Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Kui peoni on loetud päevad

humal anna 2017

Sõitsin kaks aastat tagasi külmal talvehommikul rongiga Tartust Tallinna. Sõit algas pimedas, aga peagi said reisilised osa päikesetõusust. Kui päike alles tõusis, hakkasid mõned pisikesed lumehelbed suurtes hangedes ja pakases nii silmi pimestavalt särama, et see nakatas vaatajat vaimustusega. Kuni reisi lõpuni tundus mulle kõige olulisema asjana rongi aknast välja vaadata, lumehangedes särama löönud helbeid imetleda ning Jumalat kiita. Tegin otsuse, et see vaimustav ...

Peolaudadest ja taevasest peolauast

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Jumalariigi üheks ilusaimaks sümboliks on ühine rõõmus peolaud, mille Jumal on valmistanud oma lastele taevas. Sellest peolauast saab sõnades väljendamatu kogemus lõppematust rõõmust, jäävast osadusest ning ülevoolavast kiitusest pühale ja armulisele kolmainu Jumalale. Meie lootuseks on, et võime ükskord leida ennast ja oma häid teekaaslasi Kristuses selles lauas. Omapärasel viisil näitavad meie maised peolauad ja rõõmsad koosolemised samuti taevalaua poole. Tõsi, need on ...

Juubeliaastal uue lauluraamatu poole

Tiitus,Marko_2014

26. ja 27. mail kogunevad EELK vaimulikud, töötegijad ja vabatahtlikud kaastöölised Tartu Pauluse kirikus toimuvale kirikukongressile, millega tähistatakse saja aasta möödumist esimesest kirikukongressist ning EELK kui vaba rahvakiriku sünnist. Laiemas kontekstis on tegemist teemale „Vabaduse teetähised“ pühendatud aastate 2017–2018 ühe tipphetkega, mis meenutab ühtaegu nii reformatsiooni 500. aastapäeva kui ka Eesti kiriku ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Kirikukongress ...

Kirik on osa muutuvast maailmast

Lust.Valdo

Üks minu hea kolleeg tõdes, et kui ta aastakümneid tagasi alustas vaimuliku teed, oli ta oma vaimulikelt vaadetelt liberaal. Täna, oma tõekspidamisi vahepeal muutmata, on ta samade seisukohtadega tuntud kui konservatiiv. Ta on jäänud põnevusega ootama, millal osutub oma vaadetega äärealal olijaks. Kui me ise ka ei muutu, muutub siiski maailm meie ümber. Nii tundub, et muutused on paratamatud, kui hästi või halvasti me sellesse ei suhtuks, ja puudutavad meid ka siis, kui me ...

Juubelikongress läheneb

luhamets_joel_nh

Kongressile registreerimisega on olnud segadust. Sellepärast selgitan kõigepealt seda mõne sõnaga. Kongress toimub kahel päeval, 26. ja 27. mail. Vaimulikud, kirikumuusikud ja koguduste juhatuseesimehed saavad registreeruda kongressile EELK kodulehekülje sisevõrgus. Seal registreerunutel on võimalik valida toidukorrad ja majutus ning nad on kohe registreeritud kaheks päevaks. Kuid kõik ülejäänud inimesed on oodatud kongressi teisele päevale. Sinna saab registreeruda EELK ...

Rohkem sõnakuulutajaid

Leevi REinaru2016dets

Kirikukogul andis peapiiskop Urmas Viilma hinnangu kirikule tervikuna. Saime teada, et kiriku liikmete ehk hingede arv kasvas 2016. a 428 võrra ja oli kokku 160 244. Vabatahtlike arv kasvas 541 inimese võrra ja neid on kokku 5384. Kõigil teenistustel ja talitustel osales 792 334 inimest ja siin oli kasv 1737 inimese võrra. Kahanenud oli liikmemaksu maksjate arv: annetajaliikmeid kokku oli 28 204. Ametitalituste arv vähenes. Sellel teemal tehakse juhtkonnas kindlasti põhjalik ...

Ristirahvas – talgurahvas

Andres Põder

Pühakiri räägib, et esimestel kristlastel oli kõik ühine, et neil oli üks süda ja üks hing. Ühiselt kanti hoolt abivajajate eest ning pandi kokku armastussöömaaeg – agaape. Apostel Paulus manitseb kandma üksteise koormat, et täita Kristuse seadust. Kogudused ja kirikuõpetajad (nagu Hurt ja Reiman), kellest said eesti rahvusliku liikumise eestvedajad, panid aluse meie organiseeritud ühistegevusele. Argistele talutalgutele lisandusid laulu-, põllu- ja karskusseltsid, piima- ...

