Esileht » Arvamused » Arvamus »

Varjatud rikkus. Pisut kristlikust meditatsioonist

Võib-olla tundub paljudele – ka ristiinimestele –, et sõnad kristlik ja meditatsioon iseendast välistavad teineteist. Võib-olla ollakse harjunud seostama meditatsiooni budismi ja hinduismiga, võib-olla ka mingi nüüdisaegse uusreligiooniga? Ometi on meditatsiooni harrastatud juba varajasest kristlusest saati ja küllap pole see kunagi päriselt kadunud olnud isikliku vagaduslaadina.  Sõna ise tuleb ladina keelest, paigutudes juba sellega läänemaailma kristlikusse ...

Osta raudteejaam, kõrts, mõis või pastoraat

Gustav Suits ütles kord, et saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks. Mitukümmend aastat linnas elanud, käis mu kadunud isa aeg-ajalt müügil olevaid talukohti vaatamas. Aeg on edasi läinud, aga vahel mõtlen, et oma maalapil songimine on mulle vereringesse sisse kirjutatud. Unustan end vahel kinnisvaraportaali lehitsema ja mõtteid mõlgutama.  Ühtpidi on see kindlalt aja raiskamine, aga võib-olla leiab kinnisvarast kui indikaatorist viiteid laiematele ...

Avalikust arutelukultuurist

Merille Hommik. Peapiiskop Urmas Viilma avaldas 26. jaanuaril ERRi portaalis arvamusartikli kiriku aruteluküpsusest ja ühtsusest, mis on tõukunud viimasel kümnendil toimunud debattidest inimese seksuaalsuse, paarisuhete ja abielu mõtestamise ümber. Vaimuliku ameti kandjate seisukohast on luteri kirikus valitsenud suhteliselt suur arvamuste vabadus, vastasel juhul ei oleks meil nii palju eriilmelisi kogudusi, mille juhtideks on meie vaimulikud, keda abistavad selleks ...

Mõeldes presidendivalimistele

Merille Hommik. Mis on, mis ühendab Eesti Teaduste Akadeemia presidenti Tarmo Soomeret ja EELK peapiiskoppi Urmas Viilmat? Kõigepealt see, et nad mõlemad on, küll erineval määral, seotud teadusega. Ja mõlemad – samuti erineval määral – usuga. Kusjuures usk ja teadus on suuresti vastandid. Meenutagem Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II köites Indreku vastust küsimusele: „Kas sa usud jumalasse?“ Kui ta vastab, et „arvan, et usun“, tuleb selgitus – uskuda ja arvata ei või ühel ...

Perekonna mõiste tulipunktis

Abielu ja perekonda puudutavad küsimused on just kirikute initsiatiivil omandanud mitmes Ida-Euroopa riigis suure poliitilise tähtsuse. See kehtib ka Läti kohta, kus viimastel kuudel on kirglikult vaieldud perekonna mõiste fikseerimise üle põhiseaduses. Asi sai alguse Läti põhiseaduskohtu poolt mullu 12. novembril tehtud otsusest, mille kohaselt on õigus vanemapuhkusele ka lapsevanema samasoolisel partneril. Seda põhjendati lapse heaolu tagamise vajadusega ning ...

Ärge võtke neilt lootust

Kristjan Luhamets. 2009. aastal ilmus Norras (2010 Soomes) tähelepanu vääriv raamat, autoriks misjonär Espen Ottosen. Eesti keeles võiks raamatu pealkirjaks olla „Minu homoseksuaalsed sõbrad“. Teose kaante vahele on kogutud mitmete kristlaste lood sellest, kuidas nad seisid või seisavad tänagi silmitsi oma homoseksuaalsete tunnetega. Seejuures tunnustavad nad Piibli selgelt taunivat hoiakut homoseksuaalse eluviisi suhtes ning on püüdnud sellele sõnumile ustavaks ...

Paavst ja diktaator

Eestlastegi seas on rohkesti tähelepanu pälvinud Valgevene võltsitud presidendivalimiste järel augustis alguse saanud protestiliikumine. Praeguseks ei toimu seal enam küll suuri, sadu tuhandeid inimesi kokku toonud meeleavaldusi, kuid tagasihoidlikumas vormis jätkuvad igapäevased protestid tänini. Palju mõtteainet pakub seejuures ka kirikute roll. Tõsi, üldiselt ei ole religioon ka Valgevene ühiskonnas kuigi oluline. Suurem osa valgevenelastest kuulub küll Moskva ...

