Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Pastoraadi piiblikool

Esmaspäeval alustas tööd Pastoraadi piiblikool. Huvi alanud koolituse vastu oli suur. Keeruline oli kõiki soovijaid vastu võtta. Pastoraadi saalis on ruumi umbes 80 inimesele ja kõik need kohad said täidetud. Koos käiakse igal nädalal esmaspäevaõhtuti kell 18 ja korraga toimub kaks 45-minutilist loengut. Aeg on varutud ka küsimustele vastamiseks ja kohvilauas vestluseks. Vaheaega peetakse jõulude ajal ja aastavahetusel. Kokku toimub 36 kokkusaamist. Kindlasti ei ole kõik ...

Ka sündimata laps on inimene

30. augustil leidis Tallinnas aset tänuväärne kodanikualgatus – Elu Marss sündimata laste kaitseks, millest võttis osa sadu inimesi ning kus sõna sai ka peapiiskop Urmas Viilma. Samal päeval ilmus temalt ERRi portaalis ülevaatlik ja tasakaalukas kirjutis „Provokatsioonikatse abordi teemal“, mida soovitan kõigil lugeda. Peapiiskop leiab, et üldtuntud probleemidele juhitakse sageli tähelepanu radikaalsete meetoditega, kuid õigem on seda teha lugupidamisega vestluspartneri ...

Viiruseaja usust ja vastutusest

Nädalapäevad tagasi sain kõne inimeselt, kes ütles, et on uuesti­sündinud usklik ning soovib, et annaksin peakaplanina eda­si sõnumi kirikule. Vaatamata sellele, et seda liiki kõ­ne­sid me vaimulikena ikka aeg-ajalt saame, seadsin ennast hoo­le­ga kuulama. Ta jätkas, et tahab öelda midagi seoses ko­roonaviirusega võitlemisega. Suur ja positiivne oli minu ül­latus, kui selle uskliku õe sõnumi sisuks oli, et kristlastena peaksime tavainimestest tundma veelgi suuremat ...

Uus kooliaasta algab

Kooliaasta algusega on juba nõnda, et kui peres on kooli mine­vaid lapsi, siis muutub kooliaasta algusega kogu perekonna elu­rütm. Senine puhkus ja hingetõmbeaeg saab läbi. Töiste päe­vade õhtud saavad täidetud koduülesannetega ning hom­mikud jäävad magajatele lühikeseks. Meil on koolist rääkides väga suur ja õigustatud tähelepanu las­tel, kes alustavad oma kooliteed. Nii suurt elurütmi muu­tust võiks täiskasvanu puhul võrrelda ameti ja töökoha vahe­ta­misega.  Aga ...

Süvenemist ja paindlikkust uude õppeaastasse

Vähem kui nädala pärast on 1. september – ametlikult teadmiste päev, rahvasuus ka tarkusepäevaks nimetatud. Küllap paljud eestlased on kogenud oma eurooplastest sõprade hämmingut, kui neile räägime, et Eestis algab kool alati kindlal kuupäeval, millel on meie kui hariduseusku rahva silmis märgiline tähendus – kooliaasta avaaktusi peetakse siin-seal 1. septembril isegi sel juhul, kui see langeb pühapäevale. Väga paljude Eesti inimeste ajaarvestus ühtib pigem kooliaasta või ...

Tähistagem tähtpäevi

Homme, 20. augustil tähistatakse meie riigi taasiseseisvumist. Reeglina pühitsetakse tähtpäevi igal aastal, mitte ainult 25 või 50 aasta möödudes. Kuidagi on kujunenud nii, et abielus tähistatakse suuremalt vaid hõbe- ja harva ka kuldpulmi, kui elutervis soosib pika ea ja õnnestunud paarisuhtega. Oma vaimuliku tegevuse enam kui 30 aastaga olen jõudnud ikka, mil abielupaarid, keda kunagi laulatasin, soovivad kiriklikult pidada n-ö hõbelaulatust. Tundub loomulik soov, et ...

Väärtuste virvarr

Kuidas orienteeruda erinevate väärtusmanifestatsioonide vahel nõnda, et ei avastaks end ühel hetkel olukorras, kus teatud avalikke sõnumeid usaldades märkad oma südametunnistuse väärtuskompassi alarmeerivalt märku andmas? Kestva sajandi esimestel aastakümnetel on Eestis väärtustega žongleeritud väga oskuslikult. Esmapilgul tundub, et euroopalikud, läänelikud, kristlikud ja demokraatlikud väärtused on kõik sama hulktahuka erinevad tahud. Kõigi loetletud väärtuste lätteks on ...

