Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Rahu on kristlaste alatine eesmärk

Möödunud nädalavahetusel pidas oma esimese väljaspool Ameerika Ühendriike toimunud väljasõiduistungi legendaarse ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi mõisas Skånes ÜRO Julgeolekunõukogu, mille mittealaliseks liikmeks kandideerib aastateks 2010–2021 ka Eesti. Tähelepanuväärselt tõdes organisatsiooni peasekretär António Guterres tänapäeva maailmas valitseva olukorra kirjelduses, et uus külm sõda on alanud, kuid võrreldes eelmise külma sõjaga on mitmeid erinevusi: kui toona oli ...

Kas Eesti riik või Eesti?

Kui Friedebert Tuglas toimetas Juhan Liivi käsikirju, siis oli nende hulgas ka niisugune salm: „Ja nõnda on lugu ka Eestis / ja nõnda on elu kiik: / ükskord – kui terve mõte – / ükskord on Eesti riik!“ Seda salmi on trükitud küll erinevate luuletuste osana, aga nende lõppu on ikka pandud aastaarvuks 1905. Võime oletada, et see oli esimene kord, kui keegi kirjas kasutas sõnapaari Eesti riik. Praegu muud ei kuulegi kui Eesti riik, riik või meie riik. Igas lehes, saates, ...

Ilus päev pisarateks

Olen kuulnud, kuidas vahel naljatletakse austraallaste inglise keele üle. Nende öeldud „kas pole täna ilus päev“ võib harjumatule kõrvale kõlada justnagu „kas pole ilus päev suremiseks“. See kerge naljana öeldud tõsine lause meenub mulle enamasti kevaditi looduse puhkemise ajal. Meenus ka käesoleval aastal, kui märtsis-aprillis oli lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud mitu inimest, kellest olen sügavalt lugu pidanud ja kes eluaastate poolest võinuks veel elada. Iga ...

Elame lootusrikkal ajal

kristjan luhamets copy

„Mainida tuleb suurte hulkade võõrdumist kirikust, esijoones linnades, kuid ka maal. Meie intelligentsi enamus ei vaja oma elus ristiusku ega kirikut peale üksikute erandsündmuste nagu varrud, abiellumised ja matused. Sama väikest osa mängivad nad ka laiemas rahvamassis, mistõttu paljudes paikades on pühapäeviti kirikud tühjad ning ka muul kujul iseäralisi usulisi tarvidusi ei ilmne. Üldse võib ütelda, et kristlik maailmavaade, kristlik kõlblus ja komme meie elus – eriti ...

Saatus on pannud mu siia elama

Nostalgiaga meenutan ämma, äia ja eksabikaasa talu Ida-Virumaal murakaraba ääres. Häärber oli suur, nelja magamistoa ja kahe köögiga. Talu juurde kuulusid kõrvalhooned ja elu kulges kindlat rada: tõusti hommikul vara, laupäeval söödi ahjus küpsetatud kartuleid soolalihaga, pühapäev oli puhkamiseks. Nagu paljudes ümberkaudsetes taludes, oli sealgi klaver. Üleojade suguvõsa oli väga musikaalne. See oli ilus aeg, mida võib meenutada. Aga maailm on muutunud ja see aeg enam ei ...

Projekti- ja „katuseraha“

Merillelt13

Kakskümmend aastat on riigieelarve arutelu ajal olnud juttu „katuserahast“. Taolist väljendit kasutatakse riigikogu fraktsioonide ettepanekul riigieelarvest seltsidele, kogudustele, omavalitsuste koolidele, spordi- või lasteasutustele antava raha kohta. 1990ndatel muutis riigikogu küllaltki suurel määral valitsuse eelarve eelnõu kulude jaotust. Peaasjalikult andis riigikogu raha maakoolimajade remondiks. 1998, enne valimisi ja Telekomi erastamist jättis valitsus ...

Miks Tartu ütles „ei”?

Klaas,Urmas

Tselluloositehase arendajad ütlevad, et teist kohta tehase rajamiseks kui Tartu või selle lähiümbrus nad ei kaalu. Nemad tahavad teha tehase Emajõe lähedale, kuni 10 kilomeetrit jõest ja punkt. Valitsus on algatanud riigi eriplaneeringu tehase kavandamiseks ning kohalikul omavalitsusel selles sõnaõigust ei ole. Tartu linnavalitsus ja -volikogu on kui üks mees te­hase linna külje alla kavandamise vastu ning oma möödunud nädala neljapäevase otsusega nõuab volikogu ...

