Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Metsavenna mõte jõudis preambulisse

Raudvassar, liina

Homme tähistatav taassünnipäev ei ole lipupäev ning riikliku tähtpäevana kipub ta mitmete teiste varju jääma. Tunnistan, et isiklikult pean vaata et igal aastal kalendris seda märksõnana kohates mälu värskendama, et mis ja milleks. Lähiajaloo järeleaitamistund tuletab meelde, et taassünnipäevaga tähistame suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1988. aasta 16. novembril. Selge see, et nii nagu inimene saab sündida vaid üks kord, saab seda ka riik. Seda mõisteti ka viimasel ...

EELK Stockholmi koguduse ajaloost

Tahan teha täiendusi EELK Stockholmi koguduse ajaloo kohta. Kahjuks see, mis ilmus koguduse 75. aasta pidupäeva kohta Eesti Kiriku 11. oktoobri numbris, tuletas mulle meelde üht vesiroosi, mille ilus õis on vee pinnal, aga milles puudub nähtav juur. Artiklis on nimetatud piiskopi pidurüüd, õpetajate protsessiooni ning loetletud külaliste nimesid, aga mitte sõnagi ajaloolise Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (EELK!) piiskoppidest ja õpetajatest, kes asutasid ja juhtisid ...

Noore mehe surm

Kaastunne vajub uduna mu üle ja muutub kurbuseks. Jaanus Käärmann hukkus usupuhastuspühal kiriku ees. Oleks ta ometi sinna sisenenud, oma ängi pigem palvesse valanud. Aga läks teisiti. Kangesti suitsiidi moodi, aga veel kurvem. Meil tuleb ju edasi elada. Jaanuse perel, tema lähedastel. Samuti ka selle noore politseiniku perel ja temal endal. Ma ei lähe järgmisele paraadile. Võib-olla ka ülejärgmisele mitte. Sest ma näen niigi, kuidas inimeste silmad otsivad seda kohta, kus ...

Meenutus- ja tänuküünalde süütamise aeg

Helene Luhamets (5a)

Täna tulevad kõik, kes mind on loonud / ja aegade hämarusest ette toonud, / mu muistsed vanemad, kallid kooljad, / mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad. / Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma, / kõik pirrud ma süütasin põlema. (Jaan Lõo) Hingedepäeva eel ja ajal on kauniks kombeks võtta korraks aeg maha, et ühel või teisel moel meenutada neid hingelisi, kellele me siinilmas enam terekätt ulatada ei saa ning kellest ehk nii mõnegagi jäid jutud paraku lõpuni rääkimata. ...

Püsivalt uuenevast kirikust

Soomkaido_ylik2017

Kristlik kirik on siin maailmas tegutsenud ligi 2000 aastat. Selle aja jooksul on maailm väga palju muutunud ja kahtlemata on muutunud ka kirik. Mõeldes muutustele võib kõnelda nii positiivsetest kui negatiivsetest arengutest. Vahel tähendavad muutused kiriku jaoks eemaldumist algsest elavast usust ja siis astuvad kiriku jaoks keskmesse enda organisatsiooniga hakkama saamine ja oma asendi kindlustamine ühiskonnas. Selliseid arenguid võis näha keskaja kirikus. ...

Maailma uueks tegemise püüd ja sobivad vahendid

vootele2

Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...

Lugemist teadlikule kodanikule

Rain_Soosaar_oige copy

Inimarengu aruanded äratavad nende esitlemise ajal tavaliselt rohkesti meedia tähelepanu. Nii oli ka tänavu juunis, kui Eesti Koostöö Kogu esitles 2016/17. aasta aruannet pealkirjaga „Eesti rändeajastul“. Teiste seas mainis seda oma Facebooki-lehel ka EELK peapiiskop Urmas Viilma. Nüüdseks näib avalikkuse huvi aga olevat vaibunud. Sellest on kahju, kuna kogumik peaks olema alaliselt nii teadliku kodaniku lugemislaual kui avalike arutelude keskmes. Eelkõige väärib vastne ...

Me tegime kõik, mida nad tahtsid, aga nad ikkagi ei tulnud

mare liiger1

Viimase nädala terav diskussioon nii peavoolumeedias kui ka kirikus endas puudutas mind rängalt ja seda läbi isikliku kogemuse. Kardan, et mitmed kristlased ei orienteeru seksuaalvähemuste teemas ega oma isiklikku kogemust. Teised aga teavad täpselt, mida nad teevad ning kuhu see kõik välja viib. Nii otsustasin vana haava lahti kiskuda ja ühendada oma kogemuse sotsiaalteadusliku ja meditsiinilise analüüsiga. Emaarmastuseta ja tõrjutud Sündisin kodus, kust isa oli läinud ...