Kirik püha paik, koda Issanda …

Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop Andres Põder on mõni aeg tagasi tõstatanud olulise küsimuse: „Kas pühadus on meie ajal võimalik, ehkki vaimsuse allakäik, eetilis-religioossete põhimõtete taandumine küünilisuse ja vulgaarse, hingetu materialismi ees on omandanud kohati apokalüptilise ulatuse?“ On karm reaalsus, et veel kolmkümmend aastat tagasi meile ainsa tõsiselt võetava kristluse kantsina tundunud ja kõigiti eeskujuks olnud lääne ühiskonnas ...

Teevalmistaja

Oleme jõudnud suve südamesse. Sellel aastal on oodata ilma vihmata jaaniõhtut ja kaua igatsetud suvesoojust. Seda on mõnus nautida, kuid seda enam viib see meist kaugemale juba ammu unustatud Ristija Johannese karmi ja karuse sõnumi, mis peaks teed valmistama Jeesuses Kristuses kingitud Jumala armu ja halastuse vastuvõtmiseks. Kindlasti tuleb jaanipäevast rõõmu tunda. Kui Jumala sulased meid terava kriitikaga meeleparandusele kutsuvad, siis on see suur arm. Ilmselt on ...

Kristusesse ankurdatud akadeemilisus

Olen viimastel nädalatel palju mõelnud teelõigule oma elus, mis algas 1995. aasta veebruaris toonase pastoraalseminari juhataja Paul-Gerhard Hoerschelmanni abilisena ja saab lõpuni käidud sel laupäeval Tallinna toomkirkus, mil me koos emeriitpiiskop Einar Soonega lõpetame oma teenimise EELK Usuteaduse Instituudis. Piiskop Einar 8 aastat pastoraalseminari juhatajana – ka minul oli võimalus seda ametit pidada 14 aastat – ning mina rektorina, olles juhtinud instituuti 8 ...

Hirm ja arm

Just selline peaks olema järgmise aasta vaimulike konverentsi teema. Pole ka ilmselt imestada, sest viimased, „koroonaga kroonitud“ kuud on andnud ise materjali selleks, et mõelda tervise, elu ja surma, hirmu ja armu peale. Teemade ring on veel täpsustumas, kuid üks on kindel: toimunust ja ikka veel jätkuvast kriisist mööda vaadata ei saa. Kirikuna tuleb anda omapoolne teoloogiline pilk selle mõtestamiseks. Kindlasti on praegu järjest rohkem inimesi, kes vajavad ...

Sirgunud on esimene gümnaasiumiküps põlvkond luterlike koolide noori

Viimasel aastakümnel on palju olnud juttu kristlikust haridusest, kristlikest koolidest ja luterlikust põhiharidusest. Et vastata küsimusele, mis on kristlik haridus, peame esmalt vastama küsimusele, millal haridus üldse muutus mittekristlikuks ehk ilmalikuks. Lahterdamist kristlikuks ja ilmalikuks kooliks tänases mõttes ju enne eelmise sajandi esimest veerandit ei tuntud. Kõik, mis koolis omandati ja õpiti, oli osa elamisoskustest, mida inimene vajas kristliku usu ja ...

Et nad üks oleksid …

Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...

Kaplan on eesliinil

Usuvabaduse printsiibist lähtuvalt tagavad vanglates religioosset teenimist kaplanid. Neil on täita mitu rolli ning nad on mitme isanda teenrid. Esmapilgul võivad kaplanite alluvussuhted vanglasüsteemis tunduda raskesti mõistetavad ja keerulised.  Kaplanitel on vanglateenistuses unikaalne roll ning nad täidavad erinevaid ülesandeid. Kaplan on vanglas vaimulikuna oma kiriku saadik, samas alludes vanglasüsteemi ilmalikule jõule ning teenides Loojat. Nii nagu kaplanite ...

Kuidas edasi?

Kaks kuud elu eriolukorras on tänaseks jäänud seljataha ning me tohime taas kogudusena koguneda pühakodadesse avalikele jumalateenistustele ja talitustele. Tagasi vaadates on see aeg möödunud justkui linnutiivul ja kõike seda, mida sai plaanitud ära teha, ei jõudnudki lõpule viia. Lugemata jäid nii mõnedki valmis pandud raamatud ja lõpetamist ootavad eriolukorras alustatud uued ettevõtmised. Usun, et oluline on tagasi vaadates mõelda sellele, missuguse kogemuse see aeg ...