Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Viis kingitust headelt ametivendadelt

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Ajalehenumbri ilmumise päeval saab 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris aga oli viis meest: peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, Välis-Eesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning Toronto Peetri koguduse ...

Palju õnne 95. sünnipäevaks, armas Eesti Kirik

salumae märts2016

Viis aastat tagasi kirjutasin jaanuarikuus juhtkirja ja õnnitlesin Eesti Kirikut 90. sünnipäeva puhul. Nimetasin siis, et meie kirikulehe ülesanne on: • selgitada kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ajalehe lugejatele (EELK liikmetele ja kõigile kristlikust meediast huvitatutele), lähtudes EELK põhikirjalistest ülesannetest; • kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; • aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; • olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja ...

Tähtsad asjad

luhamets_joel_nh

Lõppeva aasta olulisi sündmusi meenutades jäi sõelale üsna napilt seda, mida tahaks erilisena esile tuua. Hoolimata sellest, et aasta oli täis tegutsemisi ja kiirustamist. Oli muidugi suuri ja olulisi asju. Palju oli ka sellist, mida ei oska enam kõrgelt hinnata. Aeg muudab asjade väärtust. Sündmuste toimumise ajal olid kõik tööd ja ülesanded lõpmatult tähtsad. Kuid see tähtsus jäigi sellesse ajahetkesse. Mingi kaduvuse vari katab need kinni. Muidugi oli ka sellist, mille ...

Saame kokku Nelijärvel

urmas nagel

Head sõbrad! Rahutu advendiaeg on vähemasti vaimulikele hoogsalt alanud. Loodame, et meie rahutust tõtlemisest hoolimata siiski paljud inimesed ka rahu üles leiavad ja kõige põhilisema – Jeesus-lapse oma südames. Keegi on kunagi öelnud, et isegi kui vaid üksikud inimesed ütlevad välja soovi olla surematu, siis rohkem aega tahaks endale igaüks. Meie, kes kuulutame igavesest, peaksime seda „tiksuvat“ aega eriti kalliks pidama. Oleme seda ju harjunud kirikus nimetama ...

Seaduse ja evangeeliumi vahel

Kytt,Merike2014

Pole võimatu, et järgnev lugu on kunagi ka päriselt toimunud. Olin siis laps, kui ma seda täiskasvanute juttu pealt kuulsin. Kord ammusel ajal kutsutud perenaine, kes väga hästi süüa tegi, sööklasse kokaks. Sööjatel oli hea meel, sest toidud olid maitsvad. Mõne aja pärast avastati sööklas suur puudujääk. „No ma panin teinekord killukese võid rohkem …“, olevat ta öelnud ülekuulajale. Ma ei mäleta, millega lugu lõppes, sööklas perenaine vististi edasi ei töötanud. Tegu oli ...

Kristovaatilise Eesti Erakond

Viilma2015luterkuuega

Eelmisel nädalal hääletas riigikogu ÜRO rändepakti üle. Poliitilised meeleolud olid selle teemaga seoses niivõrd kuumaks köetud, et parlamendihoone esisel platsil leidis aset „poksimatš“, kus kahe erakonna esindajad üksteist kuni kähmluseni üles kütsid. Kõik suuremad meediakanalid tegid toimunust operatiivselt online-ülekande. Samal ajal pidas kiriku parlament ehk kirikukogu suures üksmeeles all-linnas usuteaduse instituudis oma sügisistungjärku. ÜRO rändelepe kirikukogu ...

Igavikumõtteid enne uue algust

ReinaruL2017

Kirikuaasta viimane pühapäev on peetud. Enne uue kirikuaasta algust on põhjust süveneda igaviku olemusse, et paremini mõista käesoleva hetke erakordseid võimalusi. Meie elu on igavene, aga peame seda jagama väga targalt kaduvat ja igavest olemist omavahel tasakaalus hoides. Siin maisuses on meil olemiseks oma kindel aeg. Jumalal on meist igaühe jaoks eesmärk ja ülesanne. Kristliku kiriku sõnum aitab leida uuenenud inimesena eelkõige vaimse ülesande. See ülesanne avaneb läbi ...

Vali ja valitse

Andres Põder

Läheme vastu igavikupühapäevale, mil mõeldakse Kristuse taastulekule ja viimsele kohtule. Neile, kes maises elus on olnud ustavad majapidajad, tõotatakse, et „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa“ (Ilm 5:10). Kas oleme selleks valmis? Kuidas oleme toime tulnud iseenda ja oma ühiskonna elu korraldamisega? Kristlane on üheaegselt kahe riigi, maise ja taevase kodanik. Jeesus käsib anda keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale. Ta kinnitab, et ...

