Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Vajalik säilitada usk ja lootus

Vaatamata keerulisele olukorrale käib looduse elurütm oma rada ning päike kiusab sunnitult kodus olijaid. Oma südames valmistume palmipuudepühaks ja suure nädala päevadeks. See on aeg, kus loodus ärkab ning meiegi vabaneme talvisest kammitsusest, kuid tänavune kevad ei ole tavapärane ning jääb meile ilmselt kauaks meelde.    Kuigi oleme jõudmas suurde nädalasse, ei saa me pühade aega pühitseda ristirahvale tavapärasel moel. Teatud kurbusega kuulen vahel ...

Kriisiaja õppetundidest

12. märtsil kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed on muutnud suure osa Eesti inimeste elukorraldust. Tõepoolest, pärast 1991. aasta augustiputši, 1992. aasta talongimajandust ja 1994. aasta Estonia katastroofi pole minu põlvkond nii ulatuslikku kriisi pidanud sisenema.  Eriolukorras kehtestatud avalike kogunemiste piiranguid on laiendatud ka kogudustele. 13. märtsil EELK konsistooriumi ...

Kõik on mööduv

Alanud nädala pühapäeva pühitsesime täiesti uues olukorras – eriolukorras, millest lähtuvalt on teadmata ajaks avalikud jumalateenistused meie kirikutes keelatud. Kuidas korraldada sellises olukorras koguduseelu ja täita meie põhiülesannet kuulutada Jumala sõna ja jagada sakramente ning sellest tulenevalt teha haridus-, diakoonia- ja misjonitööd, levitada, edendada ning süvendada kristlikku usku ja armastust? Sellele küsimusele tuli kogudustes mõne päeva jooksul leida ...

Palvetades ja tegutsedes

Martin Luther on andnud meile hea juhtnööri: palveta nii, nagu ükski meie töö ei aitaks, ning tööta nii, nagu meie ühestki palvest ei oleks kasu. Küsimus ei ole selles, milline peaks olema Jumala usaldamise ja meie endi tegevuse vahekord, vaid et mõlemasse tuleb suhtuda täie tõsiduse ja pühendumisega. Seda põhimõtet ja suhtumist oleks väga oluline järgida ajal, mil me kõik ühel või teisel viisil püüame panna piiri koroonaviiruse levikule või vähemasti hoida ennast ja ...

Põgus põkkumine jätab jälje

Ajakirjanduse ja laulupidude isa Johann Voldemar Jannsen on 1862. aastal oma toimetatud Perno Postimehes kirjutanud: „Kui mönni mees teaks, kuida mönni mees mönnes asjas munnade peal peab käima, siis saaks mönni mees mönda meest mönni kord wähhem maenitsema.“ Silmas pidas ta tsaaririigi aegset tsensuuri. See tsitaat on mu mällu jäänud õpinguajast ülikoolis. Oli ju toonagi aeg, kui ajakirjanikud omandasid oskuse „munade peal käimisest“. Aeg, mil ettevaatlikkus oli ajalehe ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 26. veebruaril 2020

ViilmaUrmas_2017_sept

Peetrus ütles Jeesusele: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!“ Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid. Mt 26:35 Jeesuse jüngrid kinnitasid viimasel õhtul enne oma õpetaja ristisurma talle vankumatut ustavust. Ometi jõudis Peetrus juba enne varahommikust kukelaulu Jeesuse kolmel korral maha salata. Kuhu kadus jüngrite enesekindlus ja ustavus? Kas seda tegelikult oligi? Jüngrid olid näinud Jeesuse vägevust – pimedad said nägijateks, kurdid ...

Eestlane olen ja eestlaseks jään!

tiit salumäe_aug2014 copy

Tuhat korda kas või alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi. Viie päeva pärast tähistame Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Vabariigi sünnipäeval tuletame alati meelde ajalugu ning jutustame meie riigi lugu oma lastele ja lastelastele. Meil on palju õppida ...

Alguses oli Sõna

KukkMihkel2_2016

Küllap meist paljud mäletavad koolipõlves loetud lugu taluperenaisest, kes läks poodi sulge ja tinti ostma. Muidugi tahtis ta teada, kas sulg ka hea on. Kaupmees oli lahke pakkuma paberit, et emand saaks uut sulge proovida. Aga ostja ei leidnud kuidagi sobivat sõna, mida paberile kirjutada. Kaupmees pani ette üht ja teist, kuid ükski sõna polnud emanda meelest piisavalt väärikas. Lõpuks kirjutas ta sinna „Suur leivaahi“. Oli küll hea sulg ... Eestlaste suhtumist sõnasse kui ...

