Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine on ajendanud mitut laadi sündmusi ja konverentse-seminare, mida Eesti Kirikus ka ülevaatlikult kajastatud on. Laiema avalikkuse jaoks on kindlasti silma jäänud maikuine kirikukongress Tartus, naiste ordinatsiooni juubelit märgistav konverents ja rohke õunapuude istutamine üle kogu Eesti. Rääkimata jumalateenistustest, mida peetud ja peetakse seoses reformatsiooniaastaga, seda kohaliku koguduse/kogukonna ellu sobitades. Need ...

Sattusin hiljuti ühe hea uskliku inimesega arutlema karistamise teemal. Vestluskaaslane arvas, et ühe konkreetse juhtumi puhul oleks pidanud teo sooritajat karistama aastase vangistusega. Küsisin, miks. Me vähemalt püüame elada mõtestatud maailmas ja tunneme ennast turvalisemalt, kui saame asjade ja nähtuste põhjustest ning olemusest aru. Veel enam on kasulik mõtestada iseenda käitumist. On üsna levinud seisukoht, et kui keegi saadab korda sobimatu teo, on vaja teda ...

Pea alati, kui asun mõnd juhtimisalast artiklit kirjutama, meenuvad mulle prof Ülo Vooglaiu sõnad, mis ta 1987. aastal mulle kui tollase Pirgu Arenduskeskuse noorele juristile ütles: “Jäta meelde, Urmas, et juhtida saab protsesse!” Jätsin meelde ja muigan aeg-ajalt siiani, kui loen või kuulen jutte sellest, mida kõike „juhitakse“. Meie kaunis emakeel on sõnavara poolest vaesevõitu, mistõttu on üsna tavaline, et mingi sõna tähendab mitut erinevat asja. Nii on ka sõnaga ...

20. augustil sattusin koos neljateist tuhande hea kaasmaalasega Tallinna lauluväljakul kontserdile, mis kandis nime „Eesti muld ja Eesti Ruja“. Puristid seda ilmselt Ruja kontserdiks ei nimetaks, sest kahjuks, nagu teame, läks võimalus hilisemateks nii-öelda päris-Ruja kontsertideks 1994. aastal koos parvlaevaga Estonia põhja. Enda ja oma 20aastase tütre näite varal võin tuletada, et kuuldu-nähtu läks eelkõige korda neile, kel oli omaaegse Rujaga side, kes kuulasid ja ...

Paar aastat tagasi istusin ühe maakiriku koorirõdul ja ootasin kohtumist noorpaariga. Mind paluti laulatusele mängima ning me pidime paariga üheskoos muusika välja valima. Olin kaasa võtnud oma laulatusmuusika mapi ning igaks juhuks muudki selliseks puhuks sobivat. Inimeste muusikaline maitse ja soovid on ju nii erinevad ning kunagi ei tea, kui kindel ettekujutus on paaril, kui neile antakse võimalus valida. Valmistusin rääkima levinud kommetest ning esitama ka oma ...

„Palud või ei palu, mõtted jälle uisapäisa. Iga valu suurim näib ...“ Kui õhtused hajali mõtted kirja pandud, tunnen, et kutsun jälle appi suurt juhust. Palun teda, kummardan ta ees maani, kuid kergem ei hakka. Ainult mõnikord ... Ühel päeval ütles tütar: „Kuulsin sind suurt juhust paluvat. Suur juhus on kaduvik. Ära seda palu!“ Kuid ma jäin kindlalt enda juurde ja kirjutasin mingis kummalises meeleolus luuletusegi. Aina mõtlen suurest juhusest, elu kiiva kipub – ...

Mõned aastad tagasi Euroopa Liidu tasuta ettevõtluskursusel osaledes sain elu muutva elamuse, kui meile selgitati ettevõtte raamatupidamise algtõdesid. Tekkis tunne, nagu oleks aken avanenud ja värske tuul minu ellu sisse puhunud. Jõudsin arusaamisele, et kui bilansi lugemise oskus minu jaoks nii värskendav tundub, võiksin seda ju põhjalikumalt tundma õppida. Alles seejärel liitus pragmaatiline mõttekäik, et raamatupidaja oskustega saab ka lisateenistust leida. Esmalt ...