Taassünd versus uuekssünd

KukkMihkel2_2016

Tänavusel juubeliaastal oleme ilmselt kõik mõtisklenud erinevate sündmuste üle meie rahva ajaloos, millel on olnud määrav tähendus nii Eesti riigi tekkimisele sajand tagasi kui ka selle taassünnile 27 aasta eest. On mõistetav, et emotsionaalses plaanis on meie jaoks kõige olulisemad just need hetked, mille kaasosaliseks olime kas ise või on olnud meie lähedased. Ülehomme, 16. novembril möödub 30 aastat ühest mäletamisväärsest päevast, kui tollane Eesti NSV ülemnõukogu ...

Õndsal nõukaajal…

kutsar

Mitte ammu, paar nädalat tagasi, lipsas „Terevisiooni“ saatekülalise suust ühe teema kommenteerimisel välja väljend „õndsal nõukaajal“! Lootes, et see oli lihtsalt keelekomistus, ei pööraks sellele palju tähelepanu, kuid püüdes aimata noorema põlvkonna kujutelmi lähiminevikust, kaldun arvama, et toimub endiste aegade idealiseerimine. Ühtpidi on see inimlik: minevikku kiputakse meenutama paremas valguses ja neid sündmusi, mis valulikud, mäletatakse valikuliselt. Et ei ...

Usupuhastuspüha

SalumäeMart2017nov

Tänavu tähistame reformatsiooni 501. aastapäeva. 31. oktoober 1517 märgib kirikuloos päeva, mil luterliku pärimuse kohaselt katoliku kiriku teoloog ja munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi indulgentside asjus. Kuidas on lood nende kajavate haamrilöökidega tegelikult, jäägu ajaloolaste vaielda. Pool tuhat aastat on ju piisav aeg ka ilusate legendide kinnistumiseks. Kindel on küll, et Luther saatis selliselt dateeritud teesid oma otsesele ...

Mitte mina ei laula, vaid kirik laulab

Tiitus,Marko_2014

Käesoleva nädala reedel ja laupäeval leiab aset EELK ajaloos ja kogu Eesti kultuuriloos ainulaadne sündmus – lauluraamatukonverents, millele vahetult eelneb äsja 25. sünnipäeva tähistanud EELK Kirikumuusika Liidu korraldatud EELK kirikumuusikute konverents. Üle 100 osavõtja koguneb kaheks päevaks Tartu Pauluse kirikusse, et anda ühine panus ja sisend uue lauluraamatu koostamisse. Lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks kirjutas 3.10.2018 Eesti Kirikus: „Konverentsi ...

Tunnistada Kristust inimeste ees

Lust.Valdo

Oleme tulnud pika maa suletud ühiskonnast vaba sõnaga ühiskonda ning saanud aastaid katsetada piiramatut sõnavabadust. Kuigi oleme kiired õppijad, võib siiski mõni asi võtta kordades kauem aega, kui oleme arvestanud. Tundub, et nõnda on ka sõnavabadusega. Juba mõnda aega võime jälgida avalikku diskussiooni netikommentaaride osas. On arutatud, kui haiget peab keegi saama, et saaksime ühiselt aru, kust läheb sõnavabaduse piir. On ainult hea meel, et on julgeid inimesi, kes on ...

Kurja kiriku kuvand

tammsalu3_2015

Enne veel kui paavst oli jõudnud Eestist lahkuda, oli vist paljudele eestlastele saanud selgeks see, et maailma suurima kiriku praegune pea on üks väga kena sooja südamega hooliv isa, pigem isegi vahva vanaisa, kes hoolib väetitest, kõrvaletõrjututest, lastest ja noortest. Selle kuvandi kõrvale asetas ajakirjandus aeg-ajalt ka meie kiriku. Küsiti, miks EELK selline ei ole, ja toodi näiteid, mis pidid lastelegi selgeks tegema, et EELK on üsna kuri kirik, kes ei hooli, tõrjub ...

Eesti usk

salumae_tiit_leksikon

Niisugust nädalat, nagu oli 2018. aasta 39. nädal, kuidagi kokku võtta Sulle, hea Eesti Kiriku lugeja, on võimatult raske. Mõtlemist jätkub kauemaks! Meile on tahetud peale suruda mõtteviisi, et eestlane on usukauge ega arva kiriku sõnumist kuigi palju. Nüüd oleme aga näinud vastupidist. Narva kirikute päevad olid väärikaks jätkuks paavst Franciscuse tulekule Maarjamaale mitte kui külaline, vaid nagu omainimene, kõnetades lapsi, noori ja eakaid. Eesti 100 ja Eesti Kirikute ...