Looja signatuur

KukkMihkel2_2016

Selle üle, et me kõik pärineme oma lapsepõlvest, mõtisklesin viimati tõsisemalt vaiksel laupäeval, kui saatsime Rapla kiriku altari eest oma vanemate, vanavanemate ja vaarvanemate juurde puhkama kirjaniku ja helilooja Enn Vetemaa. Ärasaatmise tegi eriliseks see, et 1901. aastal pühitsetud praeguse Rap­la kiriku kauni ja imposantse kivist altarilaua valmistajaks oli kirjaniku vanaisa Jüri Wedemann. Kuigi altari valmistamise au on tavaliselt pälvinud meistritest kõige ...

Vabaduse teetähised

Salumäe,Tiit

Homme valmistume koos jüngritega viimaseks õhtusöömaajaks. Suure reede ristitee rännak kutsub meid kõiki ühisele teele. Peame ju pühi tänavu nii ida- kui läänekirikus samal ajal. Ülestõusmispüha rõõmusõnum kutsub meid Kristuse tühja haua juurde. Ärge otsige teda siit, minge Galileasse ja kuulutage ülestõusmise sõnumit. Soovin, et elaksime iga päeva selles nädalas ja ka edaspidi kui erilist ja ainulaadset. Kiirustamine ja tormamine ei tohiks kunagi meie elu häirida. Selle ...

Elades projektipõhises maailmas

Jyrjo_Tuuliki

Käesoleval juubelirohkel aastal, mil meenutame reformatsiooni, EELK kui vaba rahvakiriku ning Eesti Vabariigi sündi, saavad ka kirikumuusikud mitme tähtpäeva üle rõõmustada. 50 aastat tagasi loodi UI õppekoor, mis aitas nõukogude ajal kristlikku sõnumit kuulutada ning kust on sirgunud ka mitmed dirigendid ja organistid. 35 aastat tagasi loodi koorijuhtide ja organistide segakoor, mis hiljem sai nimeks KOSK ning mis tegutseb aktiivselt dirigent Riho Ridbecki juhendamisel ...

Meil on rõõm

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Oleme jõudnud paastuaja rännaku keskpunkti. Keskmised kohad on alati rasked ja keerukad. Seljataha on jäänud alustamise entusiasm ja kodusadama tuled veel ei paista. Võib-olla on nii ka minu eakaaslaste ja kaastöölistega Issanda viinamäel, kellega oleme koos käinud ja teeninud veerand sajandit. Ent just siin pakub kirikuaasta meile puhkehetke. Rõõmuoaasi, kus võime ennast pisut koguda ja eelseisvaks teeks jõudu ammutada. Nii paastutee kui teenimistee jätkamiseks. Nädala ...

Looduse kroonist ja veeuputusest

Kytt,Merike2014

Muistne inimene uskus, et kõigel looduses on hing. Handid sealpool Uuraleid suudavad veel tänapäevalgi karupeied läbi teha. Kui tõsiselt nad neid rituaale võtavad, ei oska mina arvata, aga vähemalt mälestus on jäänud sellest ajast, kui saakloomalt lepitust otsiti. Tema ihu andis toitu, nahk sooja, kondid tööriistu … ja inimene jäi ellu. Millal unustas inimene oma kuulumise loodusesse ja hakkas pidama ennast ülemaks kogu ülejäänud loodust? Ilmselt ununes Eedeni aed (1Ms ...

Aukartus valu ees

Tiitus,Marko_2014

Evangeeliumid jutustavad Jeesuse kolmekordsest ettekuulutusest oma eelseisva saatuse kohta Jeruusalemmas: ta antakse paganate kätte ja teda mõnitatakse ja talle sülitatakse näkku, ning kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad ta ära ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.  Miks Jeesus rääkis sellest kolm korda? Taolist prohveteeringut taibata ja omaks võtta oli kõike muud kui lihtne – isegi nendel, kes olid Jeesusele ta maise elu päevadel kõige lähemal. „Aga nemad ei mõistnud ...

Tõelise vabaduse poole

urmas nagel

Möödas on nädal, kus öeldi palju ilusaid, kõlavaid, tarku ja kohustuslikke sõnu. Lauldi vanu rahvuslikke laule ja katsetati uutega. Saadi kokku sõprade ja aatekaaslastega. Selle aasta maikuus tahab kirik kokku tulla oma kongressil. Möödub 100 aastat rahvakiriku loomisest ja kuigi kristlik kirik on siinmaal olnud hulga varem, tähendab see viimane sajand ikka vägagi palju. Meil on oma kirik omal maal valdavalt oma rahva seest võrsunud vaimulikkonnaga. 26. ja 27. mail saavad ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks

Viilma,Urmas_peapiiskop

Tuhkapäeval, 1. märtsil 2017 Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut,  kes pääsevad?” Lk 13:23 Sellele küsimusele on inimesed ikka vastust otsinud. Murega. Kardetakse, et ei kuuluta nende hulka, kes pääsevad, sest valitute arv saab enne täis. Justkui oleks Jumal määranud õndsaks saajate hulgale arvulise limiidi. Rangeimaid piire seab õigeksmõistetutele ja pääsejatele mitte Jumal, vaid inimene. Jeesus imestab, et piireseadvat hoiakut esindavad oma ...