Esileht » Arvamused » Kolumn »

See haigus ei ole surmaks

Kõik, mis täna toimub Eestis, Euroopas ja maailmas, on enamiku inimeste jaoks täiesti erakordne, uskumatu, kirjeldamatult häiriv. Võimalik, et inimesed, kes mäletavad veel II maailmasõda, on kogenud oma elu jooksul midagi sama ootamatut. Enamiku jaoks on tunded siiski segased: kas karta või kahetseda; kas töötada või masenduda, et enam tööd ei ole; kuidas elada või olla? „Miks?“ on kohane küsimus. Johannese evangeeliumi 11. peatüki 4. salmis ütles Jeesus: „See haigus ei ...

· · · / — — — / · · ·

Merille Hommik. SOS on tuntud hädaabisignaal, tõlgendatud kui „päästke meie hinged“ või „päästke meie laev“. Miski on halvasti, vajame abi. Vajadust päästa maailm hüüab Greta Thunberg  ning deklareerivad loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid. Riigid üritavad kokku leppida CO2 emissiooni vähendamises, et pidurdada kliima soojenemist. Kus on siin karid?  Oluliseks kariks on nn ühispõllu tragöödia. Kui talunikud karjatavad lehmi ühisel karjamaal, siis iga ...

Erakorraline paastuaeg

Merille Hommik Tänavune tuhkapäev tuli eriline. Pikk ja soe talv, mis üha enam lasi kevadel paista, võttis ootamatu pöörde ja tõi maha esimese korraliku lume. Lapsed kilkasid rõõmust ja aias kerkisid lumememmed. Nüüd on sellest lumest alles vaid üksikud hangeriismed. Mõttedki liiguvad tõsisematel teedel.  Tuhkapäevaga algas paastuaeg, Kristuse kannatamisaeg. Omamoodi kannatamisaeg algas sel päeval ka Eesti riigi jaoks, sest siis avastati Eestis esmakordselt ...

Vana kandle hoidmisest

Pisut vähem kui 150 aastat tagasi kirjutas legendaarne vaimulik, ühiskonnategelane ja teadlane Jakob Hurt Eesti Postimehe lisalehes:  „Aga iseäranis palun ma vana laulusid ja regevärsisid korjata. Neid võib vanema rahva suust, mitmes paigas kõige enam vana naesterahva suust veel väga paljo saada, ja need on igatpidi väga tähelepanemist väärt. Minu mõte on, neid viimati üheks iseäraliseks raamatuks ühendada ja siis tarviliste seletustega välja anda, selle nime al: ...

Et kanda pikka aega head vilja

Merille Hommik „Üle maailma on paljusid erinevaid viise, kuidas evangeeliumiga inimesteni jõutakse. Eestisse on jõudnud eelkõige USA-s ja Lääne-Euroopas loodud meetodid. Aga eestlane on omanäoline! Meil on mingi oma viis, kuidas suhtleme ja teistega sõbruneme, kuidas ellu uusi asju vastu võtame. Kui püüame üksühele rakendada mõnda näiteks USA-s hästitoimivat evangelismivormi, siis võib vabalt juhtuda, et meie sõnumit mõistetakse hoopis nii: kirikus on ...

Aeg muudkui siidina libiseb käest

Merillelt08

Tänase tuhkapäevaga algab teadagi suur paastuaeg. Luterlik kirik annab paastumise sisu osas igaühele võrdlemisi vabad käed otsustamaks, mis on see hea, millest veel suurema hüve nimel ajutiselt loobuda. Paastumine kui usu ja palve akt, aga ka enese proovilepanek, on 21. sajandi kristlase jaoks kahtlemata vähemalt sama oluline, kui ta on olnud varasemate sajandite usklikele. Küllap on tuntuim viis paastumiseks teha korrektiive oma toitumises, väljendugu see siis loobumises ...

Hoia, Jumal, Eestit

Merillelt07

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, / kaitse teda kallist, meie armsamat. Meie kodumaa Eesti! Meie oma vaba riik! See on ime. Isegi see on ime, et võime sellest vabalt rääkida, heisata sinimustvalget – oma riigi lippu, laulda oma riigi hümni. Eesti vaba riik on Jumala armu hämmastav ime. Kui võtaksime arvesse kõike seda, mis on olnud ja mis on selge reaalsus – Eesti asukohta, ühte tema naabrit, ajaloo keerdkäike, suurte riikide juhtide mänge, sõdasid, küüditamisi, katku ja ...

Fred Jüssiga tarbimisvõidujooksul

Merillelt06

29. jaanuaril tähistas 85. sünnipäeva Fred Jüssi. Linastus äsja valminud film „Olemise ilu“ ning teles on näidatud mitmeid varasemaid intervjuusid ja filme nii Frediga kui Fredist. Eks Fredi lugu – ühes teleintervjuus Frediga ütles Tõnis Mägi, et Fred räägib 60 aastat ühte ja sama lugu – kõnetab inimesi erinevalt, seetõttu järgnevad mõtted on mitte üksnes Fredist, vaid ka sellest, kuidas need mind kõnetasid. Fredil ei ole mitte elufilosoofia või maailmanägemus (teooria või ...

