Kevadine praostkondade sinodite periood on jõudnud umbes poole peale. Seitsmes praostkonnas (Tallinna, Valga, Tartu, Lääne, Viru, Lääne-Harju, Viljandi) on aastakoosolekud juba toimunud ja viies praostkonnas (Võru, Saarte, Pärnu, Järva, Ida-Harju) kogunevad koguduste esindajad sinodile maikuus. Viiel juba toimunud sinodil on mõne koguduse esindaja või praosti ettepanekul pandud sinodi päevakorda toetusavaldus põhiseaduse muudatusele, mis sõnastaks riigi alusdokumendis abielu ...

Sõjameeste kaitsepühak on püha Jüri, keda tuntakse lohetapjana. Legendi järgi ühes metsas elutsev lohe terroriseeris linnamüüride vahele peitunud kogukonda, kellel ei olnud koletise viha vaigistamiseks muud teha kui viia igal aastal ohvriks paar lammast linnatagusesse metsa. Aja jooksul lohe isu kasvas ning seda üritati lepitada järgnevalt inimohvriga. Nii püsis kogukond kurjuse kütkeis seni, kuni saabus julge sõjamees ja lohe tapmisega raius läbi nõidusliku ...

Lennuk sõidutas meid Amsterdamist Kilimanjaro lennuväljale. Sealt edasi sõitsime koos reisikaaslastega bussiga Arusha linna, kus algas 8. märtsil Kirikute Maailmanõukogu maailmamisjoni ja evangeliseerimise konverents, mille teemaks oli „Käige vaimus ja uuenege jüngritena“ (Moving in the Spirit: Called to Transforming Discipleship). (Konverentsil vastu võetud üleskutse on leitav Eesti Kiriku 6. lk – toim.) Konverentsile Tansaaniasse oli tulnud üle tuhande osavõtja, mina ...

Oleme kirikuaasta pühade kõrgpunktis. Seljataha on jäänud suur ehk kannatuste nädal meie kristliku usu kesksemate sündmuste – armulaua seadmise, Kristuse surma ja ülestõusmise – meenutamisega. Veel järgnevatel päevadel tuletame meelde Kristuse ilmumist oma jüngritele, nende kinnitamist ja julgustamist ning ettevalmistamist teele, mis neil ees seisis. Seda, mida nad läbi elasid, saatsid küsimused: uskuda või mitte uskuda kõike seda, mida nad kogesid ja nägid. Ja nii on see ...

Oleme suures nädalas ja astumas vastu suurtele pühadele. Pühade mõte on aja võtmine oluliste asjade peale mõtlemiseks. Igapäevase elu mured ja hool aga köidavad liialt palju meie tähelepanu. Tööd ja toimetused võivad röövida meilt suhted lähedastega. Kuid veel traagilisem on see, kui argielu askeldused peidavad meie pilgu eest kõige Looja ja Ülevalpidaja, meie Päästja ja Lunastaja. Jumalale tuleb teadlikult mõtelda. Tema päästetegudele mõtlemine kingib siin kaduvas ja ...

Pean väga oluliseks, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal ei unustaks me oma riigi minevikku. Olen korduvalt rõhutanud, et vanemate ja vanavanemate kohustus on jutustada meie ajalugu. Sean selles eeskujuks juudi rahva, nad kasutavad sabati ja pühade söömaaegu selleks, et meenutada oma rahva ajalugu. Eeloleval pühapäeval meenutame ühte lõiku meie rahva ajaloost – massiküüditamist – ja süütame küünlad vägivalla ohvrite mälestuseks. Seppo Zetterberg kirjutab: „1949. aasta ...

Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmunud kogumikus „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“ sõnastab muusikateadlane ja värske lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks oma kujutluse kirikumuusika terviklikust arendamisest EELKs ja visandab selleks järgmised eesmärgid: 1) Eesti kirikumuusika ajaloo kirjapanemine ja publitseerimine; 2) tasakaal loomingulise ja teadusliku tegevuse vahel kirikumuusikas, sh uute muusikaliste võimaluste otsimine jumalateenistuste ...

Sõna „usk“ tähendus on lai. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et see on „kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist“ ja „veendumus milleski, mida ei saa tõestada“. Viimane hõlmab usku mingi jumaliku või üleloomuliku võimu olemasolusse, kindlustunnet kellegi või millegi suhtes ning veendumust mingi soovi täitumises – lootust. Nõnda on usk üheks alust rajavaks mõisteks, sest mis abi oleks teadmistest, asjadest ja inimestest, kui me nendesse ei usuks. Eesti ...

Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...

Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest. Samal ajal vaatame meeltparandava südamega korraks ka minevikku, eilsesse ja tunaeilsesse päeva. Alles siis saame uude sajandisse astuda õigeksmõistetute ja patust puhastatutena. Tunnistagem patutunnistuses valusat ja alasti tõde oma isiklikust süüst ja rikutusest, lootes Issanda Jeesuse Kristuse sõnadele: „Tõde vabastab ...

Veebruar on täiesti ainulaadne kuu. Pole teist sellist kuud, kuhu mahuksid pühad, mis tuletavad meelde keskseid sündmusi meie maa ja rahva loos. Enamgi veel, nad suunavad pilgu Jumalale, kes soovib meile muidugi eelkõige anda oma igavikulist kuningriiki, kuid on tõotanud ka õnnistada oma laste maist elu ja selle korraldamist. Läinud nädalal pühitsesime Tartu rahulepingu sõlmimise 98. aastapäeva. Küllap meenutati seda teisteski kogudustes, arusaadavalt aga Nõmme Rahu ...

Täna on jaanuari viimane päev. Ülehomme on küünlapäev ja Tartu rahu aastapäev. President Lennart Meri nimetas Tartu rahu Eesti sünnitunnistuseks. Iseseisvuse saavutamisest möödub peatselt sada aastat, aga Tartu rahulepingule kirjutati alla alles 98 aastat tagasi. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu moodustatud Eesti Päästekomitee Jaan Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitja ja kohtuministrina. Käis Vabadussõda, ...

Missugune on tänane ja homne? Täna toimub vaimulike konverents, kuu aja pärast saab katkestuse läbinud Eesti Vabariik saja-aastaseks, ent saja aasta eest algas ka Vabadussõda. Jätame lahtiseks küsimuse välise füüsilise segamise ennustatavusest lähiajal, aga väline vaimne vahelesegamine Eesti ellu toimub eri kanalite kaudu ja osa kohalikke huvigruppe tegutseb samuti Eesti tulevikku lagundavalt. Rünnaku all on kultuur, haridus, keel, kirik, perekond ja isamaa. Sellele on ...

Meie kiriku vaimulikel on jälle võimalus kokku tulla oma konverentsile, mis sel aastal toimub Nelijärve puhkemajas 23.–24. jaanuaril. Teemaks „Ecclesia semper reformanda et ministranda est“. Konverentsi esimene päev kannab pealkirja „Kristlus ja rahvuslus“ ja teine päev „Teeniv kirik, riik ja rahvas“. Ilmselt ei tule teema valik üllatusena, kui peame silmas meie riigi juubeliga seonduvat. Alatasa võib kuulda arvamusi, et ristiusk on eestlastele võõras ja pealesurutud. Meie ...