Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kirikute ootused erakondadele järgmisteks valimisteks

Kristjan Luhamets. 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud. Reitingu poolest madalseisus olev Keskerakond võidab avalikku tähelepanu peretoetuste eelnõuga, mida selle esitamise hetkel toetasid opositsioonierakonnad, ent mitte koalitsioonipartner Reformierakond. Sellest ajendatuna on arutatud, kas koalitsioon laguneb, kas Eesti saab praeguses olukorras lubada valitsusvahetust, kas Keskerakonnal oleks taktikaliselt kasulikum ...

Suletud usulisse üksindusse

Kristjan Luhamets. Ehkki mitmed usulised lood räägivad üksinduses elavatest usuvägilastest, on inimene siiski loodud elama ühiskonnas koos teiste inimestega. Seda kinnitavad nii Piibli alguses olev tõdemus „Inimesel ei ole hea üksi olla …“ (1Ms 2:18), ühe säravaima antiikfilosoofi Aristotelese (384–322 eKr) väide, et inimene on loomult ühiskondlik olevus, või ka bioloogia andmed inimsusele omaste tunnuste evolutsioonilisest arengust, mis toimus vastavalt meie eellaste ...

Vabaks toorainediktatuurist!

Kristjan Luhamets. Olen ikka üritanud hoida ennast kursis Saksamaa ühiskondliku eluga. Eks seepärast jäänud mulle silma ka ajakirjanik Priit Pulleritsu pikk intervjuu poliitikavaatleja Raivo Varega 29. aprilli Postimehes. Selles tuli Saksamaa poliitika Ukraina ja Venemaa suunal korduvalt jutuks. Mida rohkem lugesin, seda enam häiris mind ühemõtteline ja mänglev kergus, millega Saksamaa poliitikale kohta kätte näidati. Aga asjad ei ole paraku nii lihtsad.  Saksa ...

Argipäev ehk Emaks olemise paradoks

Kristjan Luhamets. Mõtlesin, et äkki on oluline siin peatse emadepäeva eel kirjeldada mõtteid, mis keerlevad kevadisel ajal ema peas. Olen üsna kindel, et ma pole mingi erand teiste hulgas, vaid esindan küllap väga paljude töötavate emade rinnet. Siinkohal pani mind ennastki imestama väljend „rinne“, aga ju siis ikkagi kõigel me ümber on mõjujõud, mis kandub me meeltesse nii, et ei pane tähelegi. Sõna „rinne“ ei ole kindlasti minu sõnavaras varem olnud ...

Kes on kes?

Kristjan Luhamets. Lauamängus „Guess who?“ tuleb erinevate tunnuste alusel ära arvata vastasmängija poolt välja valitud näopilt. Võidab nutikam, kes valitu vähemate küsimustega ära arvab. Lõbus mäng, mis arendab tähelepanu, tunnuste märkamist. Looduses võib märkamine olla kriitilise tähtsusega. Kiskja püüab ennast ja oma plaane varjata, saakloom aga ohtu varakult avastada ja põgeneda. Saakloom tunneb hirmu, mis aktiveerib tema keha ellujäämiseks sobivaimaks tegevuseks. ...

Isekas nisuiva ei kanna vilja

Kristjan Luhamets. Mulle tundub, et kristliku elu peamine takistus ei ole ammu enam ateism, vaid lihtlabane isekus. „Elan kuidas tahan ja see pole teiste asi“ ei liida kogukonda ega kogudust. Seega, kui keegi tahaks kogudust lõhkuda ja hävitada, siis tuleks tal kultiveerida isekust ja enesekesksust ning nõuda endale õigusi – ükskõik milliseid. Elu, mis keerleb iseenda, oma vajaduste ja eripärade, oma soovide ja unistuste ümber, on mässitud saatanlikku võrku, kus ...

Vajaksime arengupidurit

Kristjan Luhamets. Jah, kannatust kõigile vaja! Nii arvas kord Jaakob Liiv. Vist ongi. Ilma kannatusteta läheb inimene raisku. Võib hakata igavusest rumalusi tegema, kannatusi põhjustama. Sattusin kord ühe koduõues peetud pulmapeo ajal tagahoovi. Seal oli kaetud laud lastele. Kloun lõbustas neid. Äkki nägin võimsate koerte aediku juures kaht poissi. Üks seisis aedikust kaugemal ja ütles teisele, et see läheks ja pistaks oma käe läbi aediku koerte ette. Lubas ...

Kus on kurva kodu?

Kristjan Luhamets. Aeg-ajalt ei tea me üldse, mida selle hoonega peale hakata: Risti vana koolimaja aastast 1929, nägus puitehitis Põhja-Eesti mändide all. Jah, me ise ostsime ta lootuses rajada sinna väike hubane diakooniakodu, kus meie eakad saaks kodukandist lahkumata väärikalt vananeda. Väljavaade elada oma elu viimased aastad samas majas, kus lapsepõlves koolis sai käidud, tegi neile nii palju rõõmu. Ent unistuseks see jäigi, sest hooldekodudele esitatavad ...

