Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Ülestõusnu tunnistamise teenistuses

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Issanda armust võisime pühitseda ülestõusmispühi ning elame pühadejärgses rõõmu- ja tänuajas. Üks selle aja mõte, mis oli ühtlasi II ülestõusmispüha juhtmõtteks – Ülestõusnu tunnistajateks olemine –, on mind pikemalt saatma jäänud. Ülestõusnud ja elavat Issandat Jeesust Kristust kutsutakse meid tunnistama juba siis, kui saame ristitud püha kolmainu Jumala nimesse. Konfirmatsioon asetab veelgi selgemini rõhu Kristuse tunnistamisele nii koguduse keskel kui väljaspool ...

Karjasekiri Kristuse ülestõusmise pühal, 21. aprillil 2019

Viilma,Urmas_peapiiskop

Kord paradiisiaias valetas madu, et surma ei ole olemas. Aga oli! Täna valetab hingevaenlane edasi ja ütleb, et elu pole olemas, et surmaga lõpebki kõik. Aga on! Jeesus paljastas kirkal ülestõusmishommikul sellegi vale, et kadumatus on pelgalt mõttekujund, näidates, et see on käegakatsutav reaalsus. Ülestõusmine ja igavene elu on olemas! Suurel reedel kinnitas Jeesus kurjategijale ristil, et ta ei ole astumas tundmatule ja hirmutavale surmale vastu üksi. Täna oled sa koos ...

Paljutähenduslik jüripäev

kutsar

Jüripäev on olnud ajast aega märgilise tähendusega pööripäev, mil maarahval vahetus talvine vaikelu aktiivse suvetööde ettevalmistusega, kui palgati talutöödele suilisi ja määrati ametisse külakarjused. Kõrtsid, mis teatavas mõttes täitsid tööturu funktsiooni, olid kohtadeks, kus kaubeldi ja sõlmiti uusi töösuhteid. Agraarne elurütm tingis selle, et kevadise pööripäevaga lasti kari välja ja talupere sai juurde lisatööjõudu: talusulaseid ja päevilisi. Et karja kaitsta kurja ...

On aeg teha õigeid otsuseid

Salumäe,Tiit

Hea lugeja! Peagi on käes kirikuaasta kõige olulisem nädal. Kirikuaasta sündmustega koos elamine nõuab meilt nii teadmisi kui usku. Nii kiriku- kui ka ühiskonnaelu võib kõikuda äärmusest äärmusse. Professor Evald Saag õpetas meile: poisid, kui vanker on läinud ühte kraavi, siis ärge tõmmake seda nii suure hooga, et ta läheb teise kraavi. Kirik õpetab meid nägema aega ja hetkede erakordsust. Selle nädala evangeelium (Jh 11:47–53) on meile õpetuseks sellest, kuidas ...

Väärtuste väärtus

Viilma,Urmas_peapiiskop

Kuuleme sageli kõneldavat väärtustest. Tundub, et kõik, kes väärtustest räägivad, teavad, millest nad räägivad, ning need, kellele nad väärtustest kõnelevad, tunduvad iseenesestmõistetavalt teadvat, milline on väärtuste üldine definitsioon. Kui toksida interneti otsingumootorisse sõna „väärtused“, pakutakse esimesena vastava märksõna kohta koostatud artiklit Vikipeediast. Sealt saame teada, et väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, ...

Uue lauluraamatu piir­jooned hakkavad selginema

Tiitus,Marko_2014

Paastumaarjapäeval esitas EELK lauluraamatukomisjon konsistooriumile kahe aasta töö viljana uue lauluraamatu kontseptsiooni kavandi 40-leheküljelise dokumendi. Laiapõhjalise kaasatuse tagamiseks selle koostamisel korraldati fookusgruppide intervjuusid, tehti kaks uuringut, koguti erinevate lauluraamatute analüüse ning korraldati lauluraamatukonverents 26.–27. oktoobril 2018 Tartus. Tänu nendele tegevustele on märkimisväärne hulk inimesi (hinnanguliselt umbes 500), kes on ...

Elulaadikeskusest

luhamets_joel_nh

Kaks nädalat tagasi oli saates „Pealtnägija“ lõik Avinurme Elulaadikeskusest. Häbistatud sai tubli ja tundliku loomuga Avinurme koguduse õpetaja. Kuigi saate lõpus kinnitati, et elulaadikeskuses uksed on avatud ja tegevus toimub, peamine rahastaja EAS kinnitab, et kõik on seaduspärane ja nendel etteheiteid ei ole, jäi ikka kõlama, et kõik on halvasti ja koguduse õpetaja on kõik valesti teinud. Ainus positiivne asi, mida selle saate kohta öelda on, et toodi välja meie ...

