Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Ukselävel

Jumala armu ja abiga pühitsesime eelmisel nädalal Kristuse taevaminemise püha ning kui Issand annab, siis rõõmustame mõne päeva pärast Püha Vaimu väljavalamisest nelipühal. See omapärane vahepealne aeg võiks meid suunata mõtlema alguse ja lõpu või ka ühe etapi lõpu ja teise alguse vahelisele perioodile meie elus. Võime nimetada neid perioode ukselävel seismiseks või liminaalseks olekuks. See on aeg, mil oleme otsekui kahe maailma vahel, olles lahkunud ühest, kuid pole veel ...

Tähendamissõna linnast ja veevärgist

Olen viimasel ajal esitanud endale või mõnele kaastöölisele tahtmatult küsimuse, miks on ühte konkreetset linna tabanud järgemööda ootamatud sündmused, millel on otsene mõju nii inimeste vaimsele kui füüsilisele tervisele. Nendeks sündmusteks on olnud koroonakriisi puhkemine, pikaaegsete elektrikatkestuste ja joogivee saastumise valusad tagajärjed. Üheks võimalikuks vastuseks on see, et paraja elanike arvuga ja teistest selgelt eristatav piirkond on kogu Eesti väike mudel, ...

Aega napib. Juturobot appi?

Elame ajal, kus inimesel peaks olema rohkem vaba aega kui eelnevatel põlvedel. On selleks ju palju pingutatud ja tööd tehtud. Kõikvõimalike ülesannete jaoks on meil abiks mitmesugused masinad ja vahendid. See annab inimesele võimaluse tegeleda päris asjadega, leida rohkem aega iseenda ja oma lähedaste jaoks. Kõlab põnevalt, aga kas see ka nii on? Tänase päeva ilmselt põnevamaid uustulijaid inimese abistamiseks on tekste koostav juturobot. Kuigi esimesed sarnased ...

Jumala rahva minapilt võib uueneda

Missioloog Risto Ahoneni raamatu „Lähetys uudella vuosituhannella“ peatükk „Globaliseerumise väljakutse kirikule“ annab mõtteainet kristliku identiteedi püsimise kohta. See tähendab, et kirik peab ühelt poolt vältima kapseldumist ja teiselt poolt kõigega kaasajooksmist. Oma identiteeti avastades teadvustame ka oma suhet ühiskonnaga ja kogu maailmaga. See toob parema arusaamise, kes oleme usklikena, kogudusena, kirikuna; milline on meie suhe oma ajastu, kultuuri ja ...

Abielu allakäik – kultuuri häving

Arutelu sooneutraalse abielu üle on üks etapp pikemast protsessist. Abielu mõiste laiendamine ka samasooliste inimeste kooselule toetub sooneutraalsuse utoopilistele põhimõtetele. Kultuuride areng toimub aastasadade mõõtkavas. See on nii aeglane, et sellest ei saa selget pilti ühe inimelu pakutava kogemusbaasi alusel. Vaja on ajaloolist uurimist, et mõista nende arengute kulgu ja põhimõtteid. Jyväskylä ülikooli traditsioonilise kasvatusteaduse professor Tapio Puolimatka ...

Kiriku rollist sõjaajal

Käesoleval nädalavahetusel tähistatakse Eestis juba üheteistkümnendat korda veteranipäeva. See on päev, mil pöörame tähelepanu nendele Eesti meestele ja naistele, kes on kodust kaugel panustanud Eesti julgeolekusse rahvusvahelistel sõjalistel välisoperatsioonidel. Kokku on rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel osalenud üle 3500 Eesti sõduri, kellest oma elu on kaotanud 13 ja vigastada on saanud üle 130 sõduri. Kui Eesti panus NATO kollektiivkaitsesse on vahel jäänud ...

Jagagem päris lugusid

Teise ülestõusmispüha hommikul Viljandis toimunud palvushommikusöögil kõneles Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar muuhulgas tehisintellekti võimalustest ja väljakutsetest. Tehisintellektilaadne tarkvara ChatGPT on juba praegu suuteline koostama üliõpilastele etteantud lähteandmete põhjal referaate, esseesid ja muidki loovtekste (minugi lapsed lasid sel kirjutada eluleiva teemalise jutluse, mis, tõsi küll, kantslisse ei jõudnud).  Veel ...

Pärast kannatusi saabub võit

Suure nädala teemad tunduvad rasked. Vaadates Jeesuse kannatusele ja surmale näeme esmalt inimliku kurjuse võidukäiku. Vaid korra kirikuaastas on altarikatted mustad ja see on suurel reedel. Tundub, et inimlik kurjus sai võidu. Mida võisid tunda jüngrid, kes olid kõik jätnud selleks, et järgida Jeesust? Mida koges Maarja, kui ta poeg ema silme all risti löödi?  Maailmas on aegu, mil tundub, et kurjus võidutseb. Sõda on valus ja puudutab meid kõiki. Süütud inimesed ...

