Jeesuse Kristuse taevaminek on üks varasemaid pühi, mida hakkas pühitsema juba algkogudus. Taevaminemispühal meenutame, et 40. päeval pärast surnuist ülestõusmist läks Kristus taevasse. Nelikümmend on Piiblis üks täiuslikkuse arv, mis juudi traditsiooni kohaselt on puhastumine ja valmistumine. Suur paastuaeg kestab 40 päeva. 40 päeva ja ööd sadas vee- uputuse loos vihma. Nelikümmend aastat oli Iisraeli rahva rännak tõotatud maale. Nelikümmend päeva oli Kristus kõrbes ...

Nädala eest kogunes ajalehe Eesti Kirik kolleegium selleks, et vaagida, kuidas minna edasi. Eesti Kirikul on väärikas ajalugu: järgmisel aastal alustame 100. ilmumisaastapäeva tähistamisega. Ajaleht suudab püsida ja teenida oma lugejaid ning kirikut, kui ta käib ajaga kaasas. Viimastel aastatel on suurimad muutused seotud infotehnoloogia arenguga. Kui saja aasta eest ei olnud internetti, siis nüüd on suurem osa meediast suundunud just sinna.  Paberleht ei kao kuhugi ...

Venemaa agressioon ja sõda Ukrainas on meie meeled ja mõtted endasse haaranud. See ei tohiks küll meie mõistlikku elurütmi häirida ja samas ei tohiks me ka selle olukorraga harjuda ega kurjusega leppida. Igaüks meist peab olukorrale andma hinnangu ja siis tuleks omalt poolt võimaluse piires anda kõik, et ülekohus lõpeks ning kannatajad saaksid aidatud ja toetatud. Venemaa ründas Ukrainat põhjendusega, et oli vaja Venemaa julgeolekut kindlustada. Et tuli anda löök ja ...

Maise elu olemus on pidev muutumine, sest isegi kui inimene saavutab enda jaoks milleski stabiilsuse, ei pruugi see üldse kaua püsida, ning nõnda tuleb ikka ja taas seista kõigil silmitsi muutustega. Samas otsib inimese hing muutuste virvarris rahu. Aga kui juba ammu on minetatud oskus leida hingerahu või pole seda oskust kunagi saavutatudki, ongi seis selline, nagu tänapäeva ühiskonnast vastu vaatab. Igaühel on oma „tõde“, mis muutub veel kiiremas tempos, kui sekundiseier ...

Oleme taas helges ülestõusmispühade järgses ajas, rõõmustades oma Päästja Jeesuse Kristuse läbiminekust surmast ellu. Tema kannatused ja ristisurm annavad igavese elu võimaluse igaühele, kes temasse usub. Oleme saanud neid pühi seekord pidada kirikutes kohal viibides, mitte läbi arvutiekraani nagu paar viimast aastat. Oleme saanud tunda ennast taas ühtse kogudusena ning jagada rõõmu elu võidust surma üle oma usukaaslastega. Samas tundub meie rõõm justkui kohatu nende ...

Veteranipäeva tähistamise traditsioon sai Eestis alguse 2013. aastal. See on sõjalistel välismissioonidel osalenud Eesti sõdurite ja teenistuses vigastada saanute päev. Kuid veteranipäeval peame meeles ja mälestame ka neid, kes on andnud Eesti eest kõige kallima – oma elu. Aprillikuu jooksul toimuvad mitmesugused üritused, nende hulgas jüripäeval, 23. aprillil kell 12 sõjameeste mälestuskirikus Toris oikumeeniline mälestusteenistus. Kuid võib olla, et mõnigi lugeja küsib, ...

Miks Jumal lubab Ukraina sõjal toimuda, laseb kümnetel tuhandetel vägivaldselt surra ja sunnib miljonid kodudest põgenema? Hiljuti pidin taas kord ühe ajakirjaniku umbes nõnda esitatud pärimisele vastama. Nii küsida on inimlik. Jumal sellest ei solvu. Ta on ju Jumal. Heaoluühiskonna inkubaatoris võrsunud inimloomus kirjutab edu ja õnnestumised reeglina enda arvele. Läbikukkumised paneb ta süüks Jumalale. Vahel on mõni õnnetusjuhtum see ainus kord, millega seoses Jumal ...

