Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Ligimesearmastuse käänuline tee

„Armastame loodut: armastame ligimest“ – selline on Eesti Kirikute Nõukogu käesoleva aasta teema. Kas saab olla aja- ja asjakohasemat teemapüstitust? Järjest süvenevat ökoloogilist kriisi näib varjutavat aina pikenev pandeemia. Kui head ka poleks tehnilised ja poliitilised võimalused nende kriisidega toime tulla, sõltub kõik lõpuks inimestest endist. Kas osutume siin nõrkuseks või tugevuseks? Kas oleme hädade põhjustajaks või ravijaks? Mõnes varasemas sõnavõtus olen ...

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Sild üle müüri!

Rahvatarkus ütleb: „Keegi meist ei ole hoitud haiglavoodi, kerjakoti ega vanglatrellide eest!“ Millises suunas inimese elu kulgeb, on meile teadmata ning sellesse hoomamatusesse on peidetud nii Jumala soov ja tahe kui ka meie enda hirmud ja palved tema poole. Paljudel puudub teadmine, milline on elu vanglates. Samuti ei räägita kõva häälega, kui keegi lähikonnast on saanud karistada. Need hoiakud on mõistetavad ja inimlikud.  Tunnen, et enne ülestõusmispühi on ...

Raske aja helgem pool

Meil on tore ütlemine, et igal asjal on vähemalt kaks poolt. Omapärasel kombel maksab see tähelepanek ka praeguse aja kohta. Ühelt poolt ja täiesti arusaadavalt on tegu meie kõigi jaoks raske ajaga, eriti neile, kellel koroonahaiguse kulg on tõsine. Ent ühel või teisel moel oleme kõik sellest traagikast puudutatud. Teisalt aga oleme hakanud ühiskonnas senisest märksa suuremat tähelepanu pöörama vaimse tervise valdkonnale ning seda väga konkreetsete riiklike algatuste ja ...

Mida oleks Jeesus teinud?

Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi (Lk 4:16). Need read Luuka evangeeliumist annavad tunnistust Jeesuse heast tavast käia hingamispäeval sünagoogis. Mäletan Iisraeli reisist laupäevahommikusi Jeruusalemma vaikseid tänavaid, kus ortodokssed juudid ruttasid sünagoogi. Seda oli hea näha. Meil suunduvad inimesed pühapäevahommikutel tavaliselt peamiselt kauplustesse, ehkki meie esivanemad võtsid sel ajal ...

Isamaa ja emakeel

Eeloleval pühapäeval on emakeelepäev ja heiskame sinimustvalge lipu. Emakeelepäeva tähistati esimest korda 14. märtsil 1996 Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi (1922–2008) eestvõtmisel. Juba aasta varem hakkas ta koguma toetusallkirju emakeele kaitseks. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. 14. märts valiti emakeelepäevaks eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Petersonil oli eluaastaid vaid 21, aga ta oskas ...

Kas võtame riski armastada?

Juba teist aastat järjest annab paastuaeg põhjust järelemõtlemiseks teistviisi kui varasematel aastatel. Viiruseoht suunab meid mõtisklema omaenda elu kaduvuse ja kogu ajaliku maailmakorra hetkelisuse üle. Ka selle üle, millised on valikud ja prioriteedid ajal, mil pandeemia on mõjutamas meie ja meie lähedaste elu või ettevõtmisi. Pidevalt peame hindama, kas kodust väljumine ja teiste inimestega kohtumine kaupluses, ühissõidukis ja kirikus väärib viirushaigusega ...

Tänulikkus liidab meid

Õnnistusrohket Eesti Vabariigi 103. aastapäeva meile kõigile, head eestimaalased! Võime olla õnnelikud, tähistades oma kalli kodumaa pidupäeva, olla mõtteis ja palves koos ning rõõmustada selle armu üle, millega Jumal meid õnnistanud on. Sest see on Jumala arm, et me tohime elada vabas Eestis, olla ise peremehed omal maal. Vabadus on eestlase südamele läbi sajandite kallis olnud, oleme ju ikka saanud tunda võõraid võime ja käsuseadusi. Kui muidu võib meil ette tulla ...