Jõuluteekond meilegi

„Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.““ (Lk 2:8–12). Liive Koppel. Ja sündis, kui inglid olid ...

Minu lapsepõlve jõulud

Olime minu viiendaks sünnipäevaks kolinud Tartus Karlova linnaossa.  See oli kui muinasjutt, kuigi vett pidi tooma kõrvalmaja keldrist ja tubegi oli vaid kaks ning köök suisa olematu. Aga kui mõelda, et vangilaagrist tulnud isa oli Tartus leidnud endale armsa nooriku ja saanud päris oma kodu, oligi kõik superluks. Taustajõududeks, nagu nüüdsel ajal öeldakse, olid üks vanaisa ja üks vanaema. Sõjast oli möödas paarkümmend aastat ja elust tunti rõõmu. Üks oli toona ...

Armastatud jõululaulu saladus

1942. a kirjutas Irving Berlin filmi „Holiday Inn“ jaoks laulu „White Christmas“.  I’m dreaming of a white Christmas Just like the ones I used to know Where the treetops glisten And children listen To hear sleigh bells in the snow I’m dreaming of a white Christmas With every Christmas card I write May your days be merry and bright And may all your Christmases be white. Heldur Karmo on tõlkinud selle laulu sõnad ka eesti keelde ning mitmel ...

Järgida tuleb siiski kõiki ettevaatusabinõusid

Koroonaviirus on muutnud elu kogu maailmas. Enam ei ole see midagi sellist, mis toimub kuskil kaugel kellegi teisega ja seda näeb vaid telerist. Haigus on meie keskel ja on teadmata, kes järgmisena haigestub või kuidas ja millal nakatumine toimub. Teadmata on seegi, kui raskelt põdemine kulgeb, kui kestvad on selle järelmõjud: nii tervislikus seisundis, haigust põdenu enese teadvuses kui ka kogukonna suhtumises. Ühel päeval tundsin minagi end tavalisest kehvemini, ...

Valguse kandja

Läbi pimeda tuulise tormise metsa rühkis edasi poisike, kellel oli käes latern, milles põles küünal. Tuul ulus puude latvades ja haaras mõni hetk ka poisikese oma haardesse, keerutades lumehelbeid vastu nägu ja lehvitades kuuehõlmu. Poisike rühkis vapralt edasi, aeg-ajalt kaitstes laternat kuuehõlma all, et tuulel ei õnnestuks väikese küünla leeki kustutada. Tal polnud aega kuulata pimeda öö hääli, kaugusest kostvat huntide ulgumist ega murduvate puuokste raginat. Ta ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 3. osa

III osa  Piiskopkonnad – kiriku identi­tee­di tugevdajad EELK on tänini Eesti vaba rahva kirik. Võime mõelda, et aastakümnete jooksul on kirikuelus palju muutunud ning tegemist ei ole enam EELK puhul Eesti vaba rahvakirikuga selles mõttes, et kogu rahvas kuuluks luteri kirikusse. Selle kurvavõitu faktiga võivad ilmselt kõik leppida. Siiski, Eestis ei tegutse ühtegi teist kirikut ega konfessiooni, kelle suhtes valitseks endiselt ootus teenida kogu rahvast – ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 2. osa

II osa Piiskopid – otstarbe­kohasuse, mitte põhimõtte küsimus Piiskopid kiriku vaimulike juhtidena. Peapiiskopil ja piiskopil tuleb olla vaimulikele hingekarjaseks ja ülevaatajaks. Pastoraalne juhatamine ja hingehoid, samuti valvamine vaimulike kõlbelise elu üle on piiskoppide ülesanne.  EELK vaimulikkond on 2020. aastal ajaloo suurim (umbes 230 vaimulikku), nagu seda on ka koguduste arv (169). Samal ajal on EELK annetajaliikmete arv olnud pidevas ...

Liikumine kui meeleparandus

Eesti maratonijooksu meistrivõistluste stardi eel tutvustas mulle end MTÜ Elujooks üks vedajatest Raivo Alla, kes on oma Tartu ülikooli usuteaduskonna doktoritöö raames uurinud sportlaste vaimsust. Ta palus minul kui vaimulikul ja pikamaajooksu harrastajal rääkida jooksjatele teemal „Jooks kui meeleparandus“. Otsustasin selle väljakutse vastu võtta, et leida seoseid liikumise ja vaimulike kogemuse vahel. Püüan allpool ka Eesti Kiriku lugejateni tuua mõned mõtted oma ...