Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kuidas hoiduda lühisest pühakirja tõlgendamisel

Küllap on hea lugeja kuul­nud Eesti ühiskonna uuri­jatelt, et Eestis on palju re­li­gioosset kirjaoskamatust. Kesk­mine eestlane teab usu ja usun­dite kohta vähe. Vähene orien­tee­rumisvõime tähendab vähest vabadust, sest ei osata ära tunda klišeesid ja eelarvamusi usu ja usundite kohta. Religioosse kirja­oska­matu­sega on kahtlemata seotud ka hermeneutiline ehk ekse­gee­tiline ehk tõlgenduslik kir­j­a­oskamatus. See tähendab, et näiteks Piiblit loetakse ja ...

Juubeldada juubeldamata

Merille Hommik. Käimasoleva, üleilmselt ki­r­­i­kuid ühendava loo­du(s)­hoiu­kuu teema on „Maa juu­be­liaas­ta“. Piibli järgi siis 50. aas­ta, kus põldudel puhata las­ti ja võlad andeks anti (3Ms 25). „Juubeliaasta idee tu­leneb pühast tarkusest, mil­­­le kohaselt peavad ühis­kond­­lik, majanduslik ja öko­­loogiline aspekt olema õig­­la­selt ja jätkusuutlikult tasa­kaa­lustatud,“ on kirjas EKNi vee­bilehel jagatavas juhendis (ekn.ee).  Maa juubeliaasta oleks siis ...

Usu lumepall

Merille Hommik. Sünnilt pärnumaalasena olen ma talviti soojade ilmadega oma mujalt Eestist pärit tutta­vatega ägedaid debatte pidanud. Pärnumaal ja osalt ka piirnevates maakondades öeldakse lumepalli tehes, et su­lalumi pakib, mujal Eestis hak­kab lumi kokku. Samas on pakkiva või kokkuhakkava lu­me tulemus sarnane, peotäiest lumest võib kasvada kõigepealt põlvekõrgune, edasi vööni ning lõpuks mitmekesi pingutades ka inimesekõrgune lumepall. Usulistes kogukondades ...

Kui küünilisus poeb hinge

Merille Hommik. Suvel Saaremaal puhates sat­tusin paaril korral Küüli­ku­külla. Tore koht, kus saab uudistada küülikuid ja ko­du­lin­de ning imetleda nen­de fan­taasiarikkaid elu­ase­meid. Küülikuküla ni­me­tus mõ­­jus inspireerivalt: üks kü­­las käinud hea ametivend aval­­das arvamust, et kui on ole­­mas küülikuküla, võiks ta­sa­pisi hakata mõtlema ka küü­ni­kuküla rajamisele. Nen­ti­sime, et elanikke sinna jaguks. Lugesin hiljuti Ida-Eu­roo­pa ajalugu hästi tundva ...

Kuidas pääseda taevasse?

Inimeste rumalus on üüratu, seda ei ole võimalik ära peita ei laua ega voodi alla. Me oleme manipuleeritavad, ahvatletavad, kergeusklikud, ahned, omakasupüüdlikud ja saamahimulised. Halvad omadused sunnivad meid tegema asju, mille pärast võiks meil olla valus, häbi ja kurb, aga ei ole. Sest me ei mõista, mida paljudes olukordades teeme.  Me lööme oma Issandat risti iga päev, selle asemel et lüüa iseennast. Luuka evangeeliumi 23. peatüki 34. salmis ütleb Jeesus: ...

Eesti iseseisvus – meie ime

Lõpetasin äsja Johannes Käbini mälestuste lugemise. ENSV kauaaegse parteijuhi mälestuste ilmumist sel kevadel reklaamiti kui kauaoodatud sündmust ja mul ei tulnud pettuda. Käbin vaatab tagasi ajale ja tegudele, kuidas nõukogude võim end Eestis kehtestas, ja peatub põgusalt ka Eesti iseseisvuse taastamise juures. Käbini vaates, kes pärast sõda juhtis ENSVs võitlust ideoloogiarindel (tema enda väljend), oli algus väga raske. Ta kurdab näiteks, et väga keeruline oli tõsta ...

Muusikute väljakutsed

Merille Hommik. On suur rõõm, et saame taas osa mitmesugustest muusikaüritustest nii kirikutes kui mujal. Taas toimuvad kontserdid, festivalid, orelipooltunnid, palvused ja muud kaunid hetked muusikaga. Siiski on käesolev aasta meile kõigile pakkunud väljakutseid, kohati päris keerulisi. Ka muusikutele. Nagu giidid, tõlgid, bussijuhid ja paljud muude erialade esindajad on kannatanud eriolukorra piirangute käes, nii on muusikudki pidanud üles näitama leidlikkust ja ...

Suvi nagu suvi ikka – või siiski mitte?