Vabariigi vaimuiha

Merillelt11

2018. aasta on rikas kõikvõimalike juubelite poolest. Lydia Koidula 175, A. H. Tammsaare 140, Marie Under 135, Eesti Vabariik 100. Loetletud reast tuleb ilmekalt välja tõik, et iseseisva riigi eelduseks ja alustalaks on tugev kultuurikiht. Ilma omakultuurita näib omariiklus mõeldamatu. Tammsaare sündis Vene tsaaririigi alamana ning tema nooruspõlve mõjutas hiljuti oma kõrghetki elanud ärkamisaeg, unistus oma saatust ise määravast Eestist. Tammsaaret mõjutas eriti tema ...

Hellhelgest nädalavahetusest

Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui kohtusime, kohtusin väga tänuliku, säravate silmadega mehega. Kord küsisin temalt, kuidas ta suudab olla ...

Manifest kõigile Eestimaa rahwastele

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end ...

Olümpiamängude tähendused

Jürgenstein, Toomas

Möödunud nädalal algasid Lõuna-Koreas Pyeongchangis taliolümpiamängud. Küllap pidid nii mõnedki spordihuvilised nagu minaga möönma, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks toimuva mitmekesise kultuuriprogrammi taustal jagub seekord tähelepanu olümpiale pisut napimalt. Samas on juba esimesed päevad näidanud, et ligi tuhandeaastase ajalooga antiikolümpiamängude ja saja kahekümne aastase ajalooga suveolümpiamängude lähedane sugulane taliolümpiamängud, mis oma sajandat ...

Veebruar – iseseisvuse sünni kuu

Veebruarikuu on Eestile väga tähenduslik. Kui mingil ajal on täiesti loomulik igal tasandil isamaalisi ettevõtmisi korraldada, siis on see just veebruar. Sel kuul ei tundu ka tseremooniatesse ja hümnilaulmisesse leigemalt suhtuvatele kodanikele ülepingutusena ei aktustel ega paraadil käimine. Ka koolides käsitletakse Eesti ajalooga seotud sündmusi pidulikumalt kui tavaoludes. Olen seepärast tihti mõelnud missioonile, mis meil on nii nende ees, kes meie rahva läbi raskete ...

Su üle Jumal valvaku!

kristjan luhamets copy

Varsti saame sada täis. „Eesti! Sa seisad lootusrikka tulewiku läwel“, ütleb meie iseseisvuse manifest. Kas oleme seda ka praegu? Manifest ammutab lootuse Looja enese käest: „Su üle Jumal walwaku // Ja wõtku rohkest õnnista // Mis iial ette wõtad sa, // Mu kallis isamaa!“ Hiljem ka ametlikult hümniks tõusnud laulust tsiteerib manifest vaid kolmandat salmi. Ju on see kolmas salm kuidagi eriline. Näiteks Teise maailmasõja ajal, kui Eesti oli juba okupeeritud, lasti Eestile ...

Kindral Laidoneri tee

Riikide ja rahvaste saatust võib võrrelda inimsaatustega. Võrrelda võib nende sündigi! Lapse sünniaega on raske määrata sekundi täpsusega. Ka riigi sünd on pikaldane toiming. Olgugi et igal riigil on harilikult üks kindel sünnikuupäev, on see sageli kokkuleppeline. Nii ka Eesti Vabariigi puhul. Pärnakad imestavad siiamaani, miks ei ole Eesti riigi sünnipäev 23. veebruaril. Kuulutati ju meie riik esmalt just sel kuupäeval suure pidulikkusega Pärnu Endla rõdult välja. ...

Lojaalsustest

Lojaalsuse headus sõltub sellest, kellele ja kuidas lojaalne ollakse. Tööandjad vajavad lojaalseid töötajaid. Andekast ja võimekast inimesest on vähe kasu, kui ta pole lojaalne. Andekat, ent ebalojaalset on raske usaldada, tema käitumine pole etteaimatav, ta võib teha seda, mida pole öelnud, ja mitte teha seda, mida ütleb. Kui inimene aga ongi ainult lojaalne, ei esita küsimusi, ei mõtle asjade üle ise järele, siis võib temast saada kergesti kasutatav (manipuleeritav) ...