Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Tõejärgne ajastu tähendab teadlikku varjamist ning petmist

Pener,Ramo

Tõde on muutumatu nii ajas kui ruumis. Tõde on konstantne. Tõde ei ole teooria, filosoofia ega ideoloogia. Tõde on isik. Vastavalt pühakirjale on tõde Jeesus Kristus, kelle sõnade aktuaalsus ning täitumine pole viimase 2000 aasta jooksul muutunud, vaid elanud üle erinevad ajastud ning tõekspidamised. Siiani on Kristuse sõnad kõik tõeks osutunud. Kinnitagu seda arheoloogilised väljakaevamised, fossiilide leiud või globaalsed ja lokaal­sed sündmused – ja seda aukartust ...

Jaan Poska maja taastamise lugu

Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas aastail 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska (1866–1920), hakati taas rääkima 2001. aastal, kui loodi sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond. Eesmärgiks seati taastada Jaan Poska maja. Mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid palju. Kuigi Poska oli aastaid Tallinna linnavolikogu juhataja ja 1913–1917 Tallinna linnapea, ei soovinud tollased Tallinna linnavalitsuse esindajad esialgu maja taastamisega ...

Üks mõte

anton-hansen-tammsaare-5

Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) – 140 aastat sünnist. /…/ Nõnda pole me enam kuigi kaugel ajast, kus ka rusikavõitlust hakatakse pühaks toiminguks pidama. Ja inimesega näibki nõnda olevat, et pole koguni tähtis, mida ta pühaks peab, vaid et ta üldse midagi pühaks peab. Mõõduandev on elamus, mitte see, mis elamuse annab. Sellepärast võivad vanad pühadused ja jumalused surra, vanad tõed valeks muutuda, endised naudingud ...

Küünla päev – vana aja mälestus

See ei olnud kalendri küünlapäev, vaid üks tuuline, pime novembrikuu pühapäev, kui polnud elektrit. Kui siis kirikuteenija süütas esimese küünla neitsi Maarjale, kui rõõmus oli küünal – ta sai anda kirikusse valgust. Altari küünaldega oli sama lugu, nad valgustasid piibliraamatut, kui õpetaja teenis. Tavalistel pühapäevadel annavad valgust paljud elektrilambid ja küünlad oma valgusega on rohkem vana aja mälestus. Kuid lülitit vajutades vist eriti palvemõtteid ei mõelda, ...

Andestamine ja kohtumõistmine pole igaühe õigus

Janek_mäggi copy

Avalikus elus lubavad inimesed endale aeg-ajalt rohkem, kui publik õigeks peab. Ka Jee­sus oli piiride ületaja. Küll heideti talle ette hingamispäeva mittepühitsemist, küll patustega semmimist. Nutika filosoofina tuli ta igast olukorrast välja mitte ainult puhtalt, vaid maailma avardavalt. Pärast iga tema sõnavõttu oli kõik justkui teisiti. Jüngritele eriti. „Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist“ ...

Hümn kui rahvuslik palve

raudvassar_5497

Kuulumata küll nende kilda, kes aastavahetusel ärajäänud hümni eestluse luigelauluks peavad, ei jaga ma kaugeltki nende meelsust, kelle meelest ei sobinukski juubeliaastat hümniga alustada. Kuna paljud olid vahurüüpest kõrgendatud meeleolus ning võinuks karta, et rahvas pealinna keskväljakul ei suuda riiklikku esindusteosesse vajaliku paatosega suhtuda. Just viimane kaalutlus ärritab eriti. Olen seda meelt, et hümn õilistab iga kogunemist. Olgu pereringis või laulukaare ...

Unustatud loodusseadused

P2rn,Malle2008

Kui päike aknast tuppa paistab, saab õhus lendlev tolm nähtavaks. Päike ei ole selles süüdi, et toas on palju tolmu. Tema teeb selle muidu nähtamatu tolmu vaid meile nähtavaks. Elus on sageli nõndasamuti. On palju asju, mida me ei näe, sellegipoolest on nad olemas ja me ei tohiks pahandada nende peale, kes seda nähtamatut meile nähtavaks püüavad teha. Meie elus eksisteerivad loodusseadused, mida me ei saa tähele panemata jätta. Kui me tahame, et maa kannaks mingit vilja, ...

Avaldus

Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega maksta kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks toetust Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100., juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja ...