Tagasivaade

Leevi Reinaru

Misjonikeskuse (MK) põhikirja kinnitas EELK kirikukogu 22 aastat tagasi. Eesmärgiks on sõnastatud misjonitegevuse koordineerimine ja korraldamine EELKs ning võimalusel ka väljaspool Eestit. Tegevusi on MK arendanud vastavalt võimalustele. See tähendab, et kogu misjonitöö EELKs on palju laiema haardega ja MK-l on täita osa sellest tegevuste mosaiigist. Meil on 22aastane kogemus ja arusaam oma kohast ja ülesandest EELKs. Oleme kogudustele abiks misjonimõiste selgitamisel ja ...

Positiivsed kogemused

luhamets_joel_nh

Tänavusel vaimulike konverentsil pidas ühe ettekande Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku vanempastor ja Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Ago Lilleorg. Oma ettekandes ta tutvustas ja analüüsis kasvavaid kogudusi Eestis. Igal edukal kogudusel on oma lugu ja töömeetodid, kuid küsimus oli selles, kas teised kogudused saaksid nendelt midagi üle võtta ja kas selline edukus on ka järele tehtav. Ettekandja tõi välja palju ühiseid jooni, mida võis märgata kõikide kasvavate ...

Armastame loodut!

Andres Põder

Nõnda on Eesti Kirikute Nõukogu sõnastanud käesoleva aasta teema. Peagi on oodata sellekohast üleskutset. Teema on ühtaegu aktuaalne, keeruline ja kõikehõlmav, ulatudes kuritegelikust hoolimatusest keskkonna suhtes kliimapaanika ja ökofašismini, altruismist ja ligimesearmastusest vägivalla ja vihkamiseni. Mis aitaks kujundada vastutustundlikke ja inimväärseid suhteid? Kui mõtleme kitsamalt loodushoiule, tuleb tunnistada, et ökoloogilise kriisi juured peituvad uusaja ...

Vaimulike konverents tulekul

urmas nagel

Mind puudutas mõni aeg tagasi Gilbert K. Chestertoni mõtisklus kristlikust eetikast. „Kristliku eetika jõud on uutmoodi tasakaalu avastamises. Paganlus oli sirgjooneline ja sümmeetriline nagu marmorsammas. Kristlus on hiiglasuur nukiline ja romantiline kivimürakas, mis küll kõigub oma alusel, kui teda puudutada, ent ometi püsib seal aastatuhandeid, sest tema suured esileulatuvad kühmud tasakaalustavad üksteist täpselt. Gooti katedraalis on iga sammas isemoodi, aga kõik nad ...

Inimene, kus sa oled?

Viilma2015luterkuuega

Uue aasta alguses julgustatakse inimesi tegema plaane oma elu tarvis. Enamasti on need plaanid seotud sellega, kuidas inimene võiks ennast hästi tunda, tema elu oleks parem ning ta oleks igakülgselt edukam. Eneseabikirjanduses ja artiklites julgustatakse tervislikumalt toituma, rohkem liikuma, positiivses võtmes teadlikult oma mõtteid suunama, õigeid sõpru valima, sääste koguma ja arukalt investeerima. Julgustatakse usaldama üha enam ja enam iseennast, oma sisetunnet ja ...

Jõuluevangeelium kiriku töötegijatele

Tiitus,Marko_2014

Jõuluaeg tähendab vaimulikele, kirikumuusikutele ja teistele koguduste töötegijatele sedasama mis muiste talurahvale heinaaeg. Paljudel on jõuluõhtu ja jõulupühade ajagraafik täpselt välja arvestatud ja viie minuti täpsusega paika pandud – mis kell peab ühe teenistuse lõpetama ja autorooli istuma, et õigeks ajaks järgmisele jõuda. Pühadele eelnevad advendinädalad on olnud täidetud jõulukontsertide ning koolide ja lasteaedade jõuluteenistustega. Lisaks sellele on vaja tuua ...

Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2020

ViilmaUrmas_2017_sept

Inimlik uudishimu ärgitab meid uurima lähemalt asju, mida esitletakse salapärasena, ning lugema ja vaatama kutsuvad paljusid esmalt uudised, mis kajastavad ohtusid, õnnetusi või traagilisi sündmusi. Siiski tahame, et meid endid, meie lähedasi, kodukanti, maad ja rahvast puudutavad sõnumid oleks eelkõige rõõmsa, kinnitava, rahustava ja positiivse sisuga. Prohvet Jesaja kirjutab just selliste sõnumite toojast: Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, ...