Oleme jõudnud suve südamesse. Sellel aastal on oodata ilma vihmata jaaniõhtut ja kaua igatsetud suvesoojust. Seda on mõnus nautida, kuid seda enam viib see meist kaugemale juba ammu unustatud Ristija Johannese karmi ja karuse sõnumi, mis peaks teed valmistama Jeesuses Kristuses kingitud Jumala armu ja halastuse vastuvõtmiseks. Kindlasti tuleb jaanipäevast rõõmu tunda. Kui Jumala sulased meid terava kriitikaga meeleparandusele kutsuvad, siis on see suur arm. Ilmselt on ...
Olen viimastel nädalatel palju mõelnud teelõigule oma elus, mis algas 1995. aasta veebruaris toonase pastoraalseminari juhataja Paul-Gerhard Hoerschelmanni abilisena ja saab lõpuni käidud sel laupäeval Tallinna toomkirkus, mil me koos emeriitpiiskop Einar Soonega lõpetame oma teenimise EELK Usuteaduse Instituudis. Piiskop Einar 8 aastat pastoraalseminari juhatajana – ka minul oli võimalus seda ametit pidada 14 aastat – ning mina rektorina, olles juhtinud instituuti 8 ...
Just selline peaks olema järgmise aasta vaimulike konverentsi teema. Pole ka ilmselt imestada, sest viimased, „koroonaga kroonitud“ kuud on andnud ise materjali selleks, et mõelda tervise, elu ja surma, hirmu ja armu peale. Teemade ring on veel täpsustumas, kuid üks on kindel: toimunust ja ikka veel jätkuvast kriisist mööda vaadata ei saa. Kirikuna tuleb anda omapoolne teoloogiline pilk selle mõtestamiseks. Kindlasti on praegu järjest rohkem inimesi, kes vajavad ...
Viimasel aastakümnel on palju olnud juttu kristlikust haridusest, kristlikest koolidest ja luterlikust põhiharidusest. Et vastata küsimusele, mis on kristlik haridus, peame esmalt vastama küsimusele, millal haridus üldse muutus mittekristlikuks ehk ilmalikuks. Lahterdamist kristlikuks ja ilmalikuks kooliks tänases mõttes ju enne eelmise sajandi esimest veerandit ei tuntud. Kõik, mis koolis omandati ja õpiti, oli osa elamisoskustest, mida inimene vajas kristliku usu ja ...
Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...
Usuvabaduse printsiibist lähtuvalt tagavad vanglates religioosset teenimist kaplanid. Neil on täita mitu rolli ning nad on mitme isanda teenrid. Esmapilgul võivad kaplanite alluvussuhted vanglasüsteemis tunduda raskesti mõistetavad ja keerulised. Kaplanitel on vanglateenistuses unikaalne roll ning nad täidavad erinevaid ülesandeid. Kaplan on vanglas vaimulikuna oma kiriku saadik, samas alludes vanglasüsteemi ilmalikule jõule ning teenides Loojat. Nii nagu kaplanite ...
Kaks kuud elu eriolukorras on tänaseks jäänud seljataha ning me tohime taas kogudusena koguneda pühakodadesse avalikele jumalateenistustele ja talitustele. Tagasi vaadates on see aeg möödunud justkui linnutiivul ja kõike seda, mida sai plaanitud ära teha, ei jõudnudki lõpule viia. Lugemata jäid nii mõnedki valmis pandud raamatud ja lõpetamist ootavad eriolukorras alustatud uued ettevõtmised. Usun, et oluline on tagasi vaadates mõelda sellele, missuguse kogemuse see aeg ...
Ikka rohkem küsivad inimesed, millal me saame minna tagasi olukorda, kus olime enne hävitavat haiguspuhangut. Üks tarkus on, et küsija suu peale ei lööda, aga küsimus eeldab siiski vastust. Piibel õpetab meile, et iialgi ei ole võimalik minna tagasi sinna, kus oldi. Ka paradiisiaeda ei saa me tagasi, aga läheme läbi ristimise osadusse Jumala riigiga. Vaatame Iisraeli rahva ajaloole ja saame kinnituse, et paigalseis ei ole võimalik. Näljasurmast pääsemiseks mindi ...
