Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Ajalugu peab meeles hoidma

salumae märts2016

Pean väga oluliseks, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal ei unustaks me oma riigi minevikku. Olen korduvalt rõhutanud, et vanemate ja vanavanemate kohustus on jutustada meie ajalugu. Sean selles eeskujuks juudi rahva, nad kasutavad sabati ja pühade söömaaegu selleks, et meenutada oma rahva ajalugu. Eeloleval pühapäeval meenutame ühte lõiku meie rahva ajaloost – massiküüditamist – ja süütame küünlad vägivalla ohvrite mälestuseks. Seppo Zetterberg kirjutab: „1949. aasta ...

Avameelselt kirikumuusikast

Tiitus,Marko_2014

Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmunud kogumikus „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“ sõnastab muusikateadlane ja värske lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks oma kujutluse kirikumuusika terviklikust arendamisest EELKs ja visandab selleks järgmised eesmärgid: 1) Eesti kirikumuusika ajaloo kirjapanemine ja publitseerimine; 2) tasakaal loomingulise ja teadusliku tegevuse vahel kirikumuusikas, sh uute muusikaliste võimaluste otsimine jumalateenistuste ...

Eesti usk

Andres Põder

Sõna „usk“ tähendus on lai. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et see on „kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist“ ja „veendumus milleski, mida ei saa tõestada“. Viimane hõlmab usku mingi jumaliku või üleloomuliku võimu olemasolusse, kindlustunnet kellegi või millegi suhtes ning veendumust mingi soovi täitumises – lootust. Nõnda on usk üheks alust rajavaks mõisteks, sest mis abi oleks teadmistest, asjadest ja inimestest, kui me nendesse ei usuks. Eesti ...

Ärgates uuel sajandil

KukkMihkel2_2016

Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...

Vankumatus usus

Soone2012

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 14. veebruaril 2018

Viilma,Urmas_peapiiskop

Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest. Samal ajal vaatame meeltparandava südamega korraks ka minevikku, eilsesse ja tunaeilsesse päeva. Alles siis saame uude sajandisse astuda õigeksmõistetute ja patust puhastatutena. Tunnistagem patutunnistuses valusat ja alasti tõde oma isiklikust süüst ja rikutusest, lootes Issanda Jeesuse Kristuse sõnadele: „Tõde vabastab ...

Meie tulevik on Jumala kätes

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Veebruar on täiesti ainulaadne kuu. Pole teist sellist kuud, kuhu mahuksid pühad, mis tuletavad meelde keskseid sündmusi meie maa ja rahva loos. Enamgi veel, nad suunavad pilgu Jumalale, kes soovib meile muidugi eelkõige anda oma igavikulist kuningriiki, kuid on tõotanud ka õnnistada oma laste maist elu ja selle korraldamist. Läinud nädalal pühitsesime Tartu rahulepingu sõlmimise 98. aastapäeva. Küllap meenutati seda teisteski kogudustes, arusaadavalt aga Nõmme Rahu ...

Meie riigi sünnipäevakuu algab Tartu rahuga

salumae märts2016

Täna on jaanuari viimane päev. Ülehomme on küünlapäev ja Tartu rahu aastapäev. President Lennart Meri nimetas Tartu rahu Eesti sünnitunnistuseks. Iseseisvuse saavutamisest möödub peatselt sada aastat, aga Tartu rahulepingule kirjutati alla alles 98 aastat tagasi. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu moodustatud Eesti Päästekomitee Jaan Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitja ja kohtuministrina. Käis Vabadussõda, ...

Koos usu ja aate kandjaga

Tasmuth_Randar_leks

Missugune on tänane ja homne? Täna toimub vaimulike konverents, kuu aja pärast saab katkestuse läbinud Eesti Vabariik saja-aastaseks, ent saja aasta eest algas ka Vabadussõda. Jätame lahtiseks küsimuse välise füüsilise segamise ennustatavusest lähiajal, aga väline vaimne vahelesegamine Eesti ellu toimub eri kanalite kaudu ja osa kohalikke huvigruppe tegutseb samuti Eesti tulevikku lagundavalt. Rünnaku all on kultuur, haridus, keel, kirik, perekond ja isamaa. Sellele on ...