Kiriku taastamisest koguduseliikme pilgu läbi

indrek_pekko

Tartu Maarja kiriku taastamise heaks tehtav töö on viimasel ajal üha enam hoogu kogunud ja nõnda ka avalikkuse tähelepanu pälvinud. 27. septembrill aset leidnud üritus „Hüvasti, EPA võimla“ tõi kohale kõik suuremad meediakanalid. Nii palju kajastust, pealegi positiivset, pole Maarja kirik veel kunagi saanud. Päev varem külastas kirikut Eesti Vabariigi peaminister, kevadel toimunud EELK kirikukongressil astus läbi peapiiskop. Rääkimata Tartu linnapeast, kes sihtasutuse ...

Püha piiril

Tarvo-Siilaberg-min-350x350

Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal olen püha! (3Ms 19:2) Tunnetada Püha tähendab tajuda ning aktsepteerida piire, mis on Tema poolt inimese elus seatud. Tajuda, tunnetada, tunda, mitte ületada neid (Ap 17:26,27). Tajudes neid piire saab kristlane vabaks ning osakese pühaduse kandjaks. Piirkogemus on kogemus, milles kohatakse Püha ehk Jumalat. Seal, kus inimene tajub oma võimete piiri ehk võimetust, tajub ta Püha. Kuidas kristlane peaks suhtuma pattu? Loomisel seati ...

Väike katekismus vajab kaasajastamist

LutheriKate1 copy

Mõeldes Martin Lutheri väikesele katekismusele tekib mul väga vastakaid tundeid. Ühest küljest hindan seda raamatut meie maailma mõjutajana. Aastal 1529 trükitud katekismus on mõjutanud meie kultuuriruumi rohkem, kui oskame arvata. Kui paljud põlvkonnad on selle raamatu abil õppinud elama eetilist ja moraalset elu! Kui paljud erinevate aegade inimesed on selle raamatukese abil mõistnud usu kõige olulisemaid tõdesid! Teisalt ei kasuta ma seda raamatut mitte kunagi ...

Staatusega kaasnev vastutus

Yprus_13.03.2010 copy

Poliitika on üks kodanikuks olemise funktsioone. Ja kes ütleb, et vaimulik ei ole kodanik, see eksib, vaimulik on koguni kahe riigi kodanik – vastutusolend mõlemas õigussüsteemis ja need võivad olla omavahel konfliktsed. Poliitika ehk osalemine ühiskondlikes protsessides, selle piirkonna elu parendamine, kuhu sa oled juhtumisi poetatud – on see siis küla või linn või vald või riik –, on loomulik tegevus. „Minge kõik maailma“ ja „taotlege selle linna heaolu“, on öelnud See, ...

Konfliktist osaduseni luterlaste ja katoliiklaste vahel

Teder,Tauno2004

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine on ajendanud mitut laadi sündmusi ja konverentse-seminare, mida Eesti Kirikus ka ülevaatlikult kajastatud on. Laiema avalikkuse jaoks on kindlasti silma jäänud maikuine kirikukongress Tartus, naiste ordinatsiooni juubelit märgistav konverents ja rohke õunapuude istutamine üle kogu Eesti. Rääkimata jumalateenistustest, mida peetud ja peetakse seoses reformatsiooniaastaga, seda kohaliku koguduse/kogukonna ellu sobitades. Need ...

Kristlus ja karistamine

Sattusin hiljuti ühe hea uskliku inimesega arutlema karistamise teemal. Vestluskaaslane arvas, et ühe konkreetse juhtumi puhul oleks pidanud teo sooritajat karistama aastase vangistusega. Küsisin, miks. Me vähemalt püüame elada mõtestatud maailmas ja tunneme ennast turvalisemalt, kui saame asjade ja nähtuste põhjustest ning olemusest aru. Veel enam on kasulik mõtestada iseenda käitumist. On üsna levinud seisukoht, et kui keegi saadab korda sobimatu teo, on vaja teda ...

Juhtorganite roll koguduseelu suunamisel

Arumäe,Urmas

Pea alati, kui asun mõnd juhtimisalast artiklit kirjutama, meenuvad mulle prof Ülo Vooglaiu sõnad, mis ta 1987. aastal mulle kui tollase Pirgu Arenduskeskuse noorele juristile ütles: “Jäta meelde, Urmas, et juhtida saab protsesse!” Jätsin meelde ja muigan aeg-ajalt siiani, kui loen või kuulen jutte sellest, mida kõike „juhitakse“. Meie kaunis emakeel on sõnavara poolest vaesevõitu, mistõttu on üsna tavaline, et mingi sõna tähendab mitut erinevat asja. Nii on ka sõnaga ...