Esileht » Arvamused » Arvamus »

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 1. osa

I osa.  Sajand Eesti vaba rahvakiriku piiskoppe Eesti vaba rahvakiriku loomine ja piiskopiameti taastamine. Eesti vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (tänase nimega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) alguse üheks tähtsündmuseks oli piiskoppide ajaloolise ametijärgluse ehk suktsessiooni taastamine. See sai teoks esimese piiskopi Jakob Kuke valimisega 1919. aastal ja ametisse pühitsemisega 1921. aastal Rootsi peapiiskopi Nathan Söderblomi ...

Reavaimulik on hämmeldunud

Loen Eesti Kiriku kokkuvõttest e-postkastist: „1. novembrist kehtivad mullu sügisel kirikukogul vastu võetud EELK kirikuseadustiku kaks osa. Kätlin Liimets toob välja dokumendis sedastatud rangemaid haridusnõudeid, uut liturgilist värvi ja muid jõustunud muudatusi.“ On 3. november. Kuna mul on parasjagu rahulikum hetk, siis kaevun EELK siseveebi. Pika otsimise peale leian muudatusotsused. Võtan siis kirikuseadustiku kõrvale ja veedan pea kaks tundi nuputamaks, mida siis ...

Rahvahääletuse ja -algatuse eetika ja moraal

2021. aasta kevadel toimuv rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on tekitanud segadust seoses küsimustega rahvahääletuse eetikast ja moraalist ning sellest, miks üldse peaks ühiskond vajama rahvahääletust, iseäranis valdkonnas, mis tegeleb era- ja intiimküsimustega.  Alustagem moraalist. Inimsuhetes on ikka nii, et suhte eri osapooltel on erinevad huvid ja arusaamad. Loomakaitsjatel ja jahimeestel, karskusseltsil ja veiniklubil võivad olla eri ...

Jüngriks saamise ja olemise otsingul

Kristjan Luhamets. Jeesuse jüngriks olemine on ristiinimese jaoks aegumatu tähtsusega. Jeesus kutsus õpila­sed oma kuulutuse kaas­töö­listeks ja aitas neil saada enda töö jätkajateks, seetõttu on meil vaja õpilaseks olemine ka enda jaoks korduvalt läbi mõelda. Jeesuse jüngrikoolitus viib mõtted jüngri karakteri kujundusele. Mis leidis jüngri­tega aset Jeesuse järgimise käi­gus? Mida me saame õppida?  Kutse saamine; valmisolek vastata kutsele ja isiklik ...

Milline on kristlik poliitika?

Kristlikele väärtustele ja neil põhinevale poliitikale viitavad poliitikud ja publitsistid kuu­lutavad sageli eri­nevaid ja üksteisele vas­tukäivaid tõdesid. Ta­suks küsida, kas üldse leidub selliseid arusaamu kristlikest väärtustest, mida tõepoolest suurem osa ristirahvast jagaks. Seejuures tuleks kõigepealt loobuda mistahes katsetest sõe­­luda Piiblist välja ühe­seid lahen­dusi meie aja päeva­poliitilistele küsimustele. Kes seda siiski teeb ja selle põh­jal väita ...

Suukorv ja sõnavabadus

Kristjan Luhamets. Luterlastena oleme küllap hästi tuttavad katekismuse õpetuse­ga: „Meie peame Ju­ma­lat kartma ja armastama, et me oma li­gimese peale ei tunnista va­let, te­da ei reeda, keelt ei pe­ksa ega tõs­ta tema peale laimujutte, vaid et me teda vabandame, räägime temast head ja kääname kõik asjad hea poole.“  Paraku elame tänapäeval ühiskonnas, kus kristluse mõju on tagasihoidlik ning kahjuks tuleb pahatihti ette nii verbaalset kui füüsilist vägivalda. ...

Toimetuse kirjakast

Hoiame oma jumala­koda­sid hellalt  Meenub Urmas Alendri laul „Üksikutele“. Kirikud on ka üksikud. Suuremalt jaolt sei­savad need tühjana. Aga nad vajavad ka armastust. Inimeste armastust ja hoolimist. Mitte ainult inimesed, kes seal vahetevahel käivad ja otsivad Jumala kojast kinnitust, et Jumal neid armastab. Muin­suskaitseamet tunneb muret, et meie, kirikuinimesed (ka ametnike hulgas on palju kirikuinimesi ja meie rii­giametiski), hoiaksime meie kätte antud vara, ...

Kuidas olla sõnumikandjana tähele pandud?