Eesti iseseisvuse taastamise järel 1991. aastal võttis Mart Laari juhitud valitsus Eestis kasutusele uusliberaalse majanduspoliitika, mille lahutamatuks osaks sai vabaturumajandus ja eraomandi tingimusteta soodustamine. Selle aasta algusest hakkas liberaalse turumajanduse kaardimajake force majeure (eesti k ’ettearvamatu asjaolu’) tõttu kõikuma. Koroonaviiruse põhjustatud haigus COVID-19 halvas vääramatu jõuna kogu maailma, sealhulgas Eesti majanduse. Eriolukord, mille ...
... anna meile tänapäev! Tänapäeval täitsa vajalik palve. Teinekord olen ma igapäevase leiva kõrval üsna sõltuv igapäevasest mälust. Kujutlege korraks, mis hakkab juhtuma – tegelikult ei juhtu soovitu, kui ei mäletata oma PIN-koodi või salasõna! Ei tahaks end kujutleda olukorda, kus elektriarve maksmiseks tuleks sõita Eesti Energia kontorisse ja seista seal järjekorras, kuni teller sularahamakse vastu võtab. Ehkki mina kannan oma mälu, tajun, kuidas teatud juhul ...
Kristuse ülestõusmise püha evangeeliumis jutustab evangelist Johannes meile varajasest hommikutunnist, mil Maarja Magdaleena avastas Jeesuse hauale tulles, et haud on tühi. See oli ärev hetk. Naine jookseb oma avastust jagama Peetruse ja Johannesega, kes hauale rutates veenduvad oma silmaga, et Jeesuse surnukeha ei ole hauas. Haud on tühi! Oleme seekordsele ülestõusmispühale vastu läinud koroonaviirusest tingitud ärevusega hinges. See on ärevus, mida on jagunud kõikjale ...
Viimastel nädalatel on maailm kogenud taas ebakindlust. Seekord on see puudutanud ka meid. Alati on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kõigeks tuleb valmis olla. Tuleb valmistuda elamiseks, kuid tuleb valmistuda ka surmaks. Peab teadma sedagi, et kord tuleb meil kõigil astuda ajast igavikku. Et kõigeks valmis olla, peame mõistma inimloomuse rikutust ja pattu. Paulus ütleb kirjas roomlastele: „sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest“. Kuid Jeesuse Kristuse ...
Vaatamata keerulisele olukorrale käib looduse elurütm oma rada ning päike kiusab sunnitult kodus olijaid. Oma südames valmistume palmipuudepühaks ja suure nädala päevadeks. See on aeg, kus loodus ärkab ning meiegi vabaneme talvisest kammitsusest, kuid tänavune kevad ei ole tavapärane ning jääb meile ilmselt kauaks meelde. Kuigi oleme jõudmas suurde nädalasse, ei saa me pühade aega pühitseda ristirahvale tavapärasel moel. Teatud kurbusega kuulen vahel ...
12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed on muutnud suure osa Eesti inimeste elukorraldust. Tõepoolest, pärast 1991. aasta augustiputši, 1992. aasta talongimajandust ja 1994. aasta Estonia katastroofi pole minu põlvkond nii ulatuslikku kriisi pidanud sisenema. Eriolukorras kehtestatud avalike kogunemiste piiranguid on laiendatud ka kogudustele. 13. märtsil EELK konsistooriumi ...
Alanud nädala pühapäeva pühitsesime täiesti uues olukorras – eriolukorras, millest lähtuvalt on teadmata ajaks avalikud jumalateenistused meie kirikutes keelatud. Kuidas korraldada sellises olukorras koguduseelu ja täita meie põhiülesannet kuulutada Jumala sõna ja jagada sakramente ning sellest tulenevalt teha haridus-, diakoonia- ja misjonitööd, levitada, edendada ning süvendada kristlikku usku ja armastust? Sellele küsimusele tuli kogudustes mõne päeva jooksul leida ...