Kiriku liikmeskonna vähenemine toob tõenäoliselt kirikuellu suuri muutusi, millega tasuks kirikuinimestel arvestama hakata juba praegu. Seni näivad paljud hellitavat lootust, et langustrend võib ka peatuda, nagu see viimati näiteks laulva revolutsiooni ajal sündis. Miks ei võiks tulevikuski midagi taolist juhtuda? Kui ühiskonda peaks taas haarama mõni sügav kriis või ootamatu murrang, suureneks ju päris kindlasti ka inimeste huvi nii identiteedialaste kui religioossete ...

Sain kaduvust tundma väikese lapsena. Mu vanaema rääkis mõnikord lugu oma isast, mu vanavanaisast Hugost. Et kui ta ema surnud, käinud Papa keldri taga liivamäel vaatamas oma ema paljaste jalgade jäetud jälgi, „muudku kai neid ja õnnõ iksõ“. Siis sadanud vihma ja jäljed kadunud siledasse liiva. Ma ei saanud päris täpselt aru, miks Papa poleks võinud oma jalgadega ema jälgi üle astuda, siis oleksid need ju palju kauem kestnud. „Tuu ei olõ´ ämp tuu“. Jah, see pole enam see. ...

Armsad ametivennad ja -õed, head koguduste juhid! Kui Jee­sus risti löödi, oli see maailma lõpp tema järgijate ja lähedaste jaoks. Jeesuse kuulutus oleks justkui tähenduse kaotanud, sest Jeesus oli surmatud. Jeesuse risti alla jäi jüngritest vaid Johannes koos Maarja Magdaleena ja Jeesuse ema Maarjaga. Ka kõige lootusetumas olukorras jääb ema viimasena oma lapse kõrvale ... Kõik uudistekanalid kannavad nende mõtete kirjapanemise ajal otse üle Jumalaema kiriku põlengut ...

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eeldatav kaasamine uude valitsusse näitab taas, et meie ühiskonnas valitsevad väärtused on sarnased teiste postkommunistlike maade omadega ning erinevad Euroopa Liidu vanade liikmesriikide omadest. Pole ime, et see erinevus peegeldub ka kirikuinimeste hoiakutes. Lääne-Euroopa riikides poleks EKRE-taolist erakonda nimelt kindlasti valitsusse võetud. Tõsi, ka seal tegutsevad rahvuskonservatiivsed ja immigratsioonivastased parteid, ...

Meie välis- ja julgeolekupoliitika üks juhtmõtteid on, et mitte iialgi enam ei tohi Eesti jääda üksi. Ei tohi enam korduda II maailmasõja eelne olukord, kui me jäime liitlasteta ning kaotasime iseseisvuse. Sellest juhtmõttest kantuna kuulub Eesti rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, Euroopa Liitu ja NATOsse. Me jagame nende liitude väärtusi mitte ainult sõnades, vaid ka reaalsetes tegudes, oleme siiani olnud heaks usaldusväärseks liitlaseks ning koostööpartneriks ja ...

Võib-olla te pole kuulnud, aga riigikogu valimistel hääletas Jumal sotsiaaldemokraat Triin Toomesaare poolt. Kui järele mõelda, tundub niisugune otsus igati loogiline. See silmapaistev noor naine on ju pühendanud märkimisväärse osa oma elust lastele, alguses õpetajana ja hiljem sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuhina töötades. „Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!“ (Mt 19:14), ütles Jumal oma otsust põhjendades. ...

Paastumaarjapäevast kirjutamise teeb raskeks Eesti ajalugu. 25. märtsil 1949, 70 aastat tagasi oli meie maal küüditamine. Tuhanded inimesed kisti oma kodudest välja, et vedada neid külmale maale. Ka mul on sellest päevast valusad mälestused, sest algas meie pere raskete katsumuste teine järk. Isa arreteeriti 5. veebruaril 1948 ja meid kui vangi peret taheti Siberisse viia, kuid läksime metsa varjule. Meiesuguste kohta on üteldud, et rahvavaen­lased viidi ümberasumisele. Aga ...

