Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Paastumaarjapäev ja eesti rahvatraditsioon

Haamer,Eenok

Paastumaarjapäevast kirjutamise teeb raskeks Eesti ajalugu. 25. märtsil 1949, 70 aastat tagasi oli meie maal küüditamine. Tuhanded inimesed kisti oma kodudest välja, et vedada neid külmale maale. Ka mul on sellest päevast valusad mälestused, sest algas meie pere raskete katsumuste teine järk. Isa arreteeriti 5. veebruaril 1948 ja meid kui vangi peret taheti Siberisse viia, kuid läksime metsa varjule. Meiesuguste kohta on üteldud, et rahvavaen­lased viidi ümberasumisele. Aga ...

Emakeelepäevast eesti keeles

raudvassar_5497

Emeriitprofessor Rein Taagepera pole sugugi ainus, kes viimastel aastatel on juhtinud avalikkuse tähelepanu eesti keele kadumise ohule. Pagulaseestlase taustaga teadlane, kes valutab südant eesti keele ja meele püsimise pärast, on üsna rabavas võtmes pakkunud võimalust, et aastaks 2035 on puhtale emakeelele luigelaul lauldud (Eesti Päevaleht 16.10.19). Ohumärke on täheldanud teisedki. Näiteks pöördus hiljuti Eesti Kirjanike Liit avaliku arupärimisega õiguskantsleri poole, ...

Keele vaevad ja rõõmud

Tooming,Jaan24. veebruar 2012

Keelekasutajad on elavad inimesed. Keeltki võime vaadata elava olendina. Tõesti, kui antakse käsk sõjas avada tuli, on tagajärjeks laibad. Keel võib tappa, aga võib ka rahustada või ärritada ja kutsuda välja viha. On ka armastusekeel ja püha keel. Kui aga lobisetakse endale aru andmata, siis on keel ise surnud. Ja on olukordi, mil õigem on vaikida. Meil on nimi. Iga nime taga on konkreetne isik. On nimesid, mis ärritavad, mida vihatakse, ja on nimesid, mida austatakse, ...

Vargamäe kutsub ja peletab

„Tõde ja õigus“ on valmis. Seekord siis filmina. Alla kolmetunnine vaatamine on vähem aega ja tähelepanelikkust nõudev kui romaani lugemine. Paljud lähevad. Usun, et tasub minna. Mängufilmi „Tõde ja õigus“ käis avanädalavahetusel vaatamas 51 239 inimest, mis on taasiseseisvunud Eesti avanädalavahetuse rekord. Kui kord eesti rahva käest küsiti, milline „Tõe ja õiguse“ tegelaskuju kõige sümpaatsem on, olin rõõmus, kui Andres esimeseks ei saanud. Olen nõus Felix Oinasega, kes ...

Kas ka valimata jätmine on kodaniku õigus?

jaanus kangur_2014 copy

Olen patrioot. Seepärast olen alati valimisi oluliseks kodanikukohuseks pidanud ning enda valikud langetanud. Kuna olen ühe erakonna liige, siis minu hääl on oma koduerakonna kandidaadile läinud. Sel korral olen aga päris mitmel teelahkmel. Esmalt pole enam üldse kindel, et valima lähen. Muidugi vasardavad mu peas mantrad, mida igal pool paatoslikult korratakse: „Valima peab“, „Valimine on kodaniku kohus“ jne. Aga kas valimata jätmine pole mitte kodaniku õigus? Mulle tundub ...

Varsti läheb roheliseks!

aleksander laane

Roheliste ja kiriku vahel pole lõhet, mida tihtilugu ekslikult ette kujutatakse. Reaalsus on, et me seisame üksteisele lähedal – ainuüksi juba seepärast, et roheliste seas on erinevate koguduste ja usutunnistuste liikmeid päris palju. Aga veel olulisem on, et kogu maailma kirikud on hakanud muude väga oluliste küsimuste kõrval aru saama keskkonnahoiust nüüdisaegses võtmes ja ka praktiliselt tegutsema. Kui roheliste keeles on see loodushoid, siis luterliku kiriku jaoks on ...

Kui valimisealine laps küsib soovitust

Anneli_1838 copy

Mul on ees ülesanne tutvustada lühidalt ja avada oma erivajadusega pojale Eesti poliitilisi erakondasid, millest ta siis oskaks teha oma valiku. Meie Soomes elavate eestlastena saame ka osaleda Eesti riigikogu valimistel. Almar, mu poeg, on olnud juba aastaid poliitikahuviline ja jälgib iga päev Yle vahendusel maailmas toimuvat. Kuna ta on autistliku eripäraga, sobivad talle lihtsad ja konkreetsed seletused. Niisiis, valida ta soovib, aga kuidas selgelt ja lühidalt anda ...

