Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Koos usu ja aate kandjaga

Tasmuth_Randar_leks

Missugune on tänane ja homne? Täna toimub vaimulike konverents, kuu aja pärast saab katkestuse läbinud Eesti Vabariik saja-aastaseks, ent saja aasta eest algas ka Vabadussõda. Jätame lahtiseks küsimuse välise füüsilise segamise ennustatavusest lähiajal, aga väline vaimne vahelesegamine Eesti ellu toimub eri kanalite kaudu ja osa kohalikke huvigruppe tegutseb samuti Eesti tulevikku lagundavalt. Rünnaku all on kultuur, haridus, keel, kirik, perekond ja isamaa. Sellele on ...

Koosolemise rõõm ja võimalus

urmas nagel

Meie kiriku vaimulikel on jälle võimalus kokku tulla oma konverentsile, mis sel aastal toimub Nelijärve puhkemajas 23.–24. jaanuaril. Teemaks „Ecclesia semper reformanda et ministranda est“. Konverentsi esimene päev kannab pealkirja „Kristlus ja rahvuslus“ ja teine päev „Teeniv kirik, riik ja rahvas“. Ilmselt ei tule teema valik üllatusena, kui peame silmas meie riigi juubeliga seonduvat. Alatasa võib kuulda arvamusi, et ristiusk on eestlastele võõras ja pealesurutud. Meie ...

Riigikirikuta riigi riigispordist

Viilma,Urmas_peapiiskop

Mäletan oma kantsleriameti päevist üht visiiti koos tollase peapiiskopi Andres Põderiga värskelt ametisse asunud kultuuriministri Urve Tiiduse juurde. Peapiiskopil olid kohtumise ajal ees märkmed, kus jutupunktidena kirjas teemad, millest soovisime kõnelda. Pühakodade programmi jätkumise ja Niguliste omandiküsimuse kõrval oli peamiseks külastuse põhjuseks kohe-kohe riigikogus vastu võetav riiklik strateegiadokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Meid tegi ...

Kallid mälestusesemed

SemmSirje 60

Igaühel on vaba voli valida lahkunud aastast välja sündmused, mis teda enam kõnetasid ja meeldejätmist väärivad. Eesti Kirik ei koosta aastalõpus ede- ega tagatabeleid. Ma ei tea, on see hea või halb. Paljud meediaväljaanded teevad tabeleid, et suruda nappidesse ridadesse üks Issanda aasta, mis oma kirjeldamatus mitmekesisuses seda õigupoolest nagu ei võimaldagi. 13. detsembri lehes trükkisime ära peapiiskop Urmas Viilma advendikõne, kus ta tõi välja 50 mõjutu loetelu. ...

Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2018

Viilma2015luterkuuega

Esimesel jõuluööl sai Jumal inimeseks. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14), kirjutab evangelist Johannes. Tema tunnistus jõuluööl lihaks saanud Sõnast on liigutav ja võimas – Sõna kui Jumal, Sõna kui inimene! Kogu ristiusu õpetuse aluseks ja tuumaks on sõna. Kirjapanduna pühakirja sõna. Ilmutatuna Jeesuses Kristuses lihaks saanud Sõna. Võime seda nimetada Jumala kõneks. Jumal on ...

Kaplan on eelkõige vaimulik

Lust.Valdo

Kirikuaasta on lõppenud ning uus alanud. Juba paistab ka kalendriaasta lõpp ning on aeg möödunule tagasi vaadata. Selle aasta jooksul on palju, mida meenutada. Oleme tähistanud EELK 100. aastapäeva ning meeles pidanud reformatsiooni 500. aastapäeva. Tähtsaid sündmusi on olnud teisigi ning neid jagub ka uude aastasse. Lõppev aasta on Eesti Kirikute Nõukogu poolt kuulutatud kaplaniteenistuste aastaks. See on andnud põhjust koos EKNi ja kaplanaatidega arutada, millised on meie ...

Peatoimetaja tervitus kogudustele advendiajal

Karkkus_Sirje

Vaata, su pääste tuleb! Jesaja 62:10–12 Oleme astunud uude kirikuaastasse. Lähenevaid jõulupühi valmistab ette advendiaeg, mis on endasse vaatamise ja vaimse kasvamise ajaks kristlastele kõikjal maailmas. Võime mõelda, kuidas maailma Päästja alustas oma teed siin maailmas nii nagu iga teinegi inimlaps. Ta oli samasugune väeti ja abitu, keda ähvardasid selle maailma ohud. Aga ta oli samas ka Päästja, kes tuli siia maailma tõelise Jumalana päästma igaüht, kes tunnistas ...

