Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ära mõista hukka ligimest

Ühes varasemas Eesti Kirikus Marju Lauristin ütles, et kristliku ligimesearmastuse roll meie ühiskonnas peaks suurem olema. Elu näib liikuvat vastassuunas. Arrogantsus pole häbeneda, halvustame avalikult enda keskel elavaid inimesi grupiviisi ja ühekaupa. Lausa pühakutena tunduvad inimesed, kes eksimise korral oma süüd tunnistavad. Karantiini ajal vaatasin tõtt selle raamatuga, kuhu on koondatud usuisade mõtted armastuse, antipoodi, hukkamõistu kohta. Koostaja arvab, ...

Maailm muutub

Suur osa pandeemiajärgse maailma üle arutlejaist on kindlad, et ees ootavad suured muutused, ehkki nende suuna osas puudub üksmeel. Esiteks mõjub kriis hävitavalt maailmamajandusele, ja seda üsna sõltumata sellest, mida valitsused ette võtavad. Turism, meelelahutus ja mitmed teised tegevusalad, mis paljudele tööd ja leiba pakkunud, ei tule nii või teisiti veel mõnda aega madalseisust välja. Kasvav tööpuudus vähendab aga nõudlust ja seetõttu on suur majanduslangus ...

Jumala kirves

1889. aastal ilmus Rõuge kirikuõpetaja Rudolf Kallase jutluseraamat „Igawene Ewangelium ehk Rõõmusõnum Jeesusest: Uus jutlus-raamat“. 21. jutluses räägib ta eesti rahva ajaloost, pattudest ja püsimisest. Läbi ajaloo on meid saatnud sõjad, katkud, näljahädad, rüüstamised ja piinamised. Üle 700 aasta oleme kogenud meie maal ristiusku. 19. sajandi lõpus polnud Eestimaal sõda, kuid Kallas ütleb, et kui varem taheti hävitada meid väljastpoolt, siis nüüd hävitame ennast ...

Uudiseid praostkondadest

Järva praostkond Ambla Maarja kirik on pikse eest kaitstud Aprilli viimasel päeval oli Ambla kiriku (fotol) juurest mööduja imestus suur, kui ta mehi ämbliku kombel mööda sihvakat tornijalga taeva poole ronimas nägi. Tegemist ei olnud kaskadööride õppepäevaga, vaid tegevusega, mida Skyproff OÜ alpinistid sooritasid.  Ambla koguduse õpetaja, abipraost Tõnu Linnasmäe selgitab, et aasta tagasi sai kogudus päästeametilt ettekirjutuse, et kiriku piksekaitse on ...

Vaimulik suvepäev edasi lükatud

Head sõbrad! Vennastekoguduse eestseisus on otsustanud aasta võrra edasi lükata meie armastatud vaimuliku suvepäeva. Põhjuseks kõigile teada olev koroonaviiruse oht. Kui Jumal lubab, siis toimub suvepäev 2021. aasta juunis Hageri palvemajas.   Marek Roots

Õnnitleme

Heinar Roosimägi, diakon reservis 13. mail – 44 Kristjan Luhamets, abipraost 13. mail – 40 Ants Kivilo 15. mail – 67 Algur Kaerma 16. mail – 58 Eenok Haamer, titulaarpraost 17. mail – 85 Margit Nirgi 19. mail – 61 Kirikumuusika liidu liikmed 14. mail Ara Bander 14. mail Tiia Tenno Ordinatsioonitähtpäev 13. mail – 2 Ülle Reimann, diakon 14. mail – 34 Peeter Parts 14. mail – 11 Lauri Lehtinen, ...

Prof Evald Saagi märkmetest septembris 1946

Prof Saag alustas tihti oma jutlusi väikese valmilaadse jutukesega. Need köitsid inimesi. Tema märkmeid sirvides leidsin järgneva loo.  I Kor. 13, 13 1946 septembris – on viiteks lehe serval. „Ühel poisil oli Priidu-nimeline koer. Kui pere sööma hakkab, siis märkab poiss Priidu silmis erilist paluvat läiget ... ja noor peremees annab koerale oma paremad palad, sest Harril on võimatu vastu panna sellele paluvale vaatele ... Kui ema tõstis teisel päeval ...

