Olen juba mõnda aega seda meelt, et meie ühiskonna asjadest rääkides võiksime julgelt kasutada mõistet „eesti kristlus“. Kui on olemas lääne- ja idakristlus, siis eesti kristluse  näol on tegemist ühe usutunnistuse versiooniga. Eristumise aluseks pole aga mitte niivõrd doktrinäärsed üksikasjad, kuivõrd keeleruum, luterliku reformatsiooni tulemusena sündinud eesti kirjakultuur. Eesti kristluse kujunemisloo ilmekaks tunnistuseks on kristluse metateksti – nii on nimetanud ...

Meenutades Eesti vabariigi taassünni lugu, meie ülemnõukogu tegevust, institutsioone ja inimesi, ei saa mainimata jätta neid, kes meie riigi saatuse jaoks olulistel hetkedel oskasid ja julgesid tegutseda ning tohutut vastutuskoormat kanda võtta. Üheks nendest oli kahtlemata president Arnold Rüütel. Üks mälestus aastatest 1988–1991. Keskvõim otsis pidepunkte ja oli saatnud kutsed liiduvabariikide kultuuriministritele. Moskvasse ja sellele järgnevale kohtumisele Alma-Atas ...

Eesti keele jätkusuutlikkuse teema on viimasel ajal avalikkuses palju kõneainet põhjustanud. Eriti mõtlemapanev on see, et uuringute põhjal paneksid paljud eesti koolinoored oma tulevased lapsed hea meelega ingliskeelsesse kooli. Et olukorda parandada, peaks riik ja ühiskond seega senisest märksa enam pingutama, et eesti keele staatust parandada. Üheks oluliseks valdkonnaks on seejuures eestikeelse kirjasõna väljaandmise toetamine. Omalt poolt pean aga paraku tunnistama, ...

Issanda seadused on tõde Ps 19:10b Armsad kaaskristlased! Ühinenud Piibliseltside palvepäeval oleme Jumalale tänulikud tema abi eest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni piibli või piibliosa. Pühakirja tervikuna saab täna lugeda ligi 5,4 miljardit inimest 674 keeles, Uut Testamenti 631 miljonit inimest 1515 keeles ja erinevaid piibliosi veel 1135 keeles. Ühtekokku saab piiblitekste lugeda 3324 keeles. Praegu on käsil enam kui 400 ...

2006. aasta paastuajal sain esmakordselt võimaluse osaleda Pastoralkolleg’il. Tookord toimus see Lätis, Salduse kirikukeskuses. Pastoralkolleg’it peetakse juba pea 20 aastat igal aastal ja selle pidamise riik roteerub järgmist ringi pidi: Saksamaa-Eesti-Läti-Leedu. Kui Saksamaal on pidamise paigaks alati Ratzeburg ja Eestis on olnud siiani Tallinn, siis Leedu ja Läti on võõrustajatena silma paistnud selle poolest, et iga kord on kokkusaamine toimunud riigi eri paigas, mõne ...

Meie nukrasse maailma on saabunud kevad. Miks nukrasse? Jeemenis on humanitaarkatastroof, vägevad purustavad pisukest. Ukrainas rahu on õbluke. Lähis-Ida kristlastel on elu tehtud võimatuks. Süüria on ängis. Iga päev terror, loodusturmad, mõttetud surmad. Eestis on õitsema puhkemas võililled ja tulbid, ootame pulbitsevat rohelust. Aga me ei ole rahul ei valitsuse, ei elatustaseme, ei pensioni, ei haridustaseme, ei palkade ega iseendaga. Aga õnneks ei ole veel sõda ... ...

Kuidas rääkida inimsusvastastest kuritegudest lapsele nii, et tõde oleks küll mõistetav, aga mitte uut traumat tekitavalt valus, see on küsimus igale lapsevanemale. Õieti on see väljakutse tervele ühiskonnale – kuidas anda tõetruult rahva lugu edasi järeltulevale põlvkonnale. Eesmärgiks pole ju nututada ega mineviku halli peatükki taagana kaasa tarida. Ometi tuleks tõsiseks ohumärgiks hinnata lapse küsimust küüditamise teema käsitlemisel: Miks nad siis politseisse ei ...