Koosolemise rõõm ja võimalus

urmas nagel

Meie kiriku vaimulikel on jälle võimalus kokku tulla oma konverentsile, mis sel aastal toimub Nelijärve puhkemajas 23.–24. jaanuaril. Teemaks „Ecclesia semper reformanda et ministranda est“. Konverentsi esimene päev kannab pealkirja „Kristlus ja rahvuslus“ ja teine päev „Teeniv kirik, riik ja rahvas“. Ilmselt ei tule teema valik üllatusena, kui peame silmas meie riigi juubeliga seonduvat. Alatasa võib kuulda arvamusi, et ristiusk on eestlastele võõras ja pealesurutud. Meie ...

Riigikirikuta riigi riigispordist

Viilma,Urmas_peapiiskop

Mäletan oma kantsleriameti päevist üht visiiti koos tollase peapiiskopi Andres Põderiga värskelt ametisse asunud kultuuriministri Urve Tiiduse juurde. Peapiiskopil olid kohtumise ajal ees märkmed, kus jutupunktidena kirjas teemad, millest soovisime kõnelda. Pühakodade programmi jätkumise ja Niguliste omandiküsimuse kõrval oli peamiseks külastuse põhjuseks kohe-kohe riigikogus vastu võetav riiklik strateegiadokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Meid tegi ...

Kallid mälestusesemed

SemmSirje 60

Igaühel on vaba voli valida lahkunud aastast välja sündmused, mis teda enam kõnetasid ja meeldejätmist väärivad. Eesti Kirik ei koosta aastalõpus ede- ega tagatabeleid. Ma ei tea, on see hea või halb. Paljud meediaväljaanded teevad tabeleid, et suruda nappidesse ridadesse üks Issanda aasta, mis oma kirjeldamatus mitmekesisuses seda õigupoolest nagu ei võimaldagi. 13. detsembri lehes trükkisime ära peapiiskop Urmas Viilma advendikõne, kus ta tõi välja 50 mõjutu loetelu. ...

Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2018

Viilma2015luterkuuega

Esimesel jõuluööl sai Jumal inimeseks. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14), kirjutab evangelist Johannes. Tema tunnistus jõuluööl lihaks saanud Sõnast on liigutav ja võimas – Sõna kui Jumal, Sõna kui inimene! Kogu ristiusu õpetuse aluseks ja tuumaks on sõna. Kirjapanduna pühakirja sõna. Ilmutatuna Jeesuses Kristuses lihaks saanud Sõna. Võime seda nimetada Jumala kõneks. Jumal on ...

Kaplan on eelkõige vaimulik

Lust.Valdo

Kirikuaasta on lõppenud ning uus alanud. Juba paistab ka kalendriaasta lõpp ning on aeg möödunule tagasi vaadata. Selle aasta jooksul on palju, mida meenutada. Oleme tähistanud EELK 100. aastapäeva ning meeles pidanud reformatsiooni 500. aastapäeva. Tähtsaid sündmusi on olnud teisigi ning neid jagub ka uude aastasse. Lõppev aasta on Eesti Kirikute Nõukogu poolt kuulutatud kaplaniteenistuste aastaks. See on andnud põhjust koos EKNi ja kaplanaatidega arutada, millised on meie ...

Peatoimetaja tervitus kogudustele advendiajal

Karkkus_Sirje

Vaata, su pääste tuleb! Jesaja 62:10–12 Oleme astunud uude kirikuaastasse. Lähenevaid jõulupühi valmistab ette advendiaeg, mis on endasse vaatamise ja vaimse kasvamise ajaks kristlastele kõikjal maailmas. Võime mõelda, kuidas maailma Päästja alustas oma teed siin maailmas nii nagu iga teinegi inimlaps. Ta oli samasugune väeti ja abitu, keda ähvardasid selle maailma ohud. Aga ta oli samas ka Päästja, kes tuli siia maailma tõelise Jumalana päästma igaüht, kes tunnistas ...