Vaimudest meie ümber

Kristina Viin pilt

Eelmisel sügisel oli mul võimalus külastada Madagaskari luteri kirikut, millel on üle nelja miljoni liikme. 20. sajandi esimesel poolel tärkas selles kirikus malagassi keeli Fifohazana (’äratus’) nime kandev äratusliikumine, milles oli ja on oluline osa tervendamisel ja kurjade vaimude väljaajamisel. Liikumise ühest olulisemast tegelasest, prohvetist ja jutlustajast Volahavana Germaine’ist, kes sai pika kasvu tõttu hüüdnime Nenilava (’pikk ema’), on säilinud hulk lugusid, ...

Kanname hoolt oma vaimujõu eest

Tartu rahu_Kristina Viin

Mõne kuu tagusest Kaitseliidu aastapäeva tähistamisest Tartus on mulle meelde jäänud kindral Riho Ühtegi kõne. Kindral rääkis oma vanaisast, kes oli meie esimesel iseseisvusajal Kaitseliidu liige olnud ja kellelt sõjaajaloo huviline, tulevane Kaitseliidu ülem Ühtegi n-ö pärisajaloo kohta teadmisi ammutas. Küsimuse peale, miks Eesti enne II maailmasõda iseseisvuse kaotas ja Kaitseliit sel ajal ühtegi pauku ei teinud, oli vanaisa rääkinud küll ühte ja teist, kuid jutu ...

Tuleviku kardinate taha piilumine

Merillelt03

Kolm nädalat on möödas paavst Gregoriuse kehtestatud kalendri aastavahetusest, nädal Julius Caesari kalendri uusaastast ja hiinlaste aastavahetus on eelseisval laupäeval. Tähtpäevade korral on inimestel tahtmine teha kokkuvõtteid möödunust, aga ka igatsus aimata tulevat. Ennustamine toob meelde raamatutest loetud ja filmides nähtud kaardipanijad, käevaatajad, kohvipaksu ja kristallkuuli silmitsejad ning taldriku keerutajad. Ristirahvana ei ole meil taoliste kunstidega asja. ...

Sotsiaalmeedia kaplan

Kui mõtlesin hiljuti, mida soovida uuelt aastalt, siis tuli meelde möödunud aasta nigulapäeva eeskujulikult sisustanud konverents „Shalom – rahu, rõõm ja lepitus“. Kiitus Anne Burghardtile, kes konverentsi EELK Usuteaduse Instituudi ruumes korraldas ning osalejatele nõndaviisi ohtralt mõtteainet organiseeris. Lepitust soovingi uuelt aastalt. Ei oota ma, et suuremastaabilised poliitilised vastased üleöö totakalt naeratades üksteist kiitma hakkaks. Ei vaja ma suurt avalikku ...

Ühine hool ja vastutus Eestimaa eest

Austatud kirikujuhid ja kirikute esindajad! Armas oikumeenilise aastapreemia laureaat Anne Raiste! Daamid ja härrad! Seekordne Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpupalvus siin Pirita kloostri kabelis on võrreldes varasemate aastatega teistsugune. Meil ei ole võimalik selle auväärse kloostri ruumides kohtuda enam palgest palgesse isa Vello Saloga. Kindlasti on meist igaühel temaga kokkupuutumistest omad eredad isiklikud mälestused ning tõenäoliselt tunneme me küll ka jätkuvalt ...

Kõikidesse koolidesse usuõpetus?

Rõõmustame Tartu ülikooli usuteaduskonnas koos EELK ja Joel Luhametsaga (vaata 11. detsembri juhtkiri Eesti Kirikus) Pastoraadi avamise üle, mis annab uusi võimalusi inimeste vaimulikuks teenimiseks. Oma juhtkirjas unistab Joel Luhamets suurelt ning kirjutab: „Pastoraadi näol avatud koolituskeskus annab kindluse selleks, et kui aeg peaks taas muutuma ja kõik Eestimaa koolid vajavad lisaks uusi usuõpetajaid, siis saab lühikese ajaga neid suurel hulgal ette valmistada.“ Need, ...

Jõulud poliitikaga või ilma?

Merillelt50

Kahel moel on jõulud kõigile ühtmoodi. Jõulude ajal ollakse koos lähedastega ning midagi sotsiaalset ollakse või tehakse jõulude ajal kindlasti ka. Sotsiaalse all pean silmas heategevus- ja annetuskampaaniaid, kaubanduses jõulukampaaniaid – eripakkumisi ja allahindlusi, jõulukontserte, -laatasid ja -tegevusi Raekoja platsil, jõulude pidamist igas võimalikus kohas, kus inimesed tegutsevad: poes, lasteaias, koolis, töökohal, maal ja linnas. Niivõrd, kuivõrd jõulupuud ja ...