Kaks nädalat tagasi oli saates „Pealtnägija“ lõik Avinurme Elulaadikeskusest. Häbistatud sai tubli ja tundliku loomuga Avinurme koguduse õpetaja. Kuigi saate lõpus kinnitati, et elulaadikeskuses uksed on avatud ja tegevus toimub, peamine rahastaja EAS kinnitab, et kõik on seaduspärane ja nendel etteheiteid ei ole, jäi ikka kõlama, et kõik on halvasti ja koguduse õpetaja on kõik valesti teinud. Ainus positiivne asi, mida selle saate kohta öelda on, et toodi välja meie ...
Mis võiks olla tänasel päeval meie kiriku suurim mure? On selleks liikmeskonna suurus? Võimalik, kuid see võiks ju igal ajal arvukam olla. On mureks piiratud ressursid? Küllap sedagi, sest ustava talendikaupleja lõppsaldo sõltub ikkagi tema käes algselt olnud talentide arvust. Kas selleks on meie töötegijate suhted ja läbisaamine? Ilmselt seegi on aeg-ajalt teemaks, kui napib aega üksteist ära kuulata ning hinnangud saabuvad enne infot. Pole kahtlust, kitsaskohti on kirikul ...
Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes ütlesid Jeesusele: „Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!“ Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute.“ Mk 10:37j Armsad vennad ja õed, täna on meie kord tulla oma palvega Jeesuse juurde. Kuid millise palvega? Selleks tuleb meil kõigepealt oma südamed läbi katsuda. Inimlikud soovid ja unistused võivad osutuda tühiseks. Näiteks jutustab üks vana lugu mehest, kes püüdis kinni kuldkala. ...
Pühapäeval tähistasime Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Juubeliaasta oma nähtavate märkidega ning ilusate mälestustega mitmetest ühistest ettevõtmistest on jäänud seljataha ja oleme astunud uue aastasaja teele. Viimastel päevadel on palju kõneldud Eestimaast, sellest, kui hea on siin elada, kui palju oleme saavutanud, aga osutatud on ka valupunktidele, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata, et võiksime elada hoolivamas ühiskonnas ja tugevamas ning jätkusuutlikumas ...
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) nagu ka Kirikute Maailmanõukogu sümbol on laev. Laeva liikumisest annab märku kiiluvesi. Sõita kellegi kiiluvees tähendab täiendavat turvalisust ja võimekust. Juba kolm aastakümmet on Eesti kirikud ja usuühendused võinud arvestada EKNis tehtavaga, saada osa selle koostöö viljadest. Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada kunagise asutamisotsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. Mitmekülgsed partnersuhted riigiga, paljud ...
Lähenevate riigikogu valimiste otsustavad hetked jõuavad peagi kätte. Valikute tegemine pole aga lihtne. Hiljuti ajalehe Postimees küsitlusele vastanuist ütles umbes veerand, et nad valivad ikka seda erakonda, mida alati. Paljud pidasid õigeks hääle anda sugulasele või sõbrale. Oli ka neid, kes lubasid otsuse langetada erakondade programme lugedes. Programme võib lugeda küll, kuid korraliku ristiinimese jaoks on häid mõtteid igal pool. Parempoolsus on oluline, sest ka ...
5. septembril 2018 saatis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) parlamendis esindatud erakondadele dokumendi „Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. aasta Riigikogu valimistega“. Saadetud dokumendis põhjendatakse erakondade poole pöördumist: „Eesti Kirikute Nõukogu, mille kümme liikmeskirikut ühendavad kokku enam kui 400 tuhat Eesti elanikku, peab äärmiselt oluliseks, et Eesti riigi tuleviku kujundamises arvestataks ka nende seisukohtadega, mida esindavad ...
Iga aasta algus sunnib koguduste õpetajaid ja kiriku töövaldkondade juhte pikalt arvuti taga higistama, et oma aruannetega õigeks ajaks maha saada. Tundub, et suuremal osal meist see ka õnnestub. Aruandluse teemal, millest ühed pigem rõõmu tunnevad, teistele see lausa nuhtluseks on ja millesse kolmandad suhtuvad kui kirikuseadusest tulenevasse paratamatusse kohustusse, kirjutas viimati Eesti Kiriku juhtkirja viis aastat tagasi hea ametivend assessor Ove Sander. Olen paljus ...
