Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Kurja kiriku kuvand

tammsalu3_2015

Enne veel kui paavst oli jõudnud Eestist lahkuda, oli vist paljudele eestlastele saanud selgeks see, et maailma suurima kiriku praegune pea on üks väga kena sooja südamega hooliv isa, pigem isegi vahva vanaisa, kes hoolib väetitest, kõrvaletõrjututest, lastest ja noortest. Selle kuvandi kõrvale asetas ajakirjandus aeg-ajalt ka meie kiriku. Küsiti, miks EELK selline ei ole, ja toodi näiteid, mis pidid lastelegi selgeks tegema, et EELK on üsna kuri kirik, kes ei hooli, tõrjub ...

Eesti usk

salumae_tiit_leksikon

Niisugust nädalat, nagu oli 2018. aasta 39. nädal, kuidagi kokku võtta Sulle, hea Eesti Kiriku lugeja, on võimatult raske. Mõtlemist jätkub kauemaks! Meile on tahetud peale suruda mõtteviisi, et eestlane on usukauge ega arva kiriku sõnumist kuigi palju. Nüüd oleme aga näinud vastupidist. Narva kirikute päevad olid väärikaks jätkuks paavst Franciscuse tulekule Maarjamaale mitte kui külaline, vaid nagu omainimene, kõnetades lapsi, noori ja eakaid. Eesti 100 ja Eesti Kirikute ...

WIWA

Melder_Katrin-Helena_ek2018

Järva-Jaani kiriku lõunakotta viiva trepi viimasesse astmesse on sisse uuristatud ladinakeelne sõna WIWA ja aastaarv 1645. Liivi sõja järgsel perioodil on seda kirikut parandatud ja remonditud ning tolle aja inimesed on esmapilgul lihtsa kiriku kõige nähtavamale ja sageli kasutatavale kohale asetanud massiivse kivi ning jäädvustanud sellesse väga minimalistliku, aga samas võimsa, sajandite ja eri põlvkondade ülese kõigile mõistetava palve: see pühakoda ja kogudus elagu, ...

Pääsemine käib kiriku kaudu

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

September on paljude jaoks uute alguste kuu. Osa algusi on päris uued, teised pigem taasalustamised ja jätkamised. September toob enesega kaasa muudatusi kodudesse, koolidesse ja kogudustesse. Kus aga on muudatused, seal vajame eriliselt Jumala juhtimist ja õnnistust. Samuti eestpalveid ja häid soove. Mida soovin meie koguduste liikmetele? Esmalt sooviksin ja paluksin, et te, kallid õed ja vennad, senisest ikka enam kirikutee jalge alla võtaksite. Seda ei palu ma ainult ...

Muljeid Balti luterlike piiskoppide kohtumiselt

luhamets_joel_nh

27.–28. augustil toimus Siguldas Balti piiskoppide kohtumine ja 29. augustil toimus Jānis Vanagsi piiskopiordinatsiooni 25. aastapäeva tähistamine Riias. Nii oli siis võimalik piiskoppidel isekeskis mõtteid vahetada ja veidi pilku heita ka Läti kirikule. Varasemalt on aeg-ajalt selliseid Balti piiskoppide kohtumisi toimunud, kuid nüüd jäi viimane kohtumine õige mitme aasta taha. Läti ja Eesti kirikutes on ametisse seatud uusi piiskoppe ja kohtumise esimene mõte oligi ...

Suureks Kristuse läbi

urmas nagel

Suur suvi on jätkunud kooliaasta alguseni välja. Veel olen isegi käinud järves ujumas. Kuidas me puhkasime? Kes puhkas, kes mitte? Nagu kõigil eelnevatel aastatel oleme selleski vaimulikena erinevalt käitunud kas siis mingite põhimõtete pärast või harjumusest või, mine tea, ehk ka kartusest aega maha võtta, et enesega kokku saada. Eesti tahab üha suuremaks saada. EELK on nagunii ammu üleilmne ja kõikjale ulatuv. Suured on meie ees seisvad ülesanded, jõudu aga napib. Kõigega ...

Maantee on selleks, et ühendada inimesi, mitte selleks, et neid seal kaotada

Lust.Valdo

Politseikaplanina ei ole minul teenida ühte kindlat kogudust ning mulle on suureks privileegiks pidada teenistusi erinevates Eestimaa kirikutes ja paikades. Nii oli ka sellel pühapäeval mul au teenida Põlva kogudust koos Toomas Nigolaga. Kindla koguduseta vaimulikuks olek annab võimaluse sõita ringi paljudes kohtades, tundma õppida meie kiriku kogudusi ning külastada vanu häid kirikutööl olevaid sõpru. Juba teenistusele sõitmise aeg on minu jaoks omaette väärtus, hea aeg ...

