Selgi aastal on põhjust põnevusega oodata eelseisvat Paide arvamusfestivali, eriti aga kirikuteemat puudutavaid arutelusid. Teisalt ei saa üle ega ümber avaliku debati madala kvaliteedi teemast, mis sageli ka kirikus näib probleemiks olevat. Mõnigi kord paistab vaidlejate usk oma arvamuse õigsusesse nimelt sedavõrd suur olevat, et nad ei pea vajalikuks teisi seisukohti üldse ära kuulatagi. Mis mõtet sellel oleks, kui on ette teada, et need on valed! Aga kui nii, siis ...

Rahvusvaheline Läänemere regiooni Interreg projekti SEMPRE (Social Empowerment in Rural Areas) raames ellu kutsutud kirikutevaheline ristivanemate väärtustamise töörühm kogus 23. märtsist 15. juunini ristivanemluse teemalisi lugusid. Lugude kogumise tulemustest saab lähemalt lugeda järgmises Eesti Kirikus. Sel korral avaldame žürii ühise lemmikloo, mille autoriks on teoloogiadoktor Liina Eek. Ma olen ateistlikust perest. Jumalast räägiti meie peres peamiselt ...

Meie luteri kirikus võib aeg-ajalt kohata diakooniatööd alahindavat suhtumist. Väidetakse näiteks, et me ei tohiks saada „sotsiaalkirikuks“, mis keskendub inimeste maiste vajaduste eest hoolitsemisele ja jätab evangeeliumi kuulutamise tagaplaanile. Kiriklik hoolekandetöö võis küll minevikus olla vajalik ja oluline, aga nüüd hoolitsevat abivajajate eest riik. Ent isegi siis, kui riiklik sotsiaaltöö oleks tõepoolest täiuslikult korraldatud, ei muutuks kiriklik diakooniatöö ...

Eesti laulu nimeline üritus ETVs olevat saanud kümneaastaseks. Isiklikult kaotasin huvi Eurovisioni vastu siis, kui kadus rahvuskeeles laulmise nõue. Seoses Eesti laulu valimisega lauluvõistluse finaalis 3. märtsil kerkis taas üles teatud küsimuste ring, mis painavad mind alati, kui tahan Eesti vooru vaadata. Esiteks laulu sõnade tõlkimine – eriti viimase võitjaks tulnud mulle armsa laulu puhul: hea laul, kuid millest jutt? Kas keeleseadus ei kehtigi, et koos lauluga ...

Sõites mööda kevadsuvist Eestimaad hakkavad kihelkondade keskuste kirikute tornid eriliselt silma. Eks need ole olulised märgid aasta ringi. Kuna suvel on enam aega, siis on mahti teha peatusi ja sisse astuda kirikutesse, millest me autos mööda vuhiseme. Meie haldussüsteemi ümbertegemine on nüüd faasis, et tehtuga harjuda. Haldusreformi on teinud valitsus nii jõu kui kavalusega, aga vahel on mul küsimus, kas ka tarkuse ja südamega. Liidan-ja-lahutan-meetod kaardi jagamisel ...

Aastaringis on pühad ja tähtpäevad, isikliku elu jaoks tähtsad sündmused. Meie mälu ulatub üle aegade. Olulised on 2000 aasta tagused sündmused, aga ka 700 aasta tagused või siis 70 aasta tagused. 30 aastat tagasi töötasin Põlva maakonnalehe Koit toimetuses. See oli Rahvarinde ja muinsuskaitsepäevade ning öölaulupidude aasta; ENSV Ülemnõukogu võttis novembris vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Balti ketini ja sinimustvalge tõusmiseni Pika Hermanni torni jäi veel üks ...

Esmaspäeval tähistati Eesti lipu päeva. Trikoloorid lehvisid ja hommikul oli pidulik lipuheiskamine Pika Hermanni torni. Tseremoonial kõnelesid riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei ning õnnistussõnad ütles peapiiskop Urmas Viilma. Mõned päevad tagasi istusin konverentsil, kus oli ettekanne kolmainupüha tekstidele. Ettekandja taga paiknes meie rahvus- ja riigilipp ning alati, kui ettekandja lausus sõnad Isa, Poeg ja Püha Vaim, libisesid minu ...

