Pole võimatu, et järgnev lugu on kunagi ka päriselt toimunud. Olin siis laps, kui ma seda täiskasvanute juttu pealt kuulsin. Kord ammusel ajal kutsutud perenaine, kes väga hästi süüa tegi, sööklasse kokaks. Sööjatel oli hea meel, sest toidud olid maitsvad. Mõne aja pärast avastati sööklas suur puudujääk. „No ma panin teinekord killukese võid rohkem …“, olevat ta öelnud ülekuulajale. Ma ei mäleta, millega lugu lõppes, sööklas perenaine vististi edasi ei töötanud. Tegu oli ...

Eelmisel nädalal hääletas riigikogu ÜRO rändepakti üle. Poliitilised meeleolud olid selle teemaga seoses niivõrd kuumaks köetud, et parlamendihoone esisel platsil leidis aset „poksimatš“, kus kahe erakonna esindajad üksteist kuni kähmluseni üles kütsid. Kõik suuremad meediakanalid tegid toimunust operatiivselt online-ülekande. Samal ajal pidas kiriku parlament ehk kirikukogu suures üksmeeles all-linnas usuteaduse instituudis oma sügisistungjärku. ÜRO rändelepe kirikukogu ...

Kirikuaasta viimane pühapäev on peetud. Enne uue kirikuaasta algust on põhjust süveneda igaviku olemusse, et paremini mõista käesoleva hetke erakordseid võimalusi. Meie elu on igavene, aga peame seda jagama väga targalt kaduvat ja igavest olemist omavahel tasakaalus hoides. Siin maisuses on meil olemiseks oma kindel aeg. Jumalal on meist igaühe jaoks eesmärk ja ülesanne. Kristliku kiriku sõnum aitab leida uuenenud inimesena eelkõige vaimse ülesande. See ülesanne avaneb läbi ...

Läheme vastu igavikupühapäevale, mil mõeldakse Kristuse taastulekule ja viimsele kohtule. Neile, kes maises elus on olnud ustavad majapidajad, tõotatakse, et „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa“ (Ilm 5:10). Kas oleme selleks valmis? Kuidas oleme toime tulnud iseenda ja oma ühiskonna elu korraldamisega? Kristlane on üheaegselt kahe riigi, maise ja taevase kodanik. Jeesus käsib anda keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale. Ta kinnitab, et ...

Tänavusel juubeliaastal oleme ilmselt kõik mõtisklenud erinevate sündmuste üle meie rahva ajaloos, millel on olnud määrav tähendus nii Eesti riigi tekkimisele sajand tagasi kui ka selle taassünnile 27 aasta eest. On mõistetav, et emotsionaalses plaanis on meie jaoks kõige olulisemad just need hetked, mille kaasosaliseks olime kas ise või on olnud meie lähedased. Ülehomme, 16. novembril möödub 30 aastat ühest mäletamisväärsest päevast, kui tollane Eesti NSV ülemnõukogu ...

Mitte ammu, paar nädalat tagasi, lipsas „Terevisiooni“ saatekülalise suust ühe teema kommenteerimisel välja väljend „õndsal nõukaajal“! Lootes, et see oli lihtsalt keelekomistus, ei pööraks sellele palju tähelepanu, kuid püüdes aimata noorema põlvkonna kujutelmi lähiminevikust, kaldun arvama, et toimub endiste aegade idealiseerimine. Ühtpidi on see inimlik: minevikku kiputakse meenutama paremas valguses ja neid sündmusi, mis valulikud, mäletatakse valikuliselt. Et ei ...

Tänavu tähistame reformatsiooni 501. aastapäeva. 31. oktoober 1517 märgib kirikuloos päeva, mil luterliku pärimuse kohaselt katoliku kiriku teoloog ja munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi indulgentside asjus. Kuidas on lood nende kajavate haamrilöökidega tegelikult, jäägu ajaloolaste vaielda. Pool tuhat aastat on ju piisav aeg ka ilusate legendide kinnistumiseks. Kindel on küll, et Luther saatis selliselt dateeritud teesid oma otsesele ...

Käesoleva nädala reedel ja laupäeval leiab aset EELK ajaloos ja kogu Eesti kultuuriloos ainulaadne sündmus – lauluraamatukonverents, millele vahetult eelneb äsja 25. sünnipäeva tähistanud EELK Kirikumuusika Liidu korraldatud EELK kirikumuusikute konverents. Üle 100 osavõtja koguneb kaheks päevaks Tartu Pauluse kirikusse, et anda ühine panus ja sisend uue lauluraamatu koostamisse. Lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks kirjutas 3.10.2018 Eesti Kirikus: „Konverentsi ...

