Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Miks on see maailm hädaorg?

Kui inimene on noor, rikas, täis väge, siis ta ei mõtle selle maailma hädadele. Aga teda võib rabada haigus, ta võib pankrotti jääda ning silmini võlgadesse, naine või mees võib teda reeta, vanemad surevad ning ka ta ise on lõpuks siruli surivoodil. Püsitu, kaduv on selle maailma pale, lilled närtsivad, pilved muudavad kuju, ja elu lõpus näeme, et kogu möödunud elu oli vaid välgusähvatus pimedas öös. Muidugi, ka teatavate asjaolude igaveseks kuulutamine on kurjast. ...

Eelkäijad on teinud meist selle, kes oleme

Merillelt12

Kooliõpetaja seletab kannatlikult vahetunnis enda ees seisvale väikesele poisile, mida tähendab „Eesti koda“, „vennaarm“ ja „must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud“. „Eesti lipu“ sõnad ei taha väikemehele kuidagi meelde jääda, aga pikapeale hakkab looma: „Kaunistage, kaunistage Eesti … Eesti majad kolme lipuvärviga …“. Lipulaulu „salasõnad“ on õpetaja abiga lahti räägitud, küllap need ükskord ka sõna-sõnalt meelde jäävad. Rahvuslus ja isamaalisus ...

Õhinaga alustamas uut sadat aastat

sigridpold2

Viimased paar aastat on olnud üsna päevakajaline EV100 temaatika. Aasta tagasi tundsin esimest korda väsimust – jälle mõtleme ja korraldame ja teeme ja pingutame, aga on seda kõike vaja ja veel nii pikalt? Arvan, et on vaja. See, mida kogesime viimastel nädalatel, kui kulmineerusid suuremad ettevalmistused, oli ikka võimas küll. Ma ei hakka lahkama, kas teleris nähtu ning suurima peo eeskava oli sobilik või mitte – ma ei ole seda ka näinud. Püüan tähelepanu pöörata sellele, ...

Mineviku tähendusrikkus

Rain_Soosaar_oige copy

Ajaloohuvilisele jätsid Eesti Vabariigi juubelipidustused veidi vastuolulise mulje. Saja aasta tagustele sündmustele viidati teemakohastel üritustel küll meelsasti, ent mitte alati ei pakutud asjatundlikke seletusi nende tausta ja tähenduse kohta. Ilmselt ei tunne paljud eestlased selle vastu tänapäeval erilist huvi. Võimalik ka, et juubelipäevil tundus pidutsemine olulisem olevat kui omaaegsete sündmuste üksikasjadesse süüvimine. Sündisid pöördelised otsused ju ülimalt ...

Kolm tõdemust Eesti 100 aasta juubeli eel

EngmanKristel2017suvi

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

Eesti tee

EELK Nõo kogudus on alati au sees pidanud oma kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi Martin Lipu (1854–1923) pärandit. 2010. aastal algatasid koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik ja tema abikaasa Mare mahuka projekti anda raamatuna välja õp Martin Lipu käsikirjaline mälestusteraamat „Minu elumälestused“. Pr Kanarbiku pühendunud toimetajatöö tulemusel ja paljude abiliste toel ilmuski 2013. aastal trükist raamatu I osa, II osa aga möödunud sügisel. Mida ...

Tõejärgne ajastu tähendab teadlikku varjamist ning petmist

Pener,Ramo

Tõde on muutumatu nii ajas kui ruumis. Tõde on konstantne. Tõde ei ole teooria, filosoofia ega ideoloogia. Tõde on isik. Vastavalt pühakirjale on tõde Jeesus Kristus, kelle sõnade aktuaalsus ning täitumine pole viimase 2000 aasta jooksul muutunud, vaid elanud üle erinevad ajastud ning tõekspidamised. Siiani on Kristuse sõnad kõik tõeks osutunud. Kinnitagu seda arheoloogilised väljakaevamised, fossiilide leiud või globaalsed ja lokaal­sed sündmused – ja seda aukartust ...

