Esileht » Arvamused » Arvamus »

Elu imelisusest ehk mõeldes igavikule

Liimets Kätlin2019

Aasta lõpp viib mõtted igavikule. Surmale otsa vaadates tundub kõik nii lihtne. „Iga päev on kingitus“, on ju kulunud ütleminegi, ent kui tõesti avaneb võimalus – just võimalus – olla surmast „ühe millimeetri“ kaugusel, siis lihtsalt tead iga oma keharakuga, et see ON nii. Elu on ime. Jah. ELU ON IME. Aja piiratuses kõik muutub ja liigub. On kuskile teel. Isegi juurtega maa külge klammerdunud puud. Ei kõnele tuulepuhangutes liikuvatest okstest. Pigem muinasjuttudes tuntud ...

Iga teekond Jumala juurde on eriline

liimets

Päästev majaka tuli kauguses, küünla süütamine, pimeduses lüliti otsimine ja leidmine – seal, kus on valgust, on lootust, on soojust ja elu. Jumal, kes „paljastab sügavused ja saladused, tema teab, mis on pimeduses, sest tema juures elab valgus“ (Tn 2:22) ja see valgus pääseb maailma, sündides Jee­suse Kristusena. Igal aastal jõuame oma teekonnal jõulusõime äärde, valguse sünni juurde. See puudutab. Väike armas laps on mõistetav: liigutav abitus ja armsus poeb südamesse. ...

Üle silmapiiri Mõtisklus teema-aasta „Eesti usk“ lõpetamisel

Kimbatus Mida suuremaks muutub teadmiste saar, seda pikemaks venib rannajoon – kokkupuude tundmatuga. Sellise pildiga on ikka kirjeldatud meie kimbatust maailma tajumisel. Kas peaksime „sealpoolsuse“ sootuks unustama, loobuma peksmast peaga vastu saladuste langematut müüri? Kuid kas suudaksimegi end tagasi hoida? Kas see on üldse võimalik? Juhan Viidingu valulik luuletus „Ööliblikas, su tung on imeline“, mis kõneleb hinge vääramatust püüdest teispoolsuse poole, sunnib ...

Kolmkümmend aastat hiljem

Rain_Soosaar_oige copy

Tänavu tähistatakse endistes idabloki riikides 30 aasta möödumist kommunistlike režiimide kokkuvarisemisest. Pidupäevaürituste kõrval pakub aga kõneainet ka küsimus, kui tugev on Ida-Euroopa maades praegu 1989. aasta pärandina maksvusele pääsenud liberaalne ja demokraatlik ühiskonnakorraldus. Üllatavalt paljud nende riikide kodanikud ei leia nimelt erilist põhjust pidutsemiseks. Äsja NMS Market Researchi läbi viidud küsitluse järgi leiab näiteks iga kolmas üle 40-aastane ...

Piiblit tundmata ja palveta ei saa me kuigi kaugele

Nommik

1. detsembril algas uus kirikuaasta. See puudutab meid kõiki, kui soovime, et Eestis valitseks rahu, rõõm ja üksmeel. Kirikuaasta algus on hea aeg vaadata, mida oleme lõppeval kirikuaastal Jumala abiga korda saatnud, samuti mida saab uuel paremini teha ja millest loobuda. Ei tohi unustada, et Jeesus Kristus on andnud meile käsu teha kristlasteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetades neid pidama kõigest, mida Kristus meile on õpetanud (Mt ...

Mida erilist te siis teete?

Tarvo-Siilaberg-min-350x350

Kristlane on kõigi teener ning alam. (Martin Luther) Evangeeliumis on esitatud halastuse ja sotsiaalse õigluse standard, mis on kompromissitu oma isetuses ja ulatub kaugemale kiriku organisatsioonist või ükskõik millisest inimkooslusest. Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumi 5. peatükis puudutavad teemasid, mis on sama ajatud kui pattulangemine: enesekesksust, omasuguste soosimist ja teiselaadsete tõrjumist. Ometi oleme kõik Jumala näo järgi loodud. Seetõttu mõjub Jeesuse ...

Teenides Jumalat ja ligimesi

LeedjärvMikk2019

Jeesus ütleb: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Mk 16:15). Eelkõige on küll sellest salmist lähtutud misjonipõllu harimisel, kuid kindlasti haakub maailma mineku ja evangeeliumi kuulutamisega väga tihedalt ka kõikide erinevate kaplanaatide töö, sest on seegi ju minemine inimeste juurde, just sinna, kus nemad on ja tegutsevad või viibivad. Olgu need siis erinevad jõustruktuurid või hoolekande- ja haridusasutused. Tõsi, misjonitöö läbi kaplanite ...

Kas ei tiksu vabaduses viitsütikuga pomm?