Pühapäevaga algas meie kirikuaastas kannatusaeg. Kristuse kannatamise ajaks on peetud meiegi luterlikus traditsioonis ka kogu paastuaega tuhkapäevast ülestõusmispüha eel- õhtuni, aga spetsiifilisemas mõttes on Kristuse kannatamise ajaks tõepoolest viimased kaks nädalat sellest. Just siis läheb jumalateenistuste piiblilugemiste kavas rõhk Issanda Jeesuse poolt tervendamise või suisa surnuist ülesäratamise lugudelt ja teistelt näidetelt tema võidust patu, haiguste ja surma ...

24. veebruaril olime politsei väikese esindusega tulnud Tartus Vabadussõja mälestussamba juurde, et panna pärg samba jalamile ning austada neid kangelasi, kes panid aluse meie riigile. Oleme nõnda aastapäeva meeles pidanud aastast aastasse. Kena päikseline hommik, lühikesed, aga sisukad kõned, Kaitseliidu kaplani palve ning head soovid kaaskodanikele ja meie riigile. Aga sellel korral oli õhustik teine. Kõned olid sünged ja pikad. Alanud oli Venemaa vaenutegevus Ukraina ...

Emakeelepäeval, 14. märtsil olin üks nendest, keda president Alar Karis oli kutsunud Kadriorgu lugema ette üht oma lemmikraamatut. Otsustasin lugeda Piiblit. Kas mul oma kutsumusest lähtuvalt olekski sobinud lugeda midagi muud?  Iga järgmine põlvkond vajab uut piiblitõlget. Emakeelepäev andis võimaluse tõmmata piiblitõlke vajadusele avalikkuse tähelepanu. Seepärast lugesin esmalt ette 1739. aasta esimesest eestikeelsest piiblitrükist kõige esimese peatüki maailma ...

Tuhkapäeval helisesid ühel ajal kirikute kellad üle kogu Euroopa, kutsudes üles palvetama Ukraina eest. Sõnum jõudis Eesti kodudesse ka „Aktuaalse kaamera“ kaudu. Konsistoorium on teinud avalduse seoses sõjaga Ukrainas. Möödunud pühapäeval vastasid „Kirikuelu“ saatejuhi Krista Taime küsimustele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse liige Andrii Vytvytskyi. Peapiiskop ...

Täna õhtul helisevad üle maa kogudustes kirikukellad, et mälestada nädala Ukraina territooriumil kestnud sõja ohvreid. Veel Eesti Vabariigi 104. aastapäeva künnisel, rääkimata varasemast ajast, ei suutnud enamik inimesi selliste sündmuste arenguga arvestada. Tuleb nõustuda Eesti presidendi Alar Karise eelmisel laupäeval Vabaduse väljakul toimunud toetusmiitingul öelduga: „Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered ...

Tänane Eesti Kirik jõuab lugejani iseseisvuspäeva künnisel. Küllap igal eestlasel ja eestimaalasel on omad kindlakskujunenud tavad selle päeva tähistamiseks, nii nagu meil igaühel on Eesti riigi ja rahvaga oma lugu. Ning ometigi on just 24. veebruar see päev, mil võime ja peamegi neid lugusid jagama, talletama, edasi andma ja taaslooma. Meie kõigi väikestest lugudest saab kokku üks Suur Eesti Lugu. Ärkamisaegne isamaaline luule on oma sisult ja väljenduslaadilt ...

Meie elurütmi ei kujunda mitte ainult neli aastaaega, laste koolivaheajad või nädalapäevad. Kirikuaasta pühade kalender suunab samuti meie elu. Nüüd kuulutas kirikukalender preestrite paastuaja alanuks. See vaimulike paast algab veidi varem kui Kristuse kannatusajaga seotud suur paast. Paulus põhjendas sõna kuulutajatele suuremate nõudmiste esitamist sellega, et nad teistele jutlust üteldes ise ei muutuks väärituks. Kuigi meil ei ole kindlaid reegleid paastumiseks, ometi on ...

Viimase aasta kohta oleme võinud lugeda, et lisaks koroonaviirusest tingitud füüsilistele ja vaimsetele kannatustele oli kahjuks enam ka lahkumisi ajalikust elust igavesse. Ja seda mitte ainult otseselt koroonast tingituna, vaid mitmetel juhtudel võis viirus anda tausta, mis võis teha inimesi tõsistele terviseriketele vastuvõtlikumaks, nii et oleme saanud sõnumeid võrdlemisi varajases eas lahkumisest. Et see on nõnda, võisin kogeda väga lähedalt eelmise aasta viimastel ...