Loodan väga, et 9. oktoobril riigikogu konverentsikeskuses Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud konverentsi „Usuvabadus Eestis“ ettekanded leiavad koha kogumikus ning nendega saavad seeläbi tutvuda ka need, kel ei õnnestunud sündmusest isiklikult osa saada. Aga lisaks ettekannetele sõnastati mitmeid huvihaaravaid mõtteid konverentsi päevakavas olnud aruteludes. Taas võis tõdeda, et lisaks vestlejatele sõltub arutlusringis mõttevahetuse tase keskustelu juhist. Kes lisaks sõna ...

Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!“ Lk 9:62 Üheksa aastat tagasi tehti mulle ettepanek kandideerida Paide koguduse juhatuse esimehe ametikohale. Mõtlemisaega oli piisavalt, aga otsustamisaja kätte jõudes ei olnud mul veel vastust valmis. Olin jäänud oma mõtetes kinni onu Robertile, kes oli aastaid Türi kiriku kellamees. Mind ei hirmutanud mitte see, kui palju aega oma elust ta pühendas kirikule, vaid tema ...

1521. aasta kevadel toimunud Wormsi riigipäeval anti Martin Lutherile viimane võimalus lahti öelda õpetustest, mille tõttu paavst oli ta sama aasta alguses Rooma kirikust välja heitnud. Keisri ja teiste kokkutulnute ees seistes ütles Luther lõpuks: „Kui mind ei veenda pühakirja tunnistustega või mõne ilmselge põhjendusega … siis olen seotud nende kirjakohtadega, millele ma olen viidanud, ja minu südametunnistus on Jumala sõnade vang. Ma ei või ega taha midagi tagasi võtta, ...

Oleme teelised ja meid on saadetud siia maailma Jumala armastust jagama. Et inimene on oma loomult isekas, siis on üsna keeruline seda teha nii, et au saaks Jumalale, mitte mulle. Tõsi, ka minul on oma osa täita, sest armastus ei piirdu sõnadega, vaid nõuab ka tegusid. Tunnistades tema tegudest mina-vormis, kipub rõhuasetus kalduma minu kasuks. Aga seda ma ometi ei tahaks. Sõitsin linnaliini bussis. Rahvast oli palju, istekohti nappis. Jäin seisma teismeliste noorukite ...

Usuvabadus kõige laiemas mõttes tähendab vabadust uskuda oma südametunnistuse järgi, ilma et keegi sellesse sekkuda saaks, aga samuti ka vabadust oma usku teostada ning see tähendab ka vabadust panustada ühiskonda. Ühiskonna loomulikuks koostisosaks on kujunenud vabatahtlike töö, mis on välja kasvanud meie esivanemate talutööde talgutraditsioonist ja läbi aegade koguduste juures tehtavast tööst ka laiema kogukonna heaks. Suurim tunnustus ja tänu, mis vabatahtliku töö ...

Nagu mujal maailmas, nii ka meil on vaenukõne küsimus viimaste aastate poliitiliste pingete kontekstis teravalt päevakorda tõusnud. Ka kirik peaks minu meelest sellele teemale senisest rohkem tähelepanu pöörama. Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehe järgi on vaenukõne „avalik, suuline või kirjalik arvamuseavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või ...

Esimesel septembril alustas Põlvas tööd kristlik koolike, Tartu luterliku Peetri kooli filiaalina tegutsev Põlva Jakobi kool, mis loodab ajapikku kasvada täiemahuliseks 9-klassiliseks põhikooliks. Et minulgi on olnud võimalus väikestviisi osaline olla selle kooli sünni juures, olen viimase üheksa kuu jooksul pidanud korduvalt vastama küsimustele stiilis „milleks seda kooli ikka vaja on?“, „mis siis tavakoolil viga on?“ ning „mis imeasi see kristlik haridus üleüldse on?“. ...

Pühapäevase jumalateenistuse lõppedes Põlva kirikus palus õpetaja kogudusel veel pühakotta jääda. Enne pastoraati kaetud kirikukohvilauda istumist pakuti kirikulistele võimalust osa saada teatrietendusest. Suurpõgenemise 75. aastapäeva tähistamiseks astus Põlva harrastusteater üles Merle Karusoo ja Sirje Villa dokumentaallavastusega „Sügis 1944“. Esimeses vaatuses vahendasid harrastusnäitleja Helje Põvvat ja Sirje Vill Eha Kivi ja Loreida Ilsjani lugu, kes pealetungiva ...

Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu (seekord ilma tavapäraste Soome partneriteta, aga endiselt õigeuskliku Age Ploomi juhatusel) korraldatud viies oikumeeniline palverännak 6.–8. septembrini viis meid Muhumaale. Kohtuti reede õhtul ja lahkuti pühapäeva pärastlõunal. Osalejaid oli umbes viiskümmend ja paljud neist tulid mitmendat korda. Suuremad rühmad olid Tallinnast, Hiiumaalt ja Rakverest. Rakvere kirikukoor osales ka mullu Kihnu saarel ega raatsitud seegi kord ...

Sõnavabaduse kaitsmisest räägitakse viimasel ajal palju. Seejuures nõutatakse aga õigust ennast vabalt väljendada sageli ainult oma mõttekaaslastele. Ometi peaksime samavõrd järjekindlalt kaitsma ka nende inimeste sõnavabadust, kellega me üldse nõus ei ole. Esiteks tuleb sageli ette, et üldiselt enesestmõistetavaks peetud seisukohad osutuvad lõpuks valeks. Nii võib juhtuda, et ühiskonna ees olevad ohud või võimalused jäävad märkamata. Seetõttu on väga oluline, et ...

Kristus on öelnud: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:48) Ja püha Paulus on öelnud: „Sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma“ (Rm 3:23). Me kõik ootame, et lapsed õpiksid ja käituksid hästi, õpetajad oleksid targad ning lastevanemad oleksid sõbralikud. Aga mitte alati ei ole elu ideaalne. Proovitakse ära kõiki loomulikke abinõusid, aga olukord ikkagi ei parane. Võib tekkida isegi lootusetu olukord, kus osalevad lootusetu ...

Js 30:7 Käesolev kirjutis on inspireeritud E. Tennmanni raamatust „Ekstaas ja müstika“ (Noor-Eesti 1936). „Usuelu on kõige olulisem inimese tõelise olemuse leidmiseks ja maksmapanemiseks.“ Järgnev lõik kõlab kaasaegselt: „Usuline vaimutervis pole kõrvaline asi. Ei ole mõeldav ega loogiline selline olukord, et rahvas on riiklikult terve ja usuliselt haige. Siis peaks üks rahvas jagunema kahte ossa: riigirahvas – normaalne ja uskmatu, kirikurahvas – usklik ja ebanormaalne. ...

Tartu linnamuuseumi näitus „Kirikust kristallipoodi. Mitut usku Tartu“ on mitmes mõttes külastamist väärt. Siit ei saa nimelt mitte ainult teadmisi usuelu muutumisest Emajõelinnas viimase saja aasta jooksul, vaid ka rohkesti mõtteainet praeguse kirikuelu kohta. Tõsi, kirikuinimesele võib kuraatorite lähenemine harjumatu ja võõristavgi tunduda. Esimesele iseseisvusajale pühendatud väljapanekus keskendutakse nimelt tollal mõnedes haritlaste ringkondades levima hakanud huvile ...

Avaliku arvamusega tutvumine ei tee inimest targemaks, sest tarkus ei viskle poristel tänavatel ega lenda raadioeetrisse, kui on tema kord midagi seletada. Tarkus on õrn ja nõtke, tugev ja õilis, karge ja selge. Me peame Tarkust otsima ja paluma, et ta sooviks meiega läbi käia, mitte vastupidi. Rumal on ikka inimene, mitte Tarkus. Eestis on avalikkus täis arvamusi, mille esitajate jaoks on Tarkus kontvõõras. Me kuuleme ilmeksimatuid heietusi, mis sunnivad meid enda järgi ...

Kirjutan murega, isegi südamevaluga. 16. juunil oli Pirita väiksel kalmistul surnuaiapüha. Kahjuks oli kohale jõudes võimalik veenduda, et kalmistu haldaja polnud selleks sündmuseks valmistunud. Muu hulgas, mis mõjus lausa solvavalt, ei olnud ka kalmistu teadetetahvlil pühale viitavat reklaami. See oli uskumatu vaatepilt: prügikastide juures aia ääres sügisene lehehunnik, teisel pool laperdab plastikust prügikott, kaugemal turritab möödunud suvel mullatööde käigus välja ...