Töötegijatest mure ja rõõmuga

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Mis võiks olla tänasel päeval meie kiriku suurim mure? On selleks liikmeskonna suurus? Võimalik, kuid see võiks ju igal ajal arvukam olla. On mureks piiratud ressursid? Küllap sedagi, sest ustava talendikaupleja lõppsaldo sõltub ikkagi tema käes algselt olnud talentide arvust. Kas selleks on meie töötegijate suhted ja läbisaamine? Ilmselt seegi on aeg-ajalt teemaks, kui napib aega üksteist ära kuulata ning hinnangud saabuvad enne infot. Pole kahtlust, kitsaskohti on kirikul ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 6. märtsil 2019

Viilma,Urmas_peapiiskop

Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes ütlesid Jeesusele: „Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!“ Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute.“ Mk 10:37j Armsad vennad ja õed, täna on meie kord tulla oma palvega Jeesuse juurde. Kuid millise palvega? Selleks tuleb meil kõigepealt oma südamed läbi katsuda. Inimlikud soovid ja unistused võivad osutuda tühiseks. Näiteks jutustab üks vana lugu mehest, kes püüdis kinni kuldkala. ...

Piibel – nõia või nunna raamat?

Melder_Katrin-Helena_ek2018

Pühapäeval tähistasime Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Juubeliaasta oma nähtavate märkidega ning ilusate mälestustega mitmetest ühistest ettevõtmistest on jäänud seljataha ja oleme astunud uue aastasaja teele. Viimastel päevadel on palju kõneldud Eestimaast, sellest, kui hea on siin elada, kui palju oleme saavutanud, aga osutatud on ka valupunktidele, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata, et võiksime elada hoolivamas ühiskonnas ja tugevamas ning jätkusuutlikumas ...

Oikumeenialaeva kiiluvees

Andres Põder

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) nagu ka Kirikute Maailmanõukogu sümbol on laev. Laeva liikumisest annab märku kiiluvesi. Sõita kellegi kiiluvees tähendab täiendavat turvalisust ja võimekust. Juba kolm aastakümmet on Eesti kirikud ja usuühendused võinud arvestada EKNis tehtavaga, saada osa selle koostöö viljadest. Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada kunagise asutamisotsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. Mitmekülgsed partnersuhted riigiga, paljud ...

Keerulised valikud

luhamets_joel_nh

Lähenevate riigikogu valimiste otsustavad hetked jõuavad peagi kätte. Valikute tegemine pole aga lihtne. Hiljuti ajalehe Postimees küsitlusele vastanuist ütles umbes veerand, et nad valivad ikka seda erakonda, mida alati. Paljud pidasid õigeks hääle anda sugulasele või sõbrale. Oli ka neid, kes lubasid otsuse langetada erakondade programme lugedes. Programme võib lugeda küll, kuid korraliku ristiinimese jaoks on häid mõtteid igal pool. Parempoolsus on oluline, sest ka ...

Ristiinimese valimiskompass

Viilma,Urmas_peapiiskop

5. septembril 2018 saatis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) parlamendis esindatud erakondadele dokumendi „Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. aasta Riigikogu valimistega“. Saadetud dokumendis põhjendatakse erakondade poole pöördumist: „Eesti Kirikute Nõukogu, mille kümme liikmeskirikut ühendavad kokku enam kui 400 tuhat Eesti elanikku, peab äärmiselt oluliseks, et Eesti riigi tuleviku kujundamises arvestataks ka nende seisukohtadega, mida esindavad ...

Aeg aru anda

KukkMihkel2_2016

Iga aasta algus sunnib koguduste õpetajaid ja kiriku töövaldkondade juhte pikalt arvuti taga higistama, et oma aruannetega õigeks ajaks maha saada. Tundub, et suuremal osal meist see ka õnnestub. Aruandluse teemal, millest ühed pigem rõõmu tunnevad, teistele see lausa nuhtluseks on ja millesse kolmandad suhtuvad kui kirikuseadusest tulenevasse paratamatusse kohustusse, kirjutas viimati Eesti Kiriku juhtkirja viis aastat tagasi hea ametivend assessor Ove Sander. Olen paljus ...

Eesti usk ja keel

Andres Põder

Aeg on meenutada, et Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“ jätkub ka tänavu. Millistes suundades seda edasi arendada, millele tähelepanu pöörata? Sada aastat tagasi toimus veretöö Tartu Krediidipanga keldris, kus hukati ka mitu vaimulikku, nende seas õigeusu piiskop Platon. See seab üheks alateemaks „Eesti usk ja veretunnistajad“. Sajand täitub ka esimeste kirikuelu puudutavate Eesti Vabariigi õigusaktide vastuvõtmisest, mistõttu on põhjust ...