Vastuoluline paavst ajaloolaste vaekausil

Koroonaviiruse leviku tõkestamisega seonduv pole sugugi ainus kirikueluga seotud teema, mis märtsikuus maailma meedias kõneainet pakkus. Palju tähelepanu pälvis näiteks seegi, et Vatikan avas 2. märtsil uurijatele juurdepääsu Pius XII paavstivõimu (1939–58) aegsetele ametlikele dokumentidele. Tänu sellele võib oodata uut informatsiooni näiteks selle kohta, miks Vatikan hoidus omal ajal vastloodud Iisraeli riigi tunnustamisest või mis oli 1950. aastal paavsti poolt neitsi ...

Vabadus kuulsusest

Kui ma olin väike poiss, siis oli mul kinnisidee, et pean jätma oma jälje ajalukku. Mind ja minu tegusid peavad inimesed kogu maailmas meenutama ja nendest kirjutatakse raamatuid. Ma tundsin, et ilma oma jäljeta ajaloos on minu elu mõttetu. Tundmatuks jäädes vajub mälestus minust ajaloo kulgu, koos teiste miljonite inimestega. Mind ajas tagant vajadus kuulsuse järele. Küllap mõtlevad paljud inimesed, eriti noored, nii nagu mina mõtlesin. Millega eristuda tuhandetest ja ...

Teisele kaldale

Küllap oleme kristlastena palju kordi kuulanud jutlusi meile tuttavatel teemadel, mis on meid vaimselt toitnud ja kinnitanud. Tänases eriolukorras, kus me ei saa oma kodukirikutesse, ei jää me ometi sõnast ja osadusest ilma. Meil on suurepärane võimalus kuulata Pereraadio vahendusel ülekandeid ja vaadata videoid nii oma kui ka teistes kirikutes toimuvast sõna jagamisest.  Rõõm on kohtuda ustavate vendadega, kes hoolimata sellest, et kirikupinkides ei ole ainsatki ...

Piiskoppide läkitus suureks neljapäevaks, 9. aprillil 2020

Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,  ei katku, mis rändab pilkases pimedas,  ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Psalm 91:5–6 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt! Täna, suurel neljapäeval vaatame selle nädala sündmustele. Palmipuudepühal oli rahval vaimustus, aga valitsejad olid hirmul: mis saab, kui rahvas haarab võimu ja kuulutab Kristuse Messiaks? Nad arutasid pingeliselt, kuidas Jeesusest ...

Piiskoppide läkitus suureks reedeks, 10. aprillil 2020

Paulus ütleb: Ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. 1Kr 2:2 Paulus keskendas kogu oma tähelepanu ristilöödud Kristusele. Kuigi tolleaegses koguduses oli palju muresid, pööras apostel pilgu vaid ristilöödule, kelles ta nägi Jumala väge ja Jumala tarkust. Inimeste silmis oli selline Pauluse hoiak täiesti arusaamatu, sest ristilöödud Kristus oli tolle aja juutidele ärrituseks ja paganatele narruseks. Täna vaatab kogu ...

Tallinna praost Jaan Tammsalu: „Elu mõte on oma roll üles leida.“ 

«Ma ei taha öelda, et olin kunagi meeletu möllumees ja nüüd vaga vend. Arvan, et ma pole väga palju muutunud,» sõnab Tallinna praost Jaan Tammsalu. aan sai hiljuti 60 ja ühtlasi täitus 15 aastat Tallinna Jaani koguduse õpetajana. Küsimusele, kas äsja sarjas «Meie vaimulikud» ilmunud teos «Jaan Tammsalu» on tähiseks teatud küpsusele, vastab mees talle omasel humoorikal moel, et ehk hoopis üleküpsemisele. «Selliste raamatute ilmumisel käib sisemine võitlus jõudude vahel, ...

Ei tea, mis elu tuua võib

Merille Hommik. Juhtunud on midagi, mida me ei osanud vist uneski näha: meie kõrgematel tuuridel töötav ühiskondlik masin sattus laupkokkupõrkesse haigusepuhanguga. Masin seiskus, vaid mõned selle elutähtsamad osad jäid veel tööle. Linnatänavad meenutavad Jens Sigsgaardi ja Arne Ungermanni lasteraamatus „Palle üksi maailmas“ kirjeldatut, ehkki seal oli tõepoolest tegemist unenäoga. Järsk pidurdamine on vallandanud šoki, milles need, kes ei vaagu praegu hinge või ei tööta ...

Mis mõte sel kõigel on?

Hilisõhtul oma aknast üles tähtede poole vaadates kujutlