Teade EELK õpetaja prof teoloogiadoktor Thomas-Andreas Põderi valimisest Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretäriks väärib erilist tähelepanu. Selle tähtsus Põderi selgitusel tuleneb sellest, et „tegemist on kirikuosadusega, s.t vastastikku üksteist kirikutena tunnustavate erinevate usutunnistuslike traditsioonidega kirikutega – luterlikud, reformeeritud, unioonkirikud, metodistid –, kes oma ühises elus teostavad ...

Tehnoloogiat kasutatakse teatud eesmärkide saavutamiseks. Arvutid ja mobiiltelefonid kiirendavad teabe liikumist ja tehnoloogia eesmärk on muuta viisi, kuidas me üksteisega suhtleme. See on mõjutanud inimeste eluviisi erinevates eluvaldkondades läbi hariduse, religiooni, meditsiini, transpordi jne. Tänu tehnoloogiale on kogu meie maailm muutunud kiiremaks. Saame elada, töötada, mängida ja isegi suhelda mugavalt oma kodus. Tehnoloogia on religioosseid harjumusi ja ...

Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks. Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi! 2Kr 11:14–15 Ligimesi, kes isekeskis on end sotsiaalmeedias eksperdiks „läikinud“ ja „šeerinud“, ei pruugi veenda lihtsa teadmisega, mis põhineb faktidel ja argumentidel, eelnevate põlvkondade kogemustel. Keset sotsiaalmeedia kahemõõtmeliseks pakendatud elu ja kangestunud ...

Mälu ja mäletamine on üks võtmeteemasid kestmise mõtestamises. Ajalooline mälu on see, mis rahvust üleval hoiab. Kollektiivsel ajaloolisel mälul on erinevad tahud, seepärast pakub huvi see, kuidas keegi minevikku mäletab. Arsti ja endise Gulagi vangi Heino Noore 100. sünniaastapäeva tähistamise mälestuskonverentsile Haapsallu kutsutud kõnelejad mäletasid minevikku, mil nad said olla Heino Noore kaasteelisteks, ühtemoodi. Üks kõnelejaist, Imbi Paju nimetas tagantjärele ...

Kord sai Jeesus kurva sõnumi, et Laatsarus, Marta ja Maarja vend, on surnud ning juba mitme päeva eest kaljuhauda maetud. Jeesus kurvastas hea sõbra surma pärast pisarateni, püüdes lohutada leinavaid õdesid.  Jeesus kinnitas Martat sõnadega: Sinu vend tõuseb üles. (Jh 11:23)Selle tõestuseks kutsus ta juba neli päeva surnud Laatsaruse hauast välja. Laatsarus väljuski omal jalal kaljuhauast ja Jeesus andis ta tagasi õdede hoole alla. Enne veel ütles Jeesus Martale: ...

Eeloleval jüripäeval, 23. aprillil tähistatakse Eestis kümnendat korda veteranipäeva. Aprillikuu kui veteranikuu jooksul kogutakse sinilillekampaaniaga toetust Eesti ja ka Ukraina veteranidele. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud on andnud veteranikuule oma panuse sellega, et veteranipäeva eelsel pühapäeval – tänavu 17. aprillil – võetakse jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestatakse langenud sõdureid. 23. aprillil kell 12 toimub Toris ...

Pärast 24. veebruari 2022 maailm muutus. Ta polnud enam endine. Rahuaeg, mis tundus endastmõistetav, seda enam ei olnud. Venemaa tungis Ukrainale sõjaliselt kallale ja Euroopa nägi sõda, mida ta pole näinud Teisest maailmasõjast peale. Ukraina lipuvärvid on sinine ja kollane. Samad värvid on ka Rootsi lipul. Sõja esimestel päevadel meenusid mulle Karl XI sõnad (Ivar Rüütli tõlkes), mida ta kirjutas oma päevikusse XVII sajandil: Jumal olgu igavesti tänatud ja austatud, ...

Kui sotsiaalministeeriumi peakaplan Katri Aaslav-Tepandi saatis kirja kutsega toetada sõjapõgenikke tugiisiku ja hingehoidjana, liitusin sellega kohe, sest leian, et iga inimese moraalne kohus on aidata hättasattunuid. Mõne päeva pärast oli sotsiaalkindlustusameti kahetunnine briifing ja 8. märtsil olingi Sophia hotellis osutamas psühhosotsiaalset kriisiabi sõjapõgenikele.  Tänaseks olen käinud abiks kaks korda, korraga kaheksa tundi. Aeg tundub pikk, kuid see on ...