Oleme tulnud pika maa suletud ühiskonnast vaba sõnaga ühiskonda ning saanud aastaid katsetada piiramatut sõnavabadust. Kuigi oleme kiired õppijad, võib siiski mõni asi võtta kordades kauem aega, kui oleme arvestanud. Tundub, et nõnda on ka sõnavabadusega. Juba mõnda aega võime jälgida avalikku diskussiooni netikommentaaride osas. On arutatud, kui haiget peab keegi saama, et saaksime ühiselt aru, kust läheb sõnavabaduse piir. On ainult hea meel, et on julgeid inimesi, kes on ...

Enne veel kui paavst oli jõudnud Eestist lahkuda, oli vist paljudele eestlastele saanud selgeks see, et maailma suurima kiriku praegune pea on üks väga kena sooja südamega hooliv isa, pigem isegi vahva vanaisa, kes hoolib väetitest, kõrvaletõrjututest, lastest ja noortest. Selle kuvandi kõrvale asetas ajakirjandus aeg-ajalt ka meie kiriku. Küsiti, miks EELK selline ei ole, ja toodi näiteid, mis pidid lastelegi selgeks tegema, et EELK on üsna kuri kirik, kes ei hooli, tõrjub ...

Niisugust nädalat, nagu oli 2018. aasta 39. nädal, kuidagi kokku võtta Sulle, hea Eesti Kiriku lugeja, on võimatult raske. Mõtlemist jätkub kauemaks! Meile on tahetud peale suruda mõtteviisi, et eestlane on usukauge ega arva kiriku sõnumist kuigi palju. Nüüd oleme aga näinud vastupidist. Narva kirikute päevad olid väärikaks jätkuks paavst Franciscuse tulekule Maarjamaale mitte kui külaline, vaid nagu omainimene, kõnetades lapsi, noori ja eakaid. Eesti 100 ja Eesti Kirikute ...

Järva-Jaani kiriku lõunakotta viiva trepi viimasesse astmesse on sisse uuristatud ladinakeelne sõna WIWA ja aastaarv 1645. Liivi sõja järgsel perioodil on seda kirikut parandatud ja remonditud ning tolle aja inimesed on esmapilgul lihtsa kiriku kõige nähtavamale ja sageli kasutatavale kohale asetanud massiivse kivi ning jäädvustanud sellesse väga minimalistliku, aga samas võimsa, sajandite ja eri põlvkondade ülese kõigile mõistetava palve: see pühakoda ja kogudus elagu, ...

September on paljude jaoks uute alguste kuu. Osa algusi on päris uued, teised pigem taasalustamised ja jätkamised. September toob enesega kaasa muudatusi kodudesse, koolidesse ja kogudustesse. Kus aga on muudatused, seal vajame eriliselt Jumala juhtimist ja õnnistust. Samuti eestpalveid ja häid soove. Mida soovin meie koguduste liikmetele? Esmalt sooviksin ja paluksin, et te, kallid õed ja vennad, senisest ikka enam kirikutee jalge alla võtaksite. Seda ei palu ma ainult ...

27.–28. augustil toimus Siguldas Balti piiskoppide kohtumine ja 29. augustil toimus Jānis Vanagsi piiskopiordinatsiooni 25. aastapäeva tähistamine Riias. Nii oli siis võimalik piiskoppidel isekeskis mõtteid vahetada ja veidi pilku heita ka Läti kirikule. Varasemalt on aeg-ajalt selliseid Balti piiskoppide kohtumisi toimunud, kuid nüüd jäi viimane kohtumine õige mitme aasta taha. Läti ja Eesti kirikutes on ametisse seatud uusi piiskoppe ja kohtumise esimene mõte oligi ...

Suur suvi on jätkunud kooliaasta alguseni välja. Veel olen isegi käinud järves ujumas. Kuidas me puhkasime? Kes puhkas, kes mitte? Nagu kõigil eelnevatel aastatel oleme selleski vaimulikena erinevalt käitunud kas siis mingite põhimõtete pärast või harjumusest või, mine tea, ehk ka kartusest aega maha võtta, et enesega kokku saada. Eesti tahab üha suuremaks saada. EELK on nagunii ammu üleilmne ja kõikjale ulatuv. Suured on meie ees seisvad ülesanded, jõudu aga napib. Kõigega ...