Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Jõulutervitus AD 2020 ja uusaastasoov Issanda aastaks 2021

Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu  kirjutada üles kogu riigi rahvas. (Lk 2:1) Tervitan teid meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha puhul. Pühakirja jutustus algab teatega, et Rooma riigis toimus rahvaloendus. Kas keiser Augustuse käsu märkimine jõuluevangeeliumi alguses on lihtsalt ajaloolise tausta määratlemine või on sellel sügavam tähendus?  Käesolev aasta on Piibli aasta ja kutsusime kokku juubelipiibli koostöökogu. Meie ...

Kirik vaadaku asjadele kõrgemalt

„Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!“ (Ps 80:4) Küllap kõlavad need lauliku sõnad sel aastal eriti tähendusrikkalt. Kõik on olnud teisiti, kui inimlaps arvas, planeeris ja uskus. Aktuaalsete asjadega on juba nii, et raske on midagi ammendavat öelda. Enamasti meenutab see kas päris rumalat või natuke targemat „säutsumist“, kui sotsiaalmeedia sõnavara pruukida. Vaja on aega, et mõista toimunu kogu tähendust ja suurust. Kas see muudab ...

Pandeemia on teinud kirikud nähtavaks

Vanal heal Inglismaal on kombeks ikka rääkida kas ilmast või jalgpallist. Need on teemad, mille kohta on igaühel midagi öelda. Ja kui jalgpall ei ole sinu tugevam külg, siis ilm läheb ikka kõigile korda.  Viimane aasta on andnud meilegi teema, mis kõiki otseselt või kaude puudutab. See on terve lõppeva aasta meid saatnud nähtamatu vaenlane – koroonaviirus –, mis on nii sügavale meie igapäevaellu tunginud, et kui see ükskord taandub, siis ei tea, kuidas elame ...

Kes kaitseks?

Kes meid kaitseks kurjal päeval? – nii on ikka läbi aegade õhatud! Kuidas riik oma kodanikke kaitseb ja kui palju selleks raha kulub, seda saab lugeda riigieelarvest. Selle seletuskirja 29. lehelt leiab lause: Maksude kaudu … toetatakse aastatel 2020–2021 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuut (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). On näha, et muude tähtsate valdkondade toetamisel pöörab ...

Jõulurõõmu võimalikkuseks

Oleme advendiaja lävel. Juba ehitakse linnaväljakutel jõulukuuski ja kauplustes kõlavad jõululaulud, kuid küllap oleme aru saanud, et jõulupühad tulevad seekord teistsugused kui varasematel aastatel.  Me ei tea veel, millised. Südames küll soovime, et kõik oleks nii nagu enne – koorid laulavad, orel kõlab, vaimulik kuulutab jõuluevangeeliumi ning rahvamassid täidavad kirikusaalid ja eeskojad. Me kõik soovime ka sel aastal endas jõulurõõmu tunda.  Siiski, ka ...

Juhiseid käitumiseks

Eelmise nädala lõpus saatis EELK konsistoorium vaimulikele ja kiriklike asutuste juhtidele korraldused COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks. Korraldused jõustusid selle nädala algul ja asendasid kõik varasemad samal eesmärgil väljastatud konsistooriumi juhised. Antud korralduse eesmärk on võimalikult hoolsate ettevaatusabinõude rakendamisega viiruse leviku tõkestamiseks säilitada tavapärane elu ja tegevus kogudustes. Väljasaadetud juhiste järgimine aitab vältida ...

Väitluskultuurist kirikus

Möödunud nädalal vestlesin kirikuvalitsuses hea kolleegiga, kes avaldas arvamust, et kirikus peaks olema rohkem diskussioone ja debatte, eeskätt just teoloogilistel ja kiriku elukorraldust puudutavatel teemadel: kui me üksteisega rohkem räägiksime, oma vaateid selgitaksime ja põhjendaksime, siis oleks vähem erimeelsusi ja vastandlike seisukohtade põrkumisi. Esimese hooga vaidlesin talle vastu ja väitsin, et kirikus nagu avalikus ruumiski käib pidev arvamusfestival, ...

Kirik viiruse teises laines

Jumala armuga oleme võinud alustada novembrikuud, mille algus on toonud meieni tõsised koroonanäitajad. Ilmselt kellelegi ei jää kahtlust, et oleme jõudnud viiruse teise lainesse. Kahjuks me ei tea, kui kaugele oleme selles laines jõudnud, millisteks kujunevad lähinädalate näitajad, millal koroonahaigestumiste kasv taas Jumala armuga pöördub langusesse ning loomulikult küsime ristirahvana, millisteks kujunevad selle aasta jõulud. Kõik need ja veel paljud teisedki küsimused ...