Tulihingelise patrioodina oli  üsna raske leppida teadmisega, et viibin meie vabariigi eriti olulisel aastapäeval hoopis keset Vahemerd. Kui mulle ja mu kursusevennale juba sügisel ettepanek tehti, et veebruaris kolm nädalat Maltal kokakoolis õppida, siis eriti ei kõhelnud ning pisut üllatunud „miks ka mitte“ libises üsna kergelt üle huulte. Ent kui eemalviibimise kuupäevad konkreetsemaks said,  hakkas süda ikka valutama. Sisimas kripeldas tunne, justkui reedaksin oma ...

EELK Toetusfondi asutamine võttis mõtte sündimisest mõned kuud aega, kuid tehtud see sai. 9. jaanuaril 2018 istusid notari juures Indrek Laul, Väino Kaldoja, Urmas Viilma ja mina asutajatena ning Jüri Ehasalu tulevase nõukogu liikmena, panime paberitele käe alla, maksime igaüks 1000 eurot algkapitaliks sisse ja fond oli sündinud. Nõukogusse lisandusid nimetatutele veel Heiti Hääl ja Mart Hirtentreu ning Jüri Kraft, tegevjuhiks sai Annely Neame. EELK Toetusfond ei kuulu ...

Kui inimene on noor, rikas, täis väge, siis ta ei mõtle selle maailma hädadele. Aga teda võib rabada haigus, ta võib pankrotti jääda ning silmini võlgadesse, naine või mees võib teda reeta, vanemad surevad ning ka ta ise on lõpuks siruli surivoodil. Püsitu, kaduv on selle maailma pale, lilled närtsivad, pilved muudavad kuju, ja elu lõpus näeme, et kogu möödunud elu oli vaid välgusähvatus pimedas öös. Muidugi, ka teatavate asjaolude igaveseks kuulutamine on kurjast. ...

Kooliõpetaja seletab kannatlikult vahetunnis enda ees seisvale väikesele poisile, mida tähendab „Eesti koda“, „vennaarm“ ja „must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud“. „Eesti lipu“ sõnad ei taha väikemehele kuidagi meelde jääda, aga pikapeale hakkab looma: „Kaunistage, kaunistage Eesti … Eesti majad kolme lipuvärviga …“. Lipulaulu „salasõnad“ on õpetaja abiga lahti räägitud, küllap need ükskord ka sõna-sõnalt meelde jäävad. Rahvuslus ja isamaalisus ...

Viimased paar aastat on olnud üsna päevakajaline EV100 temaatika. Aasta tagasi tundsin esimest korda väsimust – jälle mõtleme ja korraldame ja teeme ja pingutame, aga on seda kõike vaja ja veel nii pikalt? Arvan, et on vaja. See, mida kogesime viimastel nädalatel, kui kulmineerusid suuremad ettevalmistused, oli ikka võimas küll. Ma ei hakka lahkama, kas teleris nähtu ning suurima peo eeskava oli sobilik või mitte – ma ei ole seda ka näinud. Püüan tähelepanu pöörata sellele, ...

Ajaloohuvilisele jätsid Eesti Vabariigi juubelipidustused veidi vastuolulise mulje. Saja aasta tagustele sündmustele viidati teemakohastel üritustel küll meelsasti, ent mitte alati ei pakutud asjatundlikke seletusi nende tausta ja tähenduse kohta. Ilmselt ei tunne paljud eestlased selle vastu tänapäeval erilist huvi. Võimalik ka, et juubelipäevil tundus pidutsemine olulisem olevat kui omaaegsete sündmuste üksikasjadesse süüvimine. Sündisid pöördelised otsused ju ülimalt ...

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

EELK Nõo kogudus on alati au sees pidanud oma kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi Martin Lipu (1854–1923) pärandit. 2010. aastal algatasid koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik ja tema abikaasa Mare mahuka projekti anda raamatuna välja õp Martin Lipu käsikirjaline mälestusteraamat „Minu elumälestused“. Pr Kanarbiku pühendunud toimetajatöö tulemusel ja paljude abiliste toel ilmuski 2013. aastal trükist raamatu I osa, II osa aga möödunud sügisel. Mida ...