Suud puhtaks

luhamets_joel_nh

Viimasel konsistooriumi täiskogu koosolekul arutati kooseluseadusega seotud küsimusi. Koosolekul osales ka Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kelle sõnavõtt 4. oktoobri telesaates „Suud puhtaks“ tekitas mitmeti mõistmisi. Millest siis koosolekul räägiti? Esiteks esitas allakirjutanu koosolekul viibijatele küsimuse: mis vahe on kooseluseadusel koos rakendusaktidega ja praegu kehtival perekonnaseadusel, mis käsitleb abielu? Kuna vastust ei tulnud, pidi küsija ise ka ...

Valvamise vaevast ja võlust

Andres Põder

Kirikuaasta lõpul kutsub kirik süvenema igaviku, viimse kohtu ja valvamise teemadesse. Vahel tundub, et neile mõeldakse viimasena. Ometi ulatuvad nad sedavõrd meie argipäeva ja kultuuri, et ajakiri Vikerkaar pühendas eshatoloogiale terve juulinumbri. Tõsi: mida oleks väärt meie ajalik elu, kui meie sihid ja mõõdupuud ei ulatuks igavikku? Paraku pole head ja kurja, tõde ja vale, millest tulevik sõltub, alati kerge eristada. Kiusatus ehib end ikka ilusate ...

Karma ratas

Kytt,Merike2014

Homme on taassünnipäev. See, mis praegu käsil, on meie rahva uus võimalus olla iseseisev, olla vaba. On iseenesest selge ja olen seda ka mõnel pool rõhutanud, et võimalus olla iseseisev on veel tänapäevaseski maailmas Jumala haruldane and. Riigita rahvaid on maailmas üksjagu, ka rahvaarvult suuremaid kui meie. Meenub aastate tagant üks kurbnaljakas lugu – kui ei oleks kurb, olekski naljakas. Nimelt olid kunagi Tallinnas külas ühe suurema, riigita sugulasrahva esindajad. ...

Kas usume usutavalt?

29_Tasmuth,Randar

Sündmusterohke aja nagu usupuhastuspüha, pühakutepäeva ja hingedepäeva järel oleme siirdunud hämarasse hilissügisesse, mille mõtet ja tajumist hägustavad kõikjale tungivad kireva valgusega reklaamid ehk elektrienergial toimivad loodusressursi raiskajad. Vaimselt tühised ja ökoloogiliselt kahjulikud pilgupüüdjad. Sündmuste nähtava tähistamiste lõppedes tuletan meelde reformatsiooni keskset ideed inimese ja kiriku püsivast meeleparandusest. Selle juures aitab hämar aastaaeg ...

Millist traditsiooni hoida?

Jyrjo_Tuuliki

On olnud suur rõõm tähistada koos kogu maailma luterlike kirikutega reformatsiooni 500. aastapäeva. Pool tuhat aastat – see on maailma kristlikust ajaloost umbes veerand. Ühest küljest pole seda palju, teisest küljest on see piisavalt pikk aeg väärtuste kinnistamiseks, oma kultuuri loomiseks ja traditsioonide kujunemiseks. Kuid see on ka piisavalt pikk aeg, mille jooksul algselt tekkinud traditsioonid on jõudnud ka muutuda, uueneda või hoopis ära kaduda. Luterliku kiriku ...

Vabaduse teetähised

salumae märts2016

Kolme sündmuse – 500 aastat luterlikust usupuhastusest, 100 aastat Eesti vaba rahvakirikut ja 100 aastat Eesti Vabariiki – tähistamise teoloogiliseks aluseks on püha Pauluse sõna (Gl 5:1a): Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Teoloogide rühma ettepanekul valiti juubeliaastaid ühendavaks motoks „Vabaduse teetähised“, mis hõlmab kolme teemaderingi: vaba inimene, vaba rahvakirik ja vaba riik. Reformatsioon, vaba rahvakiriku sünd ja vaba riigi kujunemine on omavahel seotud. ...

Võtmesõna on koostöö

ReinaruL2017

Tervitan kõiki kristlasi, kes osutusid valituks kohalike omavalitsuste volikogudesse. Pean koostööd omavalitsustega väga oluliseks, sest oleme koguduste juhtidena seoses haldusreformiga uues olukorras. Uus olukord loob uusi võimalusi koostööks. Koostöö arendamine on suure tähendusega ka EELKs. Misjonikeskuse tegevust iseloomustabki põhiliselt koostöö koguduste ja praostkondadega ning rahvusvaheline koostöö erinevate partneritega. Sel aastal mõtleme kõigile ...

Seotusteadvusest

Tiitus,Marko_2014

Kolm mälupilti lõikustänupüha eelsest nädalast. Külastan sajale lähenevat vanadaami, head kogudusekaaslast. Enne lahkumist ütleb ta, et armastab mind nagu oma poega. Ta olevat ammu tahtnud mulle armastust avaldada ja kord jõulupeol oli tal selleks isegi ingliskeelne salm pähe õpitud, aga polevat julgenud … Seekord aga võttis ta südame rindu. Mulle on ka varem mõne naise armastusavaldus osaks saanud, kuid seekordne oli tõepoolest üllatav ja eriline. Kiriku käärkambris ...