Karjasekiri usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2020

Viimase aja arvamusavaldustega ühiskonnas aktuaalsetel teemadel on kaasnenud emotsionaalset tulisust, teravaid väljaütlemisi, kahjuks ka inetusi ja verbaalseid isiklikke rünnakuid konkreetsete isikute või inimrühmade aadressil. Seni, kuni argumenteeritud arvamusteravikud on suunatud konkreetsetele vaidlusküsimustele, on suudetud säilitada üksteise suhtes väärikas ja lugupidav toon. Kui sõnateravust on kasutatud oponendi ründamiseks, tema arvamuse tühistamiseks, vähema venna ...

Sõna Issandalt

Möödunud reedel tähistati Tartu Jaani kirikus ajalehe Eesti Kirik taasilmumise 30. aastapäeva.  Nagu taolistel pidupäevadel ikka, tänati Jumalat, kiideti tegijaid, meenutati möödunut ja vaadati tulevikku. Rõõmsat meeleolu ei pisendanud ka see, et algselt 13. märtsiks planeeritud üritus tuli koroonapandeemia tõttu üle poole aasta edasi lükata. Pigem lisas see sinna ühe olulise tänu- ja eestpalveteema veel juurde.   Nagu piiskop Joel Luhamets, kes oli 1990. ...

Lõikustänupühast ja koostööst

Elame tänumõtetes külvi ja lõikuse eest ning tunneme rõõmu heast koostööst Jumalaga ja kristlaste vahel. Piiskop Tiit Salumäe on ühes lõikustänupüha tervituses öelnud: „Põld on Jumala laud. Enne kui paluda „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“, tuleb astuda põllule, sest see on püha paik. Ja asuda tööle. Nii jätkub õnnistust nii pühadeks kui argipäevaks.“  Kiriku tööpõld on lai. Ma usun, et suurem osa koguduste õpetajaid nõustub minuga, et vajame oma ...

Kuidas mõõta usku?

Me elame nii füüsilises kui ka vaimses maailmas. Enamasti püüdleb inimene liikumist tasakaalupunkti suunas, kus need kaks maailma saavutavad omavahel harmoonia ja saabub rahulolu ja tunnetuslik maailma mõistmine. Nende kahe maailma omavahelist mõjutamist ja vahekordade muutust tunneme kogu elu vältel ning meie meeled ja hing saavad tuge füüsilisest keskkonnas ja vastupidi. „Mente et manu“ (’mõistuse ja käega’ – toim.) on põhimõte, mida teab igaüks. Tihti on nii, et ...

Pühakirja tõlkimine on kiriku misjoniülesanne

Täna tähistab kristlik maailm püha kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeva. Käesolev aasta on piibliaasta. Möödub 1600 aastat Hieronymuse surmast. Hieronymus lahkus ajast igavikku 30. septembril 420 Petlemmas. Piltidel kujutatakse teda töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit. Hieronymus on raa­ma­tukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Dr Marju Lepajõe kirjutas 2018. a nõnda: „Kui püüda lühidalt määratleda, milline on olnud selle uskumatult intensiivse inimese elu ja ...

Pastoraadi piiblikool

Esmaspäeval alustas tööd Pastoraadi piiblikool. Huvi alanud koolituse vastu oli suur. Keeruline oli kõiki soovijaid vastu võtta. Pastoraadi saalis on ruumi umbes 80 inimesele ja kõik need kohad said täidetud. Koos käiakse igal nädalal esmaspäevaõhtuti kell 18 ja korraga toimub kaks 45-minutilist loengut. Aeg on varutud ka küsimustele vastamiseks ja kohvilauas vestluseks. Vaheaega peetakse jõulude ajal ja aastavahetusel. Kokku toimub 36 kokkusaamist. Kindlasti ei ole kõik ...

Ka sündimata laps on inimene

30. augustil leidis Tallinnas aset tänuväärne kodanikualgatus – Elu Marss sündimata laste kaitseks, millest võttis osa sadu inimesi ning kus sõna sai ka peapiiskop Urmas Viilma. Samal päeval ilmus temalt ERRi portaalis ülevaatlik ja tasakaalukas kirjutis „Provokatsioonikatse abordi teemal“, mida soovitan kõigil lugeda. Peapiiskop leiab, et üldtuntud probleemidele juhitakse sageli tähelepanu radikaalsete meetoditega, kuid õigem on seda teha lugupidamisega vestluspartneri ...