Mõeldes sõjapõgenikest lastele

Kristjan Luhamets. Praeguseks on Ukrainast Eestisse sõjapakku jõudnud üle seitsme ja poole tuhande alaealise, nende hulgas sülelapsi, lasteaia- ja kooliealisi ning noori. Enamik neist on tulnud ühes oma ema või saatjaga, aga on ka neid, kes on tulnud pika tee üksinda. Kriisiolukorras jooksevad aeg ja sündmused meil nagu eest ära: need lapsed ja nende pered on ühtäkki siin ja neid tuleb aidata: pakkuda neile turvalisust ja hingeabi nii palju kui võimalik, leida neile ...

Kes aitab teist, aitab eelkõige iseennast

Eesti inimesed on innukalt püüdnud leevendada erakordset valu, mille sõda Ukrainas on kaasa toonud. Kes on annetanud raha, kes kohale sõitnud ja piirilt sõjapõgenikke Eestisse aidanud, kes viinud Ukrainasse hädavajalikke kiirabiautosid, kes avanud oma koduuksed sugulastele ja sõpradele, kellel enam kodu ei ole. Inimesed on osavõtlikud, kui selleks on ilmselge vajadus. Meil on südant ja tegusid. Eestis on vabatahtlikkuse ja heategevuse korras korda saadetud imesid. Kõige ...

Kuidas rääkida koolis sõjast

Selle nädala esmaspäeval tulid õpilased pärast pooleteise nädala pikkust pausi kooli. Sellesse aega mahtusid Eesti Vabariigi aastapäev, enamikus koolides koduõppe päev ja siis vaheaeg. Kui õpilased pausile läksid, valitses maailmas veel habras rahu, kooli tulles oli täiemahuline sõda Ukrainas juba üle kümne päeva kestnud. On loomulik, et esmaspäevastes koolitundides peavad õpetajad natuke ka sõjast rääkima. Lisan sissejuhatuseks veel ühe minu poolt juba paaril korral ...

Imed sünnivad ka segaseks muutunud maailmas

Luuka vitraaži ingel Tallinna Jaani kiriku aknal. Heidi Tooming. Oli 9. märts 1944. Nõukogude hävitajad pommitasid Tallinna. Kõikide Jaani kiriku akende vitraažitud klaasid lendasid kildudeks. Kogudus pöördus linnavalitsuse poole ja palus abi. Aknad said õhukesed klaasid ja elu läks edasi. Elu Nõukogude Eestis. Peagi möödub Tallinna pommitamisest 78 aastat. Möödunud reede hommikul olin murelik. Läksin Vabaduse väljakule, sisenesin Jaani kirikusse, sest mulle oli ...

Suur selgus või selgusetus? 

Kristjan Luhamets. Naine ostis poest riidekapi, kuid oh häda – iga kord, kui buss majast mööda sõitis, vajus kapi uks lahti. Kord, kui naine oli üksi kodus ja buss jälle mööda sõitis, sai tal lahtivajuvast kapiuksest villand ning ta helistas poodi ja palus kapp ära parandada.  Töömees tuligi kohale, kuid viga üles ei leidnud. Kõik paistis korras olevat. Võib-olla peaks jälgima, mis toimub kapi sees, kui buss mööda sõidab. Töömees sättis ennast kappi ja jäi ...

Kui me ei taha kaotada inimlikkust

Kristjan Luhamets. Igale asjale on määratud oma aeg. See muistse tarkusekoguja tõdemus (Kg 3:1) on meile küllap tuttav. Õnnis on inimene, kes õigeid asju teeb õigel ajal, õnnetu aga see, kes kogu aeg kõigega püüab tegelda, tegelikult aga midagi õieti ja hästi tegematagi. Põhimõtet age quod agis – mida teed, seda tõesti ka tee! – on motona kalliks pidanud mõnedki vagad mehed ja naised. Rööprähklemise efektiivsuse illusioonist läbiimbunud kultuuris on see igati asjakohane ...

Küünlakuul mõeldes Eestile

Kristjan Luhamets. Minu jaoks on veebruaril Eesti nägu. Selles kuus on kaks väga olulist sündmust: Tartu rahulepingu aastapäev ning Eesti sünnipäev. Ma ei tea, kas see on kuidagi seotud maailmas toimuvate ärevaks tegevate sündmustega, aga sel aastal tunnen kuidagi eriliselt, et Eesti vabadus on nii oluline. Seejuures mitte ainult vabadus, vaid see maa, see rahvas, need meile omased traditsioonid, kombed, tavad, riided, toidud – kõik see, mis teeb Eestist minu Eesti ja ...