Kristjan Luhamets. EELK kirikurahva seas pöörati üsna suurt tähelepanu äsjasele rahvaloendusele, sest selle tulemused peaksid muu hulgas andma aimu ka luterlaste osakaalust Eesti rahvastikus. Tõsi, päris üheselt see EELK kandepinda meie ühiskonnas hinnata ei võimalda. Tunnen näiteks isiklikult inimesi, kes end luterlasteks peavad, ent samas EELKst rõhutatult distantseeruda tavatsevad. Teisalt aga neidki, kes pole kristlased ega mõnikord isegi ristitud, ent luteri ...

Lepitamine on kristluse üks põhimõisteid. Usume, et Jumal on oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu lepitanud inimese Jumalaga. Samas on lepitamisel ka oma inimlik, psühholoogiline mõõde, mis puudutab inimestevahelisi suhteid.  Kui pühakiri kutsub meid pidama rahu isekeskis ja olema ka rahutegijad, siis mõnel juhul võib see tähendada vaenupoolte lepitamist – rahu taastamist. Igaüks meist võib olla mingil hetkel lepitaja. Näiteks lapsevanema asi on lepitada tülli läinud ...

Rõõm on seisund, mida oleme kõik kogenud. Meil kõigil on olnud elus nii mõnigi hetk, kui oleme olnud siiralt rõõmsad. Aga millal oli viimane hetk, kui meie usk Jumalasse pakkus meile rõõmu? Kristus on tulnud tooma palju rõõmu. On ju evangeeliumgi rõõmusõnum. Ometi on kirikuvälise maailma kujutluspildis usk seotud millegi tõsise, emotsioonitu ja kurvaga. Miks see nii on? Kas meie kristlastena oleme suutnud anda edasi kristlikku rõõmu? Kõneldes rõõmust ei pea ma silmas ...

16.3. kl 19 VIIULI PÄRASTLÕUNA. Nina Kawaguchi (viiul), Maila Laidna (klaver). 23.3. kl 19 BEETHOVENI 32 KLAVERISONAATI. Irina Zahharenkova (klaver). 30.3. kl 19 BEETHOVENI VIIULISONAADID. Marie-Helen Aavakivi (viiul), Irina Zahharenkova (klaver).

Kristjan Luhamets. Kriiside aeg on kestnud mõned aastad ja need on protsessid, mis murendavad tervist, meelt ja oma komplekssuses mitme aasta perspektiivis kogu rahva elujõudu. Tähtsaimad tegurid neist läbi tulemiseks on usumeel ja moraal. Selles olukorras ei aita meelelahutus. Alanud on paastuaeg, mil keskne asi ongi meeleparandus. Küll on imeline, et see aeg on meile antud just praegu! On ju seda ikka meelde tuletatud, aga aeg, millesse oleme pidanud astuma, ei ...

Tuhkapäevaga algab paastuaeg. Tuhkapäeva pidamise traditsioon ulatub 7. sajandisse. Eelmise aasta palmipuudepühal Jeesuse tervitamiseks lehvitatud palmi- või meie puhul pajuokste põletamisel saadud tuhaga tehakse tuhkapäeva missal meeleparanduse märgiks patukahetseja laubale rist. Me oleme põrm. Rõõmuhõisetest saab enda sisse vaatamise ja patukahetsuse aeg. On kevade ootuse aeg ja kellel kasvab aias mõni viljapuu, peab ette võtma okste kärpimise, mille eesmärgiks on ...

Kas kakssada aastat on igavik, on minu arvates filosoofiline küsimus. Aga Otto Wilhelm Masingu või Jaan Bergmanni elust ja tegevusest tundub olevat möödunud tõesti igavik. Igal juhul on maailm selle aja jooksul tundmatuseni muutunud ja kui arvestada, et nende tegevus oli seotud jumalasõna kuulutusega, ongi tegu igavikuga. Miks ma neist üldse kirjutan? Aga sellepärast, et veebruari teisel nädalal jagas ajakiri Keel ja Kirjandus aastaauhindu. Toimetus ja kolleegium olid ...