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Olen usulises mõttes üles kasvanud väikegrupis ega kujuta ette, kuidas oleks võimalik elada ehtsat kristlikku elu ilma toetava väikegrupi osaduseta. Põhilist rolli mu kristlasena kasvamise teel on mänginud evangeelsete üliõpilaste piibligrupid, oma oluline osa on olnud ka Pauluse koguduse noorteõhtutel ja Kolgata koguduse alfakursuse rühmaaruteludel. Viimastel aastatel on võimalikuks saanud kodugrupp oma ...

Peterburi peakonsul Carl Eric Laantee Reintamm, kes vaimuliku pojana on maast madalast tuttav kiriku temaatikaga, avaldab Eesti Kirikule antud intervjuus arvamust, et kirik ei peaks sekkuma poliitilistesse otsustustesse. Idee teha Eesti Kirikule intervjuu Eesti Vabariigi peakonsuliga sündis märtsis, mil kohtusin esimest korda värskelt ametlikult peakonsuli ametisse astunud Carl Eric Laantee Reintammega. Selleks on mitmeid põhjusi. Peakonsul üllatas mind oma avara ...

Olen juba mõnda aega seda meelt, et meie ühiskonna asjadest rääkides võiksime julgelt kasutada mõistet „eesti kristlus“. Kui on olemas lääne- ja idakristlus, siis eesti kristluse  näol on tegemist ühe usutunnistuse versiooniga. Eristumise aluseks pole aga mitte niivõrd doktrinäärsed üksikasjad, kuivõrd keeleruum, luterliku reformatsiooni tulemusena sündinud eesti kirjakultuur. Eesti kristluse kujunemisloo ilmekaks tunnistuseks on kristluse metateksti – nii on nimetanud ...

Meenutades Eesti vabariigi taassünni lugu, meie ülemnõukogu tegevust, institutsioone ja inimesi, ei saa mainimata jätta neid, kes meie riigi saatuse jaoks olulistel hetkedel oskasid ja julgesid tegutseda ning tohutut vastutuskoormat kanda võtta. Üheks nendest oli kahtlemata president Arnold Rüütel. Üks mälestus aastatest 1988–1991. Keskvõim otsis pidepunkte ja oli saatnud kutsed liiduvabariikide kultuuriministritele. Moskvasse ja sellele järgnevale kohtumisele Alma-Atas ...

Eesti keele jätkusuutlikkuse teema on viimasel ajal avalikkuses palju kõneainet põhjustanud. Eriti mõtlemapanev on see, et uuringute põhjal paneksid paljud eesti koolinoored oma tulevased lapsed hea meelega ingliskeelsesse kooli. Et olukorda parandada, peaks riik ja ühiskond seega senisest märksa enam pingutama, et eesti keele staatust parandada. Üheks oluliseks valdkonnaks on seejuures eestikeelse kirjasõna väljaandmise toetamine. Omalt poolt pean aga paraku tunnistama, ...

Issanda seadused on tõde Ps 19:10b Armsad kaaskristlased! Ühinenud Piibliseltside palvepäeval oleme Jumalale tänulikud tema abi eest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni piibli või piibliosa. Pühakirja tervikuna saab täna lugeda ligi 5,4 miljardit inimest 674 keeles, Uut Testamenti 631 miljonit inimest 1515 keeles ja erinevaid piibliosi veel 1135 keeles. Ühtekokku saab piiblitekste lugeda 3324 keeles. Praegu on käsil enam kui 400 ...

2006. aasta paastuajal sain esmakordselt võimaluse osaleda Pastoralkolleg’il. Tookord toimus see Lätis, Salduse kirikukeskuses. Pastoralkolleg’it peetakse juba pea 20 aastat igal aastal ja selle pidamise riik roteerub järgmist ringi pidi: Saksamaa-Eesti-Läti-Leedu. Kui Saksamaal on pidamise paigaks alati Ratzeburg ja Eestis on olnud siiani Tallinn, siis Leedu ja Läti on võõrustajatena silma paistnud selle poolest, et iga kord on kokkusaamine toimunud riigi eri paigas, mõne ...

Meie nukrasse maailma on saabunud kevad. Miks nukrasse? Jeemenis on humanitaarkatastroof, vägevad purustavad pisukest. Ukrainas rahu on õbluke. Lähis-Ida kristlastel on elu tehtud võimatuks. Süüria on ängis. Iga päev terror, loodusturmad, mõttetud surmad. Eestis on õitsema puhkemas võililled ja tulbid, ootame pulbitsevat rohelust. Aga me ei ole rahul ei valitsuse, ei elatustaseme, ei pensioni, ei haridustaseme, ei palkade ega iseendaga. Aga õnneks ei ole veel sõda ... ...