2006. aasta paastuajal sain esmakordselt võimaluse osaleda Pastoralkolleg’il. Tookord toimus see Lätis, Salduse kirikukeskuses. Pastoralkolleg’it peetakse juba pea 20 aastat igal aastal ja selle pidamise riik roteerub järgmist ringi pidi: Saksamaa-Eesti-Läti-Leedu. Kui Saksamaal on pidamise paigaks alati Ratzeburg ja Eestis on olnud siiani Tallinn, siis Leedu ja Läti on võõrustajatena silma paistnud selle poolest, et iga kord on kokkusaamine toimunud riigi eri paigas, mõne ...

Meie nukrasse maailma on saabunud kevad. Miks nukrasse? Jeemenis on humanitaarkatastroof, vägevad purustavad pisukest. Ukrainas rahu on õbluke. Lähis-Ida kristlastel on elu tehtud võimatuks. Süüria on ängis. Iga päev terror, loodusturmad, mõttetud surmad. Eestis on õitsema puhkemas võililled ja tulbid, ootame pulbitsevat rohelust. Aga me ei ole rahul ei valitsuse, ei elatustaseme, ei pensioni, ei haridustaseme, ei palkade ega iseendaga. Aga õnneks ei ole veel sõda ... ...

Kuidas rääkida inimsusvastastest kuritegudest lapsele nii, et tõde oleks küll mõistetav, aga mitte uut traumat tekitavalt valus, see on küsimus igale lapsevanemale. Õieti on see väljakutse tervele ühiskonnale – kuidas anda tõetruult rahva lugu edasi järeltulevale põlvkonnale. Eesmärgiks pole ju nututada ega mineviku halli peatükki taagana kaasa tarida. Ometi tuleks tõsiseks ohumärgiks hinnata lapse küsimust küüditamise teema käsitlemisel: Miks nad siis politseisse ei ...

Tulihingelise patrioodina oli  üsna raske leppida teadmisega, et viibin meie vabariigi eriti olulisel aastapäeval hoopis keset Vahemerd. Kui mulle ja mu kursusevennale juba sügisel ettepanek tehti, et veebruaris kolm nädalat Maltal kokakoolis õppida, siis eriti ei kõhelnud ning pisut üllatunud „miks ka mitte“ libises üsna kergelt üle huulte. Ent kui eemalviibimise kuupäevad konkreetsemaks said,  hakkas süda ikka valutama. Sisimas kripeldas tunne, justkui reedaksin oma ...

EELK Toetusfondi asutamine võttis mõtte sündimisest mõned kuud aega, kuid tehtud see sai. 9. jaanuaril 2018 istusid notari juures Indrek Laul, Väino Kaldoja, Urmas Viilma ja mina asutajatena ning Jüri Ehasalu tulevase nõukogu liikmena, panime paberitele käe alla, maksime igaüks 1000 eurot algkapitaliks sisse ja fond oli sündinud. Nõukogusse lisandusid nimetatutele veel Heiti Hääl ja Mart Hirtentreu ning Jüri Kraft, tegevjuhiks sai Annely Neame. EELK Toetusfond ei kuulu ...

Kui inimene on noor, rikas, täis väge, siis ta ei mõtle selle maailma hädadele. Aga teda võib rabada haigus, ta võib pankrotti jääda ning silmini võlgadesse, naine või mees võib teda reeta, vanemad surevad ning ka ta ise on lõpuks siruli surivoodil. Püsitu, kaduv on selle maailma pale, lilled närtsivad, pilved muudavad kuju, ja elu lõpus näeme, et kogu möödunud elu oli vaid välgusähvatus pimedas öös. Muidugi, ka teatavate asjaolude igaveseks kuulutamine on kurjast. ...

Kooliõpetaja seletab kannatlikult vahetunnis enda ees seisvale väikesele poisile, mida tähendab „Eesti koda“, „vennaarm“ ja „must on kuub, mis Eesti rinda vanast’ juba varjanud“. „Eesti lipu“ sõnad ei taha väikemehele kuidagi meelde jääda, aga pikapeale hakkab looma: „Kaunistage, kaunistage Eesti … Eesti majad kolme lipuvärviga …“. Lipulaulu „salasõnad“ on õpetaja abiga lahti räägitud, küllap need ükskord ka sõna-sõnalt meelde jäävad. Rahvuslus ja isamaalisus ...

