Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Kingitus Eesti Vabariigi juubeliks

Merillelt

Tahes-tahtmata mõjutab käesoleva nädala lõpus saabuvat Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamist millegi suurema ootus. Vahel tundub, et tänavune aastapäev on aasta pärast saabuva juubeli eelproov ja sihiseadmine sellele eelnevaks aastaks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste ja ettevalmistuste kajastamiseks on loodud informatiivne ja kõikide ideid kaasav koduleht. Muu hulgas on seal üleskutse teha Eesti Vabariigile sajandaks aastapäevaks kingitus. Hakkasingi mõtlema, ...

Ajalooline mälu

Mõtted liiguvad juba ammu vabariigi ümmarguse sünnipäeva radadel, sest auväärsesse ikka jõudmise väärikas tähistamine nõuab alati pisut pikemaid ettevalmistusi. Sada aastat on terve sajandi jagu sündmusi, mida lihtsalt korralist kartulisalatit haugates kokku võtta ei ole võimalik. Õnneks on meie hulgas veel inimesi, kes on sama vanad kui vabariik. Need inimesed moodustavad oma mälestuste- ning kogemustepagasiga aluskalju meie riigile, meie ajaloolisele mälule. Võrus elab ...

Oh palugem ja laulgem!

Konsistoorium otsib lauluraamatukomisjoni sekretäri. Täna on viimane päev oma motivatsioonikiri teele panna. Asjaga on kiire, sest juba kaheksa aasta pärast peab kiriku uus lauluraamat valmis olema. Nii on kirikukogu otsustanud. Praegu kasutusel olev lauluraamat võtab küll ohkama – ligi kümme protsenti lauludest (47 laulu) algab sõnaga „oh“. Muidugi on nende hulgas ka „Oh mis kaunis“ ja „Oh inimene, rõõmusta“. Siiski on tegijatel soov uus raamat parem ja paksem teha. Senise ...

Mitu teed, tõde ja elu meil on?

Johannese evangeeliumi 14. peatüki 6. salmis ütleb Jeesus: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ Ometi peame nüüdisajal olema sallivad kõigi teede, tõdede ja elude vastu, mida inimesed endale valivad või elada tahavad. Sallivus ei tähenda muidugi omaksvõtmist. Kuid „peame“ otsima tõeteri igast ideest, millega poliitikud hääli püüavad. Kuidas suhtuda neisse, kellel on teine tee, tõde ja elu kui meil, kristlastel? Kas ja kui palju ...

Trump on ilming, mitte põhjus

20. jaanuaril sai Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks Donald Trump. Üksmeelt selles osas, mida Trumpi valimisvõidust ja valimiste võitmise viisist järeldada, on väga vähe. Paljud kommentaatorid nimetavad teda populistiks, kuna ta räägib kas (liht)rahva või siis valgenahalise lihtrahva nimel, kellest valitsev eliit (ingl k establishment) justkui ei hoolivat. Kui näpuga järge ajada, siis aga selgub, et jõulist populismi leiti ka Bernie Sandersi (demokraatide üks ...

Haldusreform seab kogudused uude olukorda

1. juulist 2016 kehtib Eestis haldusreformi seadus, mis seab kohaliku omavalitsuse suuruse alampiiriks 5000 elanikku. Alla 5000 elanikuga omavalitsused peavad teistega ühinema juba tänavu. Reformi peamiseks põhjuseks on käärid paljude praeguste omavalitsuste võimaluste ja kohustuste vahel. On välja arvutatud, et igas vallamajas peaks ametis olema üle 30 oma valdkonna spetsialisti, et kõiki ette nähtud ülesandeid parimal viisil täita. Paljudes omavalitsustes on aga alla 1000 ...

Ristimine annab meile julguse nii elada kui ka surra

Martin Luther pidas Jeesuse ristimise püha (8. jaanuar) tähtsamaks kui Jeesuse sünnipäeva. Piiblist loeme Jeesuse ristimisest Jordani ääres Matteuse evangeeliumi 3. peatükis salmidest 13–17. On seegi ju teada, et läbi kiriku ajaloo on peetud ristimise päeva tähtsamaks kui sünnipäeva. Siinkohal oleks hea lugejailt küsida, kas mäletate enda ristimise kuupäeva. Ilmselt ei ole paljudel meist see meeles. Kas seetõttu, et ristimisest on möödunud nii palju aega, või olime liialt ...

Aasta algas Issanda päevaga

Mida teame või aimame, uue aasta esimestel päevadel homsest, ülehomsest, sellest, mis sünnib sel aastal Eestis, Euroopas, maailmas? Ühte me teame. See aasta algas pühapäevaga – Issanda päevaga. Iga algus on oluline – seegi, kuidas alustame oma töid ja tegemisi, päevi, aastaid. Kas võtame aega palveks? Mida mahutame meile kingitud aasta esimesse päeva, iga nädala esimesse päeva – kas ka jumalateenistustele ja armulauale tulemise? Tõnis Mägi on kord laulnud ühes oma laulus: ...

Rohkem häid uudiseid!

engman_kristel _2010

Arengud praeguses maailmas on kiired ja raskesti ennustatavad. Kui mõtleme sündmustele Eestis 2016. aastal, siis tuleb siingi tunnistada, et Maar­jamaal on toimunud mitmeid ootamatuid arenguid, olgu siis tegemist presidendivalimiste või valitsuse vahetumisega. Meedia veskid jahvatavad seejuures halastamatult kõike. Milline on olnud luteri kiriku käekäik ja avalik kuvand peatselt lõppeval aastal? Aasta kokkuvõtete tegemine seisab veel ees, kuid juba praegu võib öelda, et ...

Kui muinasloost saab tõelisus

«Minu jaoks on see üks imeilus muinasjutt,» ütles mees, kes juba aastaid tagasi leeris käis. «Venna lastele oli ristiisa tarvis.» Ei möödu praegugi jõuluõhtu ega matused ilma kirikuta, aga muul ajal on ikka rohkem traktorit tarvis. Ja töölisi. Ja PRIA toetust. Umbes niisugune on jõulu- ja piiblilugu mõnegi inimese jaoks. Väga ilus lugu. Üks proua tänas mind südamest pärast matusetalitust. Ta lisas, et ta küll Jumalat ei usu ja piiblilugu peab muinasjutuks, aga niivõrd ...

Pimedate ööde lood

1997 alguse saanud ja tänavu 11.–27. novembrini toimunud Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) sümboliks on täiskuu poole ulguv hunt. Festivali missiooniks on maailma filmikultuuri tutvustamine ja populariseerimine Eesti vaatajatele. Mul pole käepärast käesoleva aasta PÖFFi numbreid, kuid 2015. aastal näidati festivalil umbes 650 filmi ning toimus 80 000 kinokülastust. Sel aastal ärkas PÖFFi hunt Tartus ellu. Mitmed festivali filmid linastusid Elektriteatris, mille vastas ...

Riigimehelikkusest

Hiljutiste presidendivalimiste ajal tõusis taas teemaks riigimehelikkus, sest riigipea amet kehastab juba oma idee poolest riigimehelikkuse põhimõtet. President peaks olema poliitilises vallas see, kes seisab ülalpool osahuvisid. Mulle sai nonde presidendivalimiste käigus selgemaks üks asi: päris paljud inimesed käsitavad presidenti sellena, kes kehastaks Eesti riiki ja kellega saaks ühtlasi samastuda. Ehk siis presidenti tajutakse sellena, kes annaks inimestele võimaluse ...

Rahu hoidmine me endi keskel

Kilp,Alar2015

Uue valitsuse koalitsiooniläbirääkimiste esimesel päeval küsiti president Kersti Kaljulaidilt, kas on tulemas vasakpööre või mitte. President ütles, et silte võivad inimesed kleepida igasuguseid ja et kõik riigikogu erakonnad on saanud valijatelt mandaadi. Võib öelda, et president toimis rahutegijana või vahendajana erakondade vahel, olemata ühe või teise erakonna või valitsuskoalitsiooni poolel. Nii täna kui vahetult pärast viimaseid valimisi on riigikogus võimalik ...

Kiired ühendusteed seovad Eesti tervikuks

Klaas,Urmas

Kümmekond aastat tagasi sain tuttavaks ühe Saksamaa pastoriga, kes oli valitud Baden Württembergi liidumaa parlamenti. Koguduse vaimuliku tööd ta parlamenditöö kõrvalt teha ei saanud ega jõudnukski ning keskendus poliitikale. Mõne aasta eest teda parlamenti tagasi ei valitud, vanas koguduses on loomulikult uus hingekarjane ja nüüd on ta õpetajaks ühes Saksamaa kiirteeäärses kirikus. Selles kirikus ei käi koos kindel kogudus, sest kogudust ei olegi. On kiirtee, kiired autod ...

Miks mees peab tahtma olla isa?

Jeesus oli oma isale tubli poeg, armastas oma isa. Ta ütles mäejutluses (Mt 6:9–10): «Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!» Palju neid poegi ikka on, kes lähtuvad elus täielikult oma isa tahtest? Muretsevad, et nad isa tahet punktuaalselt järgiksid. Sest see on tark ja mõistlik. Pigem kipub olema ikka nii, et «vanamees» ei tea midagi! Nii väidavad ka mõned ...