Loobumine pole ülim siht

Veebruar on kuu, kus soovi korral saab juba peatse saabuva kevade märke lugema hakata. Mida meile selle talve lõpp toob, seda me veel ei tea. Aga teame, et möödunud kuud ei ole kohe kindlasti kerged olnud. Kui läinudkevadine viiruspuhang möödus paljuski meie inimestele veel lähikontaktideta, siis lõppev talv on ilmselt päris paljudele toonud teate mõne hea sõbra, sugulase või iseenda ja oma pere nakatumisest ning paraku mõnikord ka veelgi kurvemaid uudiseid.  Sellel ...

Vaktsineerimisest vastutustundlikumalt

COVID-19 ning lugematu hulk kaasnevaid teemasid on olnud mu töölaual sotsiaalministeeriumi peakaplanina nüüdseks pea aasta. Hetketeemadest kõige olulisem on vaieldamatult viirusevastane vaktsineerimine, mis aitaks lõpetada selle mõõtmatu kannatuse ja traagika, mida koroonaviirus on kaasa toonud terves maailmas. Vaktsineerimise ilmselge kasu on selleski, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda vähem on ka viirusetüve mutatsioone, mille võimalikult väike arv võib osutuda ...

Raske aja õnnistused

Tahan tuletada meelde väljendeid ei ole halba ilma heata, head kriisi ei tohi lasta raisku minna jne. Rasked ajad on alati toonud kaasa mingeid muutusi. Need võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kriis võib asju ka halvemaks muuta. Kui umbes 40 aastat tagasi Kuressaare koguduse õpetaja kohale asusin, vähenes esimesel õpetaja vahetuse aastal koguduse liikmete hulk märgatavalt. Selgus, et mitmed vanemad olid uue õpetaja tulles loobunud oma laste eest liikmeannetusi ...

Oodates kokkusaamist, jäädes kokku

Inimesed ootavad kõike õpetust mööda. Olgu see ilmalikus elus või kirikulabürindis. Nii nagu „klassikud on rääkinud“, kirjatundjad selgitanud, kuid Jumal on loov ja jagab aina uut oma põhjatutest varudest. See ongi see, et Jumala sõna on elav ja teeb oma töö. Võib-olla aitab meiesuguseid piibliuurijaid kirjanik Ezra Pound, kes mõeldes selle üle, mis teeb klassikast klassika kirjanduses ja kunstis, ütleb: „Klassika pole klassika mitte sellepärast, et ta järgiks teatavaid ...

Iga ristitu on Kristuse saadik

Alanud aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini toimuvad EELK kogudustes juhtorganite – nõukogude ja juhatuste – korralised valimised. Samuti valib iga kogudus endale revisjonikomisjoni või revidendi ning kaks praostkonna sinodi saadikut. Peatselt algab kandidaatide ülesseadmine ning paljudel koguduseliikmetel on põhjust endalt küsida: kas vastutuse jagamine oma kodukoguduse käekäigu ja tuleviku eest läbi nõukogu või juhatuse töös osalemise on midagi, mis mahub minu ajakavva, ...

Eesti Kiriku uus aasta

Alanud on Eesti Kiriku 98. aasta. Leht on kodumaal taasilmunud üle 30 aasta viie peatoimetaja juhtimisel. 16. veebruaril 1990 kinnitas peapiiskop Kuno Pajula nädalalehe Eesti Kirik vastutavaks toimetajaks Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhametsa, kes juhtis toimetust kaks aastat. Evar Post ja Villu Jürjo olid peatoimetaja ametis kumbki ühe aasta. Neljas peatoimetaja Kadri Ugur juhtis ajalehte poolteist aastat. Viies peatoimetaja Sirje Semm on ametis 17. jaanuarist 1996 – ...

Sinu käes on kõik mu ajad

Mälu on kolossaalselt tähtis, on öelnud Andrei Tarkovski. Küllap pole tema ainus, kes selle mõtte on sõnastanud. Mäluta vajuksime tühjusse, lahustuksime mittemilleski. Mida mäletame tulevikus aastast 2020? Vaatan aastavahetuse sotsiaalmeedia sissekandeid. Koroonapandeemiaga kaasneva üleslugemise kõrval on selliseidki sissekandeid, mis möödunud aastat edukaks nimetavad. Rabamatkad – positiivne, viiruse laiaulatuslik levik – negatiivne, koolikorralduse muutus, kaugtöö ja ...