Miks minna valima? Keda valida?

tiit_salumae_2011_f

Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde, sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on!“ (Mk 4:24–25) Jee­sus ütles: „Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!“ (Lk 20:25) Valimised on nii õigus kui ka kohustus. Demokraatlikus valitsusvormis teostab rahvas võimu valitud esindajate ja esinduskogude kaudu. ...

Rohkem Euroopat!

Rain_Soosaar_oige copy

Euroopa Liidu tuleviku teema on valimiste eel kahetsemisväärselt vähe tähelepanu äratanud. Ka torkab silma see, et ükski erakond ei toeta suurema otsustusõiguse andmist Brüsselile, vaid leiab, et jäme ots peaks Euroopa Liidus ka edaspidi jääma rahvusriikide kätte. Ometi tähendab „rahvusriikide Euroopa“ tegelikus elus suurte liikmesmaade domineerimist, kes lähtuvad oma kitsastest rahvuslikest huvidest. Seega pole meil eriti palju kaotada sellest, kui rohkem võimu koonduks ...

Jumal esikümnes üheksandal kohal

raudvassar_5497

Küsimusele, millised on noorte hirmud ja viisid nendega hakkamasaamiseks, andis vastuse kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna poolt 24. veebruarist 24. maini 2018 läbi viidud õpilaspärimuse kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“. Osalesid nii eesti kui vene koolide õpilased, ka õppurid kutsekoolidest. Valim kujunes korralikuks, korraldajate ootusi isegi ületavaks. Kokku 3717 laekunud vastusankeeti sisaldas ülevaatlikku teavet muu hulgas õpilaste vaba aja veetmise, hirmude ...

Hoolitsegem oma mälu eest

Klaas,Urmas

Esmaspäeval tähistasime Vabadussõjas Tartu vabastamise 100. aastapäeva ja sel puhul saabus Tartu jaama taas soomusrong. Soomusrong Wabadus, vabastamist meenutama ja tähistama. Tsiteerisin soomusrongi tervitades kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülemkaptenit Paul Georg Laamanni, kes kirjeldas oma mälestustes kohtumist oma abikaasaga 25. jaanuaril 1919. aastal Mõisaküla jaamas: Astusin rongist platvormile, habemesse kasvanud, magamata, pesemata, vedurisuitsust ja tahmast nägu ...

Kirik poliitika pantvangis

Rain_Soosaar_oige copy

Iseseisva Ukraina õigeusu kiriku loomine oli kahtlemata möödunud aasta olulisemaid kirikuelu sündmusi Euroopas. 6. jaanuaril anti Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeose poolt uue kiriku juhile metropoliit Epifaniusele üle ka seda kinnitav tomos. Katse moodustada Moskva patriarhaadist sõltumatu nn Kiievi patriarhaadi õigeusu kirik tehti õigupoolest küll juba Ukraina iseseisvumise järel 1990. aastatel, kuid see ei pälvinud tollal teiste maailma õigeusu kirikute tunnustust. ...

Minu ema põlved

Aastal 1991 oli meil ühine vaenlane. Siis me olime ühiselt ja ühel meelel Eestimaad kaitsmas. Minu tollal juba eakas ema, kes oli oma paremad aastad elanud Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse ajal ja oli tulihingeline Eesti patrioot, ei jaksanud enam kive veeretada. Kuid see, mida tema suutis teha, oli ehk suurem sellest, mida suutnuks teha suured kivilahmakad. Neil ärevatel päevadel olid kõigi Eesti kirikute uksed valla ja hingekarjased kutsusid rahvast paluma armsa ...

Kodukirikust algab turvatunne

kalda

Eestimaa on tihti seisnud ajaloo tõmbetuultes ning karmid katsumused jätnud rahva meeltesse jälje, mis sealt visa kaduma. Juba kolm aastakümmet elame taas võõrvõimust vabana, ent okupatsiooniaastatel külvatud kahtluse ja ebakindluse seeme kannab vilja veel praegugi. Me ei julge avada oma südant headusele, ei teadvusta endale, et peale SKP kasvu leidub määratult tähtsamaid näitajaid, mille põhjal riigi arengutaset mõõta. Nii on kerkinud uue materiaalseid väärtusi kummardava ...

Igal inimesel on Jumalaga oma lugu

Kuidas ma leian Jumala? Armulise Isa, kelle Poeg on sündinud maailma Päästjaks? Ilmselt on iga Jumalas hingatud hetk suur ime, mille algus ja lõpp on Jumalas. Jõuluime – Jumal sünnib inimesena maailma, saab meie vennaks. Sünd, inimese elu on ime. Silmale nähtamatust rakust luuakse füüsilis-vaimne täiuslik tervik. Looja ja armastus, usk ja lootus – et elu võiks kesta. Jumala Poja sündimine ilma avab taeva ja igaviku perspektiivi. Jõulurõõm ja rahu. Jõulusõimest kiirgab ...