Lisaks teadmistele ka hingeharidust

Viilma_Egle

Veel kümme päeva ja saabubki teadmistepäev, kui suured ja väikesed õppurid kooli ruttavad. Tallinna Toomkooli jaoks on see juba kaheksas aasta õpihimulisi lapsi vastu võtta. Õpilaste, perede ja õpetajate arv on kasvanud paarikümnelt paarisajani ja kasv jätkub pidevalt. Lisaks uutele esimestele klassidele oleme igal aastal ka vanematesse klassidesse võimaluse korral õpilasi vastu võtnud. Tulijad hindavad toomkooli väiksust, kodusust ja väärtuspõhisust. Esimestel aastatel, ...

Kas elule saab määrata hinna?

Viilma,Urmas_peapiiskop

Möödunud nädala lõpus toimus Paides järjekordne arvamusfestival. Mulle endale tundub vahel, et kogu praeguse ajastu elu – kõik, mis meie ümber toimub – näib olevat üks suur arvamusfestival. See, mida keegi millestki või kellestki arvab, on tänapäeval märksa olulisem neutraalselt esitatud ja objektiivselt tõestest faktidest. Tõsi, faktid vajavad analüüsimist ja sealt algabki arvamuste maailm. Arvamused sisaldavad ju reeglina subjektiivseid hinnanguid ja tekitavad teistes ...

Tänades Jumalat

Leevi Reinaru

Tulekul on Narva kirikute päevad. Usk ja pühakoda on Eestis otseses seoses. Kirik ja kihelkond ning kirik keset küla ilmestab meie igapäevaelu. Oleme harjunud sellega, et pühakojad on olemas, kuigi iseasi on, kui palju neid külastatakse. Kirikute päevad aitavad kirikuukse leida ja sisse astuda. Alustame kirikute päevi teavituse ja kontaktide loomise Nelja Tuule ristirännakuga (21.–27. septembril) ja nädalalõpus (28.–30. septembril) keskendume Narvas peaüritustele. Narva ...

SUVI – enam aega laste ja noortega koos kokkamiseks

Karti-Helena Meldre_2018_veeb

Oma raamatus „Gemeinsam Gott begegnen“ võrdleb Rüdiger Maschwitz, EKD (Evangeelne Kirik Saksamaal) vaimulik ja pedagoog, lastele usuteel saatjaks olemist kokkamisega. See on otsekui väga hea ja kogenud toiduvalmistamise meistriga koos vajamineva tooraine ostmine, seejärel toidu tegemine ja lõpuks ka üheskoos selle ära söömine. Selliseks kokaks ja juhendajaks usuteel saavad lastele olla vanemad, ristivanemad, õpetajad, noortejuhid ja vaimulikud. Seejuures on väga oluline kogu ...

Kirikuelu aegade tuultes

luhamets_joel_nh

Iga ajastu on püüdnud kiriku kindlaid seisukohti mõjutada. Ikka vastavalt tolle hetke arusaamadele ja inimlikule tarkusele. Sellest on sageli tekitatud palju segadust. Inimlikud arusaamad ja teaduslikud seisukohad on ajas muutunud. Kiriku kuulutus ja pühakirja tõed on ikka püsima jäänud. Siiski on asju, mis kiriku elukorraldust on muutnud ja meie elu vorminud. Oli aeg, kui loomulikuks peeti matta surnuid kiriku põranda alla. Kui seal ruumi väheseks jäi, siis kiriku ...

Tänasest ja homsest diakooniast

Yprus_13.03.2010

Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu. Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam loomuliku eluga toime ei tulnud, ...

Jumal äratab meis armastust

Tiitus,Marko_2014

Kui küsida, mis on Jeesuse õpetuses ja ristiusus üldse kõige olulisem, siis võime viidata tema sõnadele Johannese evangeeliumi 13. peatükis, kui ta õhtul enne oma kannatamist ja surma jättis õpilastele ja sõpradele oma vaimse testamendi, öeldes: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!“ (Jh 13:34) Elades lugematute käskude-keeldude-regulatsioonide maailmas on õigustatud küsimus, kas armastust on üldse ...

Hapukurgihooaeg hinges

Kytt,Merike2014

Usun, et tänapäeval teab juba igaüks, kes vähegi meediaga kokku puutub, mida tähendab hapukurgihooaeg – nii sõnana kui ka kogemusena-tõdemusena, et jälle on uudis tehtud mitte millestki. Milline võib aga näha välja hapukurgihooaeg hinges? Tundsin seda hetkeks, kui panin lõpuks käest paar pikka aega tegemisel olnud ja juba üksjagu tüütavaks muutunud tööd. Paar viimast „Send“-vajutust, märkmepaberid laua pealt kokku ja hunti. See ja see on tehtud, see peab järgmist nädalat ...