Et sõnal on kaal, teab igaüks meist. Sõna võib üles ehitada ja hingekosutuseks olla, aga ka hävingut külvates meelehärmi valmistada. Sõna väega arvestavad paganad ja tema mõjule loodavad kristlased. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal, algab Johannese evangeelium.  Seetõttu on ootuspärane, et ka kristliku meedia, kitsamalt Eesti luteri kiriku meediatöö tegijad aeg-ajalt nõu peavad, kuidas edasi. Peapiiskop Urmas Viilma eesistumisel ...

Piibli uue tõlke ettevalmistamist alustatakse ühispöördumise allkirjastamisega

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Koht, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel. Erik Salumäe. Rahvastikuminister Riina Solman ütles 18. detsembril 2019 sõnavõtus Pirita kloostris Eesti Kirikute Nõukogu jõulueelsel palvusel: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne ...

Miks kristlased meie ajal kirikust eemale jäävad

Maailma kristlikus meedias kõneainet pakkuvate pedo­fiilia­skandaalide tõttu on kannatada saanud paljude katoliiklaste usaldus oma kiriku vastu. Ent on ka teisi põhjusi, miks paljud sii­rad ja tulised kristlased meie ajal kirikust eemale jäävad või ko­guni usu kaotavad. Sageli on ajendiks pe­ttu­mine inimestes, kelle kaudu ris­ti­usku tundma õpitud on. Tä­napäeval liituvad inimesed kogudusega ju sageli suuresti isiklike mõjutuste ajel. Kui aga re­­ligioosseks ...

Soome kirikus jätkub abieluteemaline diskussioon

Soome luterliku ki­ri­ku suurimaks diskussiooni­tee­maks on viimasel ajal osutunud abi­elu temaatika, millele on kirikus väga erinevaid lähe­nemisi. Kirikliku lehe Kotimaa toi­metaja Meri Toivanen kü­sis piiskoppidelt nende sei­sukohti abieluküsimuses (https://www.kotimaa24.fi/artikkeli/kotimaa-kysyi-kaikkien-piispojen-kantaa-avioliittoon-vastaukset-paljastavat-isot-nakemyserot/) ja kuna naaberkirikus toimuv pakub ilmselt huvi ka Eesti lu­gejale, siis toome ära nen­de ...

Et neil oleks elu

Tallinnas toimunud Elu Marsiga juhiti tähelepanu sündimata laste eludele. Endel Apsalon. Abort on teema, mis ühiskonnas ikka aeg-ajalt esile ker­kib. See on teema, mis tekitab suuri tundeid ja emot­si­oone ja jagab inimesed eri leeridesse. Viimasel ajal on abordi üle jälle tekkinud arutelu seoses Tal­linnas 30. augustil toimunud Elu Marsiga, millega juhiti tähelepanu sündimata laste eludele. Sellel üritusel kõneles ka meie kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta oli ...

Oluline on jääda truuks kristlikele väärtustele

Aeg on läinud nii kaugele, et inimesed küsivad, mis on krist­likud väärtused. Meie peame sel­lele vastama. Kristlikud väär­­tused on kristliku Euroopa vun­dament, on inimõiguste dek­la­ratsiooni alus. Kes seda eitab, see valetab. 1988. aastal loodi Eesti Rah­vus­liku Sõltumatuse Partei (ERSP), Eesti Kristlik Liit (EKL) ja Eesti Kristlik-Demokraatlik Era­kond (EKDE). Nimelt nende or­ga­nisatsioonide liikmetest ku­junes välja pikaks ajaks Eesti si­hid määratlenud tuumik. ...

Õppimine ja kool

Merille Hommik. Järgmise nädala teisipäeval algab uus õppeaasta. Haridusministeerium on teada andnud, et õppetöö võib jätkuda tavapäraselt, kui ollakse ettevaatlikud. Ma arvan, et paljud õpilased soovivad kohtuda kaaslastega aktusel ja klassiruumis. Mõndagi klassiõde-klassivenda ja õpetajat ei ole nad pärast 13. märtsi silmast silma näinud, kui ehk ainult arvutiekraani vahendusel.  Õpetajale oli distantsõpe koormav just ajakulu pärast. Kui tunnis võtad toimunud ...

Mis maa see on?

Merille Hommik. Avame värava ja astume oma väikese reisiseltskonnaga üle lambapabulatega kaetud rohtunud tee Mart Saare majamuuseumi poole Hüpassaares, helilooja sünnikodus. Oleme suurelt teelt maha sõitnud kümmekond kilomeetrit metsade ja rabade vahel. Parkimisplatsil seisab paar matkaautot ja üks seltskond einestab puhkealal. Õuemurul räägib mees telefoniga. Kuuldub sõna „koroona“. Kõne lõpetanud, ütleb muuseumi klienditeenindaja (nii ta ennast tutvustab), et rääkis ...