jääb suurem osa töid tegemata. Järelikult ei ole mõtet ohverdada hingamispäeva selle nimel, et kõik tehtud saaks. Saaremaal otsustas üks mees, et hakkab hingamispäeva pidama. Esimesed kolm nädalat ...

Komberuumi mõistest ja seostest

Vabariigi president Kersti Kaljulaid on oma kõnedes korduvalt kasutanud mõistet komberuum. Tees on – kõik, kes aktsepteerivad meie kombe­ruumi, on teretulnud ning selliste siia saabuvate indiviidide arvel võib kasvada rahvastik, areneda majandus ja kultuur. Mõistet komberuum teaduslikus kirjanduses ei kasutata ja seda võib käsitleda eesti tuletisena. Samas ruumi mõiste pole sotsioloogias võõras ja idee väljendub väljateoorias. Kõik sotsiaalne eksisteerib mingis ...

Äraspidine riigikirik

Eesti riigi sajanda aastapäeva suvine peonädal on möödas ja eelmisel esmaspäeval tähistasime riigi iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva. Peonädalas oli mitmeid teemapäevi nagu üldluulepidu ja looduse päev. Usupäeva ei ole, on teema-aasta „Eesti usk“. Aasta jooksul käsitletakse olulisi küsimusi: kellesse või millesse me usume?, kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab?, kas püsib usk õiglusesse ja headusesse?, kas jätkub usku Eestisse?, kus on selle usu allikad? Riigi ...

Düstoopiline poliitika erakordsete võimaluste ajal

Kui mõelda sellele, mis ja kuidas on meile täna võimalik (lugeda, kuulata, pealt vaadata, osaleda, teada, suhelda, luua, tarbida, süüa, küpsetada, nautida, ehitada jne), peab tõdema, et ajad on meil erakordsed. Seniolematul moel ja suuremas mahus on võimalik teha mitte ainult head ja neutraalset, vaid ka halba. Nii kirjutab Nassim Nicholas Taleb oma sel aastal ilmunud raamatus „Skin in the Game“ (’nahk mängus’ või ’nahk turul’, lk 11): „Me oleme alati hullusi teinud, ent ...

20. augusti eel Eesti kiituseks

President Lennart Meri jälgis hoolega, et me rahvana olulistest asjadest rääkides kasutaksime õigeid sõnu. Riikliku tähtpäeva 20. augusti kohta kasutatakse meil kahte versiooni. On taasiseseisvumispäev või ka taasiseseisvumispüha ning iseseisvuse taastamise päev ja püha. Esmapilgul nagu polegi suurt vahet, esimene variant on kindlasti suupärasem ja lihtsam ning leiab seeläbi rohket kasutamist. Lennart Meri aga soovitas (ehk isegi nõudis), et me räägiksime iseseisvuse ...

Oma rahu ma jätan teile!

Läänelik tsivilisatsioon on kahtlemata kõrgelt arenenud ja elujõuline. Paljude jaoks on ajaliselt või ruumiliselt kaugemad kultuurid imetlusväärsed, ent peame tunnistama, et praegune läänelik kultuur on seni tärganud tsivilisatsioonidest üks elujõulisemaid ja kohanemisvõimelisemaid, levides kui umbrohi praktiliselt kõikjale maakeral. Lääneliku kultuuri olemuse saab lühidalt kokku võtta akronüümiga WEIRD (ingl ’veider’; Western, Educated, Industrialised, Rich, Democratic – ...

Kinniste ja avatud uste jutlused

Ma ei ole hea jutlustaja, aga mul on kirikutorni ja järve jutlused. Umbes nii rääkis kord Vello Salum. Ta oli vaimulik, kelle teenimise ajal taastati Pilistvere kiriku torn, tehti jõekäärust järvesilm, ehitati üles mahakistud pastoraat. Palju muudki tehti. Palju ilusaid jutlusi. Pilistveres on palju ära tehtud ka järgmise vaimuliku ja tema abikaasa juhtimisel. Paljudes teisteski paikades on rohkesti tehtud – sageli hämmastavalt palju peaaegu et olematuna tundunud ...

Surnuaed kui avalik ruum

Avalikuks kohaks, ruumiks on igasugune territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. Minu praeguse kodutänava ühes otsas on kirik ja kiriku ümber surnuaed, kuhu on maetud mitmeid Rootsi kultuuri ja ajaloo tähelepanuväärseid isikuid – teiste hulgas Rootsi kunagine peaminister Olof Palme (1927–1986), kes mõrvati sealsamas kiriku vahetus läheduses. Tähelepanuväärne on see kirikuaed ka seetõttu, et sellesse rahulasse ...

Rahvareformist

Jürgenstein, Toomas

Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...

Hakkama saades luterlike jõududega

Mul on hea meel, et osa noori mehi, ajateenijaid Kuperjanovi pataljonis sai küpseks selleks, et jätkata oma teed väljaspool „aeda“ nii reservarmeelaste kui kristlastena: ristimis- ja leeritalituseni jõudsime täpselt 24 tundi enne esimeste sõdurite lahkumist. Tihe väljaõpe, allüksuste erinev elurütm, napp vaba aeg ning paljud muud tegurid tingivad igal aastal leerikursuse kokkukuivamise, kuid seda enam on hea meel nende üle, kes lõpuni välja veavad. Ma usun, et kui mitte ...

Hereesia ei ole kiriku tugevus

Umbes 18 aastat tagasi väljendas üks Norra piiskop mõtet, et ka samasoolisi paare võiks laulatada. Neli tema vaimulikku kirjutasid seejärel piiskopile avaliku kirja, milles nad põhjendasid, kuidas piiskopi ettepanek ei ole kooskõlas pühakirjaga. Piiskop kutsus need vaimulikud vestlusele ja selgitas, et ta püüab homoseksuaalseid inimesi aidata. Üks vaimulikest tunnistas, et on ka ise homoseksuaalsete kalduvustega ega ole suutnud leida põhjust, miks on see nii. Siiski on ta ...