Viimased paar aastat on olnud üsna päevakajaline EV100 temaatika. Aasta tagasi tundsin esimest korda väsimust – jälle mõtleme ja korraldame ja teeme ja pingutame, aga on seda kõike vaja ja veel nii pikalt? Arvan, et on vaja. See, mida kogesime viimastel nädalatel, kui kulmineerusid suuremad ettevalmistused, oli ikka võimas küll. Ma ei hakka lahkama, kas teleris nähtu ning suurima peo eeskava oli sobilik või mitte – ma ei ole seda ka näinud. Püüan tähelepanu pöörata sellele, ...

Ajaloohuvilisele jätsid Eesti Vabariigi juubelipidustused veidi vastuolulise mulje. Saja aasta tagustele sündmustele viidati teemakohastel üritustel küll meelsasti, ent mitte alati ei pakutud asjatundlikke seletusi nende tausta ja tähenduse kohta. Ilmselt ei tunne paljud eestlased selle vastu tänapäeval erilist huvi. Võimalik ka, et juubelipäevil tundus pidutsemine olulisem olevat kui omaaegsete sündmuste üksikasjadesse süüvimine. Sündisid pöördelised otsused ju ülimalt ...

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

EELK Nõo kogudus on alati au sees pidanud oma kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi Martin Lipu (1854–1923) pärandit. 2010. aastal algatasid koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik ja tema abikaasa Mare mahuka projekti anda raamatuna välja õp Martin Lipu käsikirjaline mälestusteraamat „Minu elumälestused“. Pr Kanarbiku pühendunud toimetajatöö tulemusel ja paljude abiliste toel ilmuski 2013. aastal trükist raamatu I osa, II osa aga möödunud sügisel. Mida ...

Tõde on muutumatu nii ajas kui ruumis. Tõde on konstantne. Tõde ei ole teooria, filosoofia ega ideoloogia. Tõde on isik. Vastavalt pühakirjale on tõde Jeesus Kristus, kelle sõnade aktuaalsus ning täitumine pole viimase 2000 aasta jooksul muutunud, vaid elanud üle erinevad ajastud ning tõekspidamised. Siiani on Kristuse sõnad kõik tõeks osutunud. Kinnitagu seda arheoloogilised väljakaevamised, fossiilide leiud või globaalsed ja lokaal­sed sündmused – ja seda aukartust ...

Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas aastail 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska (1866–1920), hakati taas rääkima 2001. aastal, kui loodi sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond. Eesmärgiks seati taastada Jaan Poska maja. Mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid palju. Kuigi Poska oli aastaid Tallinna linnavolikogu juhataja ja 1913–1917 Tallinna linnapea, ei soovinud tollased Tallinna linnavalitsuse esindajad esialgu maja taastamisega ...

Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) – 140 aastat sünnist. /…/ Nõnda pole me enam kuigi kaugel ajast, kus ka rusikavõitlust hakatakse pühaks toiminguks pidama. Ja inimesega näibki nõnda olevat, et pole koguni tähtis, mida ta pühaks peab, vaid et ta üldse midagi pühaks peab. Mõõduandev on elamus, mitte see, mis elamuse annab. Sellepärast võivad vanad pühadused ja jumalused surra, vanad tõed valeks muutuda, endised naudingud ...

See ei olnud kalendri küünlapäev, vaid üks tuuline, pime novembrikuu pühapäev, kui polnud elektrit. Kui siis kirikuteenija süütas esimese küünla neitsi Maarjale, kui rõõmus oli küünal – ta sai anda kirikusse valgust. Altari küünaldega oli sama lugu, nad valgustasid piibliraamatut, kui õpetaja teenis. Tavalistel pühapäevadel annavad valgust paljud elektrilambid ja küünlad oma valgusega on rohkem vana aja mälestus. Kuid lülitit vajutades vist eriti palvemõtteid ei mõelda, ...