Jaan Poska maja taastamise lugu

Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas aastail 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska (1866–1920), hakati taas rääkima 2001. aastal, kui loodi sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond. Eesmärgiks seati taastada Jaan Poska maja. Mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid palju. Kuigi Poska oli aastaid Tallinna linnavolikogu juhataja ja 1913–1917 Tallinna linnapea, ei soovinud tollased Tallinna linnavalitsuse esindajad esialgu maja taastamisega ...

Üks mõte

anton-hansen-tammsaare-5

Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) – 140 aastat sünnist. /…/ Nõnda pole me enam kuigi kaugel ajast, kus ka rusikavõitlust hakatakse pühaks toiminguks pidama. Ja inimesega näibki nõnda olevat, et pole koguni tähtis, mida ta pühaks peab, vaid et ta üldse midagi pühaks peab. Mõõduandev on elamus, mitte see, mis elamuse annab. Sellepärast võivad vanad pühadused ja jumalused surra, vanad tõed valeks muutuda, endised naudingud ...

Küünla päev – vana aja mälestus

See ei olnud kalendri küünlapäev, vaid üks tuuline, pime novembrikuu pühapäev, kui polnud elektrit. Kui siis kirikuteenija süütas esimese küünla neitsi Maarjale, kui rõõmus oli küünal – ta sai anda kirikusse valgust. Altari küünaldega oli sama lugu, nad valgustasid piibliraamatut, kui õpetaja teenis. Tavalistel pühapäevadel annavad valgust paljud elektrilambid ja küünlad oma valgusega on rohkem vana aja mälestus. Kuid lülitit vajutades vist eriti palvemõtteid ei mõelda, ...

Andestamine ja kohtumõistmine pole igaühe õigus

Janek_mäggi copy

Avalikus elus lubavad inimesed endale aeg-ajalt rohkem, kui publik õigeks peab. Ka Jee­sus oli piiride ületaja. Küll heideti talle ette hingamispäeva mittepühitsemist, küll patustega semmimist. Nutika filosoofina tuli ta igast olukorrast välja mitte ainult puhtalt, vaid maailma avardavalt. Pärast iga tema sõnavõttu oli kõik justkui teisiti. Jüngritele eriti. „Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist“ ...

Hümn kui rahvuslik palve

raudvassar_5497

Kuulumata küll nende kilda, kes aastavahetusel ärajäänud hümni eestluse luigelauluks peavad, ei jaga ma kaugeltki nende meelsust, kelle meelest ei sobinukski juubeliaastat hümniga alustada. Kuna paljud olid vahurüüpest kõrgendatud meeleolus ning võinuks karta, et rahvas pealinna keskväljakul ei suuda riiklikku esindusteosesse vajaliku paatosega suhtuda. Just viimane kaalutlus ärritab eriti. Olen seda meelt, et hümn õilistab iga kogunemist. Olgu pereringis või laulukaare ...

Unustatud loodusseadused

P2rn,Malle2008

Kui päike aknast tuppa paistab, saab õhus lendlev tolm nähtavaks. Päike ei ole selles süüdi, et toas on palju tolmu. Tema teeb selle muidu nähtamatu tolmu vaid meile nähtavaks. Elus on sageli nõndasamuti. On palju asju, mida me ei näe, sellegipoolest on nad olemas ja me ei tohiks pahandada nende peale, kes seda nähtamatut meile nähtavaks püüavad teha. Meie elus eksisteerivad loodusseadused, mida me ei saa tähele panemata jätta. Kui me tahame, et maa kannaks mingit vilja, ...

Avaldus

Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega maksta kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks toetust Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100., juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja ...

Luther ja inimõigused: üks väike paradoks

rannut

Meie reformatsiooniaasta ristus 10. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päevaga ning seetõttu on põhjust meenutada reformatsiooni mõju ka inimõiguste arengule. Kuigi Luther alustas oma võitlust väärnähtuste vastu kirikus küllaltki institutsionaalselt ja regionaalselt piiratult, olid sel kontrollimatud sotsiaalpoliitilised tagajärjed kogu maailmas, kujundades osaliselt ka kaasaja maailma pale. Tänapäeval suhtume usuvabadusse, sallivusse ja erisuste tunnustamisse kui ...