Emeriitprofessor Rein Taagepera pole sugugi ainus, kes viimastel aastatel on juhtinud avalikkuse tähelepanu eesti keele kadumise ohule. Pagulaseestlase taustaga teadlane, kes valutab südant eesti keele ja meele püsimise pärast, on üsna rabavas võtmes pakkunud võimalust, et aastaks 2035 on puhtale emakeelele luigelaul lauldud (Eesti Päevaleht 16.10.19). Ohumärke on täheldanud teisedki. Näiteks pöördus hiljuti Eesti Kirjanike Liit avaliku arupärimisega õiguskantsleri poole, ...

Keelekasutajad on elavad inimesed. Keeltki võime vaadata elava olendina. Tõesti, kui antakse käsk sõjas avada tuli, on tagajärjeks laibad. Keel võib tappa, aga võib ka rahustada või ärritada ja kutsuda välja viha. On ka armastusekeel ja püha keel. Kui aga lobisetakse endale aru andmata, siis on keel ise surnud. Ja on olukordi, mil õigem on vaikida. Meil on nimi. Iga nime taga on konkreetne isik. On nimesid, mis ärritavad, mida vihatakse, ja on nimesid, mida austatakse, ...

„Tõde ja õigus“ on valmis. Seekord siis filmina. Alla kolmetunnine vaatamine on vähem aega ja tähelepanelikkust nõudev kui romaani lugemine. Paljud lähevad. Usun, et tasub minna. Mängufilmi „Tõde ja õigus“ käis avanädalavahetusel vaatamas 51 239 inimest, mis on taasiseseisvunud Eesti avanädalavahetuse rekord. Kui kord eesti rahva käest küsiti, milline „Tõe ja õiguse“ tegelaskuju kõige sümpaatsem on, olin rõõmus, kui Andres esimeseks ei saanud. Olen nõus Felix Oinasega, kes ...

Olen patrioot. Seepärast olen alati valimisi oluliseks kodanikukohuseks pidanud ning enda valikud langetanud. Kuna olen ühe erakonna liige, siis minu hääl on oma koduerakonna kandidaadile läinud. Sel korral olen aga päris mitmel teelahkmel. Esmalt pole enam üldse kindel, et valima lähen. Muidugi vasardavad mu peas mantrad, mida igal pool paatoslikult korratakse: „Valima peab“, „Valimine on kodaniku kohus“ jne. Aga kas valimata jätmine pole mitte kodaniku õigus? Mulle tundub ...

Roheliste ja kiriku vahel pole lõhet, mida tihtilugu ekslikult ette kujutatakse. Reaalsus on, et me seisame üksteisele lähedal – ainuüksi juba seepärast, et roheliste seas on erinevate koguduste ja usutunnistuste liikmeid päris palju. Aga veel olulisem on, et kogu maailma kirikud on hakanud muude väga oluliste küsimuste kõrval aru saama keskkonnahoiust nüüdisaegses võtmes ja ka praktiliselt tegutsema. Kui roheliste keeles on see loodushoid, siis luterliku kiriku jaoks on ...

Mul on ees ülesanne tutvustada lühidalt ja avada oma erivajadusega pojale Eesti poliitilisi erakondasid, millest ta siis oskaks teha oma valiku. Meie Soomes elavate eestlastena saame ka osaleda Eesti riigikogu valimistel. Almar, mu poeg, on olnud juba aastaid poliitikahuviline ja jälgib iga päev Yle vahendusel maailmas toimuvat. Kuna ta on autistliku eripäraga, sobivad talle lihtsad ja konkreetsed seletused. Niisiis, valida ta soovib, aga kuidas selgelt ja lühidalt anda ...

Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde, sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on!“ (Mk 4:24–25) Jee­sus ütles: „Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!“ (Lk 20:25) Valimised on nii õigus kui ka kohustus. Demokraatlikus valitsusvormis teostab rahvas võimu valitud esindajate ja esinduskogude kaudu. ...

Euroopa Liidu tuleviku teema on valimiste eel kahetsemisväärselt vähe tähelepanu äratanud. Ka torkab silma see, et ükski erakond ei toeta suurema otsustusõiguse andmist Brüsselile, vaid leiab, et jäme ots peaks Euroopa Liidus ka edaspidi jääma rahvusriikide kätte. Ometi tähendab „rahvusriikide Euroopa“ tegelikus elus suurte liikmesmaade domineerimist, kes lähtuvad oma kitsastest rahvuslikest huvidest. Seega pole meil eriti palju kaotada sellest, kui rohkem võimu koonduks ...