Laupäeval, 12. augustil toimunud Paide arvamusfestivali arutelul keskenduti põhiliselt tantsule kui etenduskunstile ja selle kokkupuudetele kiriku kui erilaadse ruumiga. Siinkohal tahaksin pigem põgusalt käsitleda üldisemat teemat – miks siis ikkagi kirikus ei tantsita? Või kas ei tantsita? Ehkki üldise arusaama kohaselt on kirik ja tantsusaal kaks väga erinevat ja lahus olevat asja, siis mingil määral tantsitakse ikkagi ka kirikus. Tants ise on üsnagi laialivalguv mõiste – ...

Elus on nii mõndagi ebakindlat ja me ei näe ette rohkem kui jalatäie jagu. Ja ometigi me teeme plaane. Võib-olla ainult selleks, et Kõigevägevam meie üle muiata saaks, aga mõnikord lähevad plaanid ju täkkesse ka. Näiteks bussi- või rongiplaanid – need ju üldjuhul peavad paika. Või kui lubame sõbrale neljapäeval helistada ja helistamegi. Need on pisiasjad, aga väga olulised selleks, et me ennast oma nahas ja maailmas hästi tunneksime. Ja kuna meil on vähe kontrolli suurte ...

Jõgeva raudteemeistri tütrel Betti Alveril on poeem „Lutseviir“, mis nõukogude poolsajandil on tuntud pealkirja all „Raudsed roopad“. Rong peatus Laisholmi raudteejaamas teemeistri tütre lapsepõlves sünnimaja akna all. Jaam ja kaks elumaja (ka kasarmuks kutsutud) valmisid 1876 ja rongiliiklus algas 11. augustil 1878. aastal. Tänasel päeval on Betti Alveri sünnimajas muuseum ja rongipeatuse nimi alates 1919. aastast Jõgeva. Armas koht ja Betti luule ning „Kõmpa“ ...

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal. President Meri andis korralduse ja riigisekretär Ülo Kaevats palus minul selleks kõik ette valmistada ja võidupüha üritused korraldada. Tuli kiiresti päevakava ja eelarve kokku panna, selleks raha leida ning plaanitu ka korraldada. Kõigepealt tuli uurida arhiivist, kuidas võidupüha tähistamine aastatel 1936–1939 toimus. Toona viisid võidupüha ...

Mitte ainult poliitikud, vaid ka kodanikuaktivistid ja mõnikord vaimulikudki tavatsevad liiga rutakalt rahva nimel sõna võtta. Pole nimelt selge, mida „rahvas“ endast õieti kujutab ja kas üldse keegi on volitatud tema eestkõnelejaks olema. Tegelikult koosneb ühiskond ju erinevatest gruppidest, kelle huvid sugugi alati ei kattu. Vaesemad elanikkonna kihid sooviksid näiteks riigi sotsiaalkulutuste suurendamist, aga rikkamad ei soovi selle heaks rohkem makse maksta. Noortele ...

Kui aastal 1946 sõnastati usuteaduse instituudi ülesandena kõrgema teoloogilise hariduse viljelemine, kiriku jaoks vaimulike ettevalmistamine ja usuteaduse edendamine, siis märgiti ära ka eesti keele tähtsus õppekeelena. Täna, 70 aastat hiljem, on kiriku ja eesti rahva ning kultuuri püsimise üheks eelduseks sihipäraselt toimiv eestikeelne õppe- ja teadustegevus, mille rüpes vormub teadlike ja motiveeritud vaimulike ning ilmikute järelkasv. Kui küsitakse, et kas siis, kui ...

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele õnnistas väga lugupeetud piiskop Joel Luhamets Tartu Rahu Põlistamise Seltsi Petseri maakonna kaht lippu. Eesti maakondade tavapärase valge ja rohelise horisontaallaiuga lipu ülemist valget osa kaunistab imeilus maakonna vapp, sinine kannel kui leelo sümbol. Enamik kirikulisi, kes sel aastal 2. veebruari Tartu rahu üritusel polnud käinud, nägi ...

Ühe terrorirünnaku järel küsis üks vaimulik, kas EELK ei mõistagi terrorirünnakut hukka, sest kõik teised on juba jõudnud seda teha. Ma ei saanud sellest märkusest päris hästi aru. Kas keegi siis ei mõista oma südames terrorirünnakut hukka!? Kas seda peab iga kord eraldi välja ütlema ... Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on ...