Mure Peterburi Jaani kiriku pärast

Minu ülesanne piiskopina on kaasmaalaste vaimuliku teenimise korraldamine diasporaas Euroopas ja Venemaal. Teenime eestlasi Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Suurbritannias, Belgias, Lätis, Leedus, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias. Diasporaatöös on kaasatud 28 vaimulikku, praeguste nii koroona- kui poliitiliste piirangute tõttu ei ole kõik saanud diasporaakogudusi külastada. 23. augustil 2022 lahkus surma läbi kaastööline Soomes õpetaja Üllar Nõlv. Aasta ...

EK vaatab tulevikku

Möödunud nädal tõmbas käima kevadise sinodihooaja. Kaheteistkümnest praostkonnast kümnes toimub praosti valimine. Lisaks abipraosti ja praostkonnaüleste töötegijate valimine.  Algatuse au oli Tartul, aga kohe järgneval päeval istusid kokku Tallinna praostkonna sinodisaadikud. Peapiiskop võttis mõlemast sinodipäevast osa. Tema sõnavõtt, nagu ikka, pälvis tähelepanu. Tavapäraselt olid sellesse koondatud mitmed, nii konkreetset kirikupiirkonda kui ka kirikut tervikuna ...

Usu- ja veendumusvabaduse kaitseks

Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.                        (Hb 13:3) Apostel Paulus tuletab meile oma kirjas heebrealastele meelde, et selles ajalikus maailmas ei ole keegi lõplikult kaitstud kurja eest. Eesti vanasõnagi tõdeb: „Sandikepi, kerjakoti ja vangileiva eest ei ole keegi kaitstud.“ Igal aastal viibib trellide taga üle paari ...

Ühisosa otsides

Möödunud pühapäeva heitlik, kord lumesajune ja siis taas pilve tagant päikest paista lubav ilm ilmestab hästi neid mõtteid ja tundeid, mis valdasid inimesi riigikogu valimiste viimasel päeval ja hilisõhtusel tulemuste ootamise ajal. Pühapäeva ulatunud häälekas valimiskampaania ning parklaid ja teeääri palistavad üleelusuurused plakatid muutusid viimastel nädalatel ilmselt paljudele taustamüraks, nii et mõnigi inimene ohkas tahtmatult, et nüüd lõpuks ometi saab see kõik ...

Riigikaitsest ja kirikust

Aeg-ajalt on hea elu tähtsaid teemasid – ka vaimulikke – läbi mõelda, kasutades erinevaid sõnastusi või võrdlusi. Aastakümnepikkune kaplanitöö on mind asetanud koguduseõpetaja argipäevast pisut kaugemale ja võimaldanud jälgida kirikuelu teise nurga alt. Jagan paastuaja alguses siin mõnda värsket võrdlust, mille olen saanud viimasel aastal Kaitseliidu uues ametis. Sisseelamine Kaitseliidu argipäeva on andnud mulle äratundmisrõõmu: Kaitseliidu jõud rajaneb vabatahtlikel – ...

Koolitades, kuulutades, läkitades …

EELK Misjonikeskuses on kaks erilist päeva aastas. Kindlasti on neid rohkem, aga täna tahan kirjutada kahest.  Üks päev on tavaliselt jaanuari lõpus, kui toimub misjonikeskuse nõukogu koosolek ja seal on minul vaja esitada eelmise aasta tulude ja kulude aruanne ning kokkuvõte aasta tegevustest ja muud tavalised nõukogu pädevusse kuuluvad teemad. Käesoleval aastal kogunes nõukogu uus koosseis: Madis Kask, Kristiina Seppel, Kadre Arikainen, Vootele Hansen, Joel ...

Kirikul, nii nagu igaühel meist, on roll kriisis

Jaanuarikuus Tartus toimunud vaimulike konverentsi viimaseks päevakorrapunktiks oli „Vaimulike tegevus kriiside juhtijana“. Teemat oli käsitlema tulnud siseministeeriumi esindaja. Tema esitatud küsimuse peale, kui paljudel vaimulikel on kodus esmatarvete varu, millest piisaks vähemalt mõneks päevaks, tõusis üllatavalt palju käsi. Ilmselt on meid järjestikused kriisid piisavalt pikalt koolitanud, et oskame ootamatuks isolatsiooniks valmis olla ning suudame juba planeerida, ...