Luther ja inimõigused: üks väike paradoks

rannut

Meie reformatsiooniaasta ristus 10. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päevaga ning seetõttu on põhjust meenutada reformatsiooni mõju ka inimõiguste arengule. Kuigi Luther alustas oma võitlust väärnähtuste vastu kirikus küllaltki institutsionaalselt ja regionaalselt piiratult, olid sel kontrollimatud sotsiaalpoliitilised tagajärjed kogu maailmas, kujundades osaliselt ka kaasaja maailma pale. Tänapäeval suhtume usuvabadusse, sallivusse ja erisuste tunnustamisse kui ...

Ääremärkusi moest ja kirikust

SisaskAgu7

Juba lapsepõlvest alates olen ma püüdnud eraldada olulist ebaolulisest, tuuma kestast. 9. detsembril Postimehe kultuurilisas Arter ilmunud artikkel „Kirikusse minnes jäta oma reeglid ukse taha“ pani mind nii mõneski mõttes õlgu kehitama, kuna minu arvates on kirikusse minnes ainult üks soovitus: kirikusse minnakse avatud hinge ja südamega, järgitakse teenistuse ajal õpetaja juhendamissõnu ning leeriõpetuse läbinud koguduseliikmete käitumisnorme. Kõik muu ei peaks arvesse ...

Kristlus marurahvusluse teenistuses

Kui mõni ühiskond kangesti oma kristlikkust rõhutab, ei pruugi see üldse tähendada, et seal ka Piibli põhimõtted au sees oleksid. Mõnikord viitab see lihtsalt asjaolule, et isegi kõige küsitavamaid ja eemaletõukavamaid ideid on prestiižne põhjendada religioosselt. Selliste järeldusteni jõudsin ma 11. novembril Varssavis toimunud paremäärmuslaste suurmeeleavaldust jälgides. Sel korral oli natsionalistide traditsioonilise Poola iseseisvuspäeva marsi moto nimelt „Meie tahame ...

PÖFFilt helgust otsides

liimets

Ekraaniderohkes argielus võib küsida, miks oma vaba aega taas ekraani ees veeta. Isegi kui on pime november. Eesti Kiriku esindajana äsja Tallinnas ja Tartus lõppenud Põhja-Euroopa olulisema filmisündmuse ehk Pimedate Ööde filmifestivali tarvis vaimu valmis seades tekkis just selline dilemma. 17 päeva jooksul Tartus 15 filmi vaadates veendusin, et põhjusi selleks on piisavalt. Festival loob erinevatele kõrgetasemelistele (ei õnnestunud näha ühtegi filmi, mis poleks ...

EELK liikme annetus kogudusele on oluline

Tiitus,Marko_2014

Eestis ei ole riigikirikut – see tähendab, et riik ei finantseeri kirikute ja koguduste tegevust. Kõik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused on majanduslikult iseseisvad ning peavad leidma vahendid nii kirikuhoonete ülalpidamiseks ja ekspluatatsiooniks kui ka koguduse sisulise ja vaimuliku tegevuse korraldamiseks. Millest elab kogudus? Kõigepealt loomulikult usust, lootusest ja armastusest. Koguduse peamisteks sissetulekuallikateks on aga liikmeannetused, samuti ...

Mis on rahvakirik meie kontekstis?

Burghardt,Matthias

Mis on kirik, seda me teame. Uus Testament ütleb meile, et see on Kristuse ihu, nähtav pühade osadus, Kristuse vaimne ihu jne. Luterlikus traditsioonis kõlavad eelkõige kaks eklesioloogilist väidet, millest ühe leiab usutunnistuskirjadest Schmalkaldeni artiklitest. Peatükk „Kirikust“ algab selliselt: „... ka seitsmeaastane [teab], mis on kirik – see on pühad usklikud ja „lambukesed, kes kuulevad oma Karjase häält““ (vrd Jh 10:3). Teine ja tuntumgi on kirjas Augsburgi ...

Vabadus uskuda või mitte uskuda

SemmSirje 60

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel arutles rahvusraamatukogus rahvusvaheline seltskond usuvabaduse tagamise võimalikkusest religioossete ühenduste ja riigi vaheliste suhete kaudu. Konverentsil kuulati üle kümne ettekande, esinejad olid mitmest riigist. Toon ettekannetest näitena kaks täiesti erinevat suhtumist usuvabadusse kahes riigis. Jean-Christophe Peaucelle Prantsuse välisministeeriumist tuletas ettekande algul meelde, et tegu on vana katoliikliku maaga. Laïcité ...