Raudvassar, liina

Loodan väga, et 9. oktoobril riigikogu konverentsikeskuses Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud konverentsi „Usuvabadus Eestis“ ettekanded leiavad koha kogumikus ning nendega saavad seeläbi tutvuda ka need, kel ei õnnestunud sündmusest isiklikult osa saada. Aga lisaks ettekannetele sõnastati mitmeid huvihaaravaid mõtteid konverentsi päevakavas olnud aruteludes. Taas võis tõdeda, et lisaks vestlejatele sõltub arutlusringis mõttevahetuse tase keskustelu juhist. Kes lisaks sõna ...

Kõik mis teed, tee hästi!

EK karikatuur 2019-11-06

Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ Lk 9:62 Üheksa aastat tagasi tehti mulle ettepanek kandideerida Paide koguduse juhatuse esimehe ametikohale. Mõtlemisaega oli piisavalt, aga otsustamisaja kätte jõudes ei olnud mul veel vastust valmis. Olin jäänud oma mõtetes kinni onu Robertile, kes oli aastaid Türi kiriku kellamees. Mind ei hirmutanud mitte see, kui palju aega oma elust ta pühendas kirikule, vaid tema ...

Jumala sõnade vang

Roots,Marek

1521. aasta kevadel toimunud Wormsi riigipäeval anti Martin Lutherile viimane võimalus lahti öelda õpetustest, mille tõttu paavst oli ta sama aasta alguses Rooma kirikust välja heitnud. Keisri ja teiste kokkutulnute ees seistes ütles Luther lõpuks: „Kui mind ei veenda pühakirja tunnistustega või mõne ilmselge põhjendusega … siis olen seotud nende kirjakohtadega, millele ma olen viidanud, ja minu südametunnistus on Jumala sõnade vang. Ma ei või ega taha midagi tagasi võtta, ...

Jumala armastust jagades

Koppel,Liive

Oleme teelised ja meid on saadetud siia maailma Jumala armastust jagama. Et inimene on oma loomult isekas, siis on üsna keeruline seda teha nii, et au saaks Jumalale, mitte mulle. Tõsi, ka minul on oma osa täita, sest armastus ei piirdu sõnadega, vaid nõuab ka tegusid. Tunnistades tema tegudest mina-vormis, kipub rõhuasetus kalduma minu kasuks. Aga seda ma ometi ei tahaks. Sõitsin linnaliini bussis. Rahvast oli palju, istekohti nappis. Jäin seisma teismeliste noorukite ...

Usuvabadus annab vabaduse ka ühiskonda panustada

SolmanRiina2019

Usuvabadus kõige laiemas mõttes tähendab vabadust uskuda oma südametunnistuse järgi, ilma et keegi sellesse sekkuda saaks, aga samuti ka vabadust oma usku teostada ning see tähendab ka vabadust panustada ühiskonda. Ühiskonna loomulikuks koostisosaks on kujunenud vabatahtlike töö, mis on välja kasvanud meie esivanemate talutööde talgutraditsioonist ja läbi aegade koguduste juures tehtavast tööst ka laiema kogukonna heaks. Suurim tunnustus ja tänu, mis vabatahtliku töö ...

Vaenukõne nõuab tähelepanu

Rain_Soosaar_oige copy

Nagu mujal maailmas, nii ka meil on vaenukõne küsimus viimaste aastate poliitiliste pingete kontekstis teravalt päevakorda tõusnud. Ka kirik peaks minu meelest sellele teemale senisest rohkem tähelepanu pöörama. Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehe järgi on vaenukõne „avalik, suuline või kirjalik arvamuseavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või ...

Kristlik haridus – kellele ja milleks seda vaja on?

EK karikatuur 2019-10-02

Esimesel septembril alustas Põlvas tööd kristlik koolike, Tartu luterliku Peetri kooli filiaalina tegutsev Põlva Jakobi kool, mis loodab ajapikku kasvada täiemahuliseks 9-klassiliseks põhikooliks. Et minulgi on olnud võimalus väikestviisi osaline olla selle kooli sünni juures, olen viimase üheksa kuu jooksul pidanud korduvalt vastama küsimustele stiilis „milleks seda kooli ikka vaja on?“, „mis siis tavakoolil viga on?“ ning „mis imeasi see kristlik haridus üleüldse on?“. ...

Meeles õõvastav vaikus …

Raudvassar_Liina2

Pühapäevase jumalateenistuse lõppedes Põlva kirikus palus õpetaja kogudusel veel pühakotta jääda. Enne pastoraati kaetud kirikukohvilauda istumist pakuti kirikulistele võimalust osa saada teatrietendusest. Suurpõgenemise 75. aastapäeva tähistamiseks astus Põlva harrastusteater üles Merle Karusoo ja Sirje Villa dokumentaallavastusega „Sügis 1944“. Esimeses vaatuses vahendasid harrastusnäitleja Helje Põvvat ja Sirje Vill Eha Kivi ja Loreida Ilsjani lugu, kes pealetungiva ...