Aeg on meenutada, et Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“ jätkub ka tänavu. Millistes suundades seda edasi arendada, millele tähelepanu pöörata? Sada aastat tagasi toimus veretöö Tartu Krediidipanga keldris, kus hukati ka mitu vaimulikku, nende seas õigeusu piiskop Platon. See seab üheks alateemaks „Eesti usk ja veretunnistajad“. Sajand täitub ka esimeste kirikuelu puudutavate Eesti Vabariigi õigusaktide vastuvõtmisest, mistõttu on põhjust ...
Ajalehenumbri ilmumise päeval saab 28 aastat päevast, mil kaks noort meest seisid värisevate põlvede ja südametega piiskopliku toomkiriku altari ees, et võtta vastu õpetaja ordinatsioon. Nendeks meesteks olid praegune kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar ja alljärgnevate ridade autor. Altaris aga oli viis meest: peapiiskop Kuno Pajula, assessor ja Tartu praost Harald Tammur, Saarte praost Elmar Reinsoo, Välis-Eesti kiriku assessor Tõnis Nõmmik ning Toronto Peetri koguduse ...
Viis aastat tagasi kirjutasin jaanuarikuus juhtkirja ja õnnitlesin Eesti Kirikut 90. sünnipäeva puhul. Nimetasin siis, et meie kirikulehe ülesanne on: • selgitada kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ajalehe lugejatele (EELK liikmetele ja kõigile kristlikust meediast huvitatutele), lähtudes EELK põhikirjalistest ülesannetest; • kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; • aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; • olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja ...
Lõppeva aasta olulisi sündmusi meenutades jäi sõelale üsna napilt seda, mida tahaks erilisena esile tuua. Hoolimata sellest, et aasta oli täis tegutsemisi ja kiirustamist. Oli muidugi suuri ja olulisi asju. Palju oli ka sellist, mida ei oska enam kõrgelt hinnata. Aeg muudab asjade väärtust. Sündmuste toimumise ajal olid kõik tööd ja ülesanded lõpmatult tähtsad. Kuid see tähtsus jäigi sellesse ajahetkesse. Mingi kaduvuse vari katab need kinni. Muidugi oli ka sellist, mille ...
Head sõbrad! Rahutu advendiaeg on vähemasti vaimulikele hoogsalt alanud. Loodame, et meie rahutust tõtlemisest hoolimata siiski paljud inimesed ka rahu üles leiavad ja kõige põhilisema – Jeesus-lapse oma südames. Keegi on kunagi öelnud, et isegi kui vaid üksikud inimesed ütlevad välja soovi olla surematu, siis rohkem aega tahaks endale igaüks. Meie, kes kuulutame igavesest, peaksime seda „tiksuvat“ aega eriti kalliks pidama. Oleme seda ju harjunud kirikus nimetama ...
Pole võimatu, et järgnev lugu on kunagi ka päriselt toimunud. Olin siis laps, kui ma seda täiskasvanute juttu pealt kuulsin. Kord ammusel ajal kutsutud perenaine, kes väga hästi süüa tegi, sööklasse kokaks. Sööjatel oli hea meel, sest toidud olid maitsvad. Mõne aja pärast avastati sööklas suur puudujääk. „No ma panin teinekord killukese võid rohkem …“, olevat ta öelnud ülekuulajale. Ma ei mäleta, millega lugu lõppes, sööklas perenaine vististi edasi ei töötanud. Tegu oli ...
Eelmisel nädalal hääletas riigikogu ÜRO rändepakti üle. Poliitilised meeleolud olid selle teemaga seoses niivõrd kuumaks köetud, et parlamendihoone esisel platsil leidis aset „poksimatš“, kus kahe erakonna esindajad üksteist kuni kähmluseni üles kütsid. Kõik suuremad meediakanalid tegid toimunust operatiivselt online-ülekande. Samal ajal pidas kiriku parlament ehk kirikukogu suures üksmeeles all-linnas usuteaduse instituudis oma sügisistungjärku. ÜRO rändelepe kirikukogu ...