Merille Hommik. Selle kummalise aasta kummaline suvi on täies hoos. Kas midagi on olnud teisiti?  Suvi ise ei anna kuidagi mõista, et midagi on muutunud. Ilmad on olnud üllatavalt ilusad ja need vihmasabinad, mida meile on jagatud, on igati ära kulunud.  Teisiti on aga sisetundega. On ebakindlus, on teadmatus. Mitte et tavapäraselt oleks inimesel alati võimalik kõike ette teada ja kõiges planeeritus kindel olla, kuid me teeme plaane ju ikka. Sel aastal on ...

Surnuaiapühade ilu ja valu

Kristjan Luhamets. Kunagi kuulsin pisut lapsikut lugu sellest, kuidas nõukogude ajal ilmus ühes rajoonilehes teade, et peagi peetakse kohalikus kultuurimajas ettekanne teemal „Tõeline armastus“. Saal täitus sel õhtul rahvaga. Ettekandja astus rahva ette ja kõneles tunni Lenini armastusest laste ja kogu nõukogude rahva vastu. On surnuaiapühade aeg. Arvan, et tean, milleks inimesed kiriklikele surnuaiapühadele tulevad. Vastuse leiab vist ka kiriku laulu- ja palveraamatu ...

Anname Jumalale parima

Kristjan Luhamets. Ma ei mäleta, et juuni keskpaik oleks paljudes valdkondades olnud nii pingeline nagu tänavu. Maailm ei ole toibunud viirusest tingitud segadustest, jumalateenistustel tuleb järgida ohutust, rassiprobleemid on uuest maailmast ka Euroopasse kandunud, kliimaküsimused pole kuhugi kadunud jne. Nendel teemadel on omajagu põrkunud ka usulised vaated, kusjuures ma ei kahtle, et erinevatel seisukohtadel olevad kristlased esindavad oma vaateid siiralt ja püüavad ...

Vastase väärtus

Kristjan Luhamets. Mis on unistuste elu? Vanasti arvati, et kuninglik elu on kahe kasuka vahel istumine ning mee ja sularasva söömine. Unelm peegeldas vastandina tollast reaalsust – palju füüsilist tööd ilma meelevallas, samas söömisrahuldust pakkuvate rasvade ja suhkrute nappus.  Tore, et saab talvelgi poest värsket peterselli osta. Lõhna ja maitse poolest jääb see küll suvisele peenrataimele alla. Miks? Sest kasvuhoones puudub vajadus end kahjurputukate eest ...

Koroonaviirus kui hingetoega arenguvõimalus

Kristjan Luhamets. Kriis mõjub inimestele erinevalt. Ühe halvab, teisele annab sellist motivatsiooni, mida tal tavaolukorras ei ole. Kellegi muudab enesekesksemaks stiilis „uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi“ või kristlikus mõttes „selleks, et armastada ligimest, pean kõigepealt armastama ennast“, kedagi innustab veelgi tugevamalt pühenduma koostööle ja ühishüve edendamisele.  Demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale ...

Kuhu kadus usuõpetus?

Kristjan Luhamets. Sada aastat tagasi oli meie rahva elus pöördeline aeg. 7. mail 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mis jättis koolidest välja usuõpetuse.  Otsus oli uskumatu, veel 1. septembril arutas Tartu sinod, mida ette võtta, kui riik peaks tõesti tahtma usuõpetust täiesti surmata. Uute lahenduste otsimine oli alanud. 7. juunil 1920 asutati sisemisjoni seltsi Tartu osakond. Päevakorral olid ka usuõpetus ja ...

Sunnitud vaikimise kõnekusest

Kristjan Luhamets. „Paus kannab,“ öeldakse, kui laval võtab maad kõnekas vaikus. Olgu see teatris või kontserdil, paus mängib olulist rolli nii sõnalavastustes kui muusikas, sest mõtestatud paus annab vabaduse tunnetada, kogetut endast läbi lasta, süveneda võngetesse, toonidesse, alltekstidesse.  Tihti pelgame vaikimist, sest äkki siis arvatakse, et meil pole midagi öelda. Et võib-olla tundub me sõnatus kellelegi rumalusena, arvamuse puudumisena. On ju väärikas ...

Eriolukord ja veeuputus

Kristjan Luhamets Küllap leidub praegu nii mõnigi ärimees ja poliitik, kes tunneb uppumise tunnet. Läänelikku eluviisi on tabanud otsekui veeuputus. Kuulun ka nende hulka, kellele see võrdlus pähe tuli, sest juhtus nii, et otsustasin just sellekevadisel eksegeesikursusel tegelda Genesise (1. Moosese) raamatuga. Ja juhtus nii, et üsna eriolukorra alguses sattusin üle vaatama oma kunagist vee­uputusloo tõlget. Sellest kujunes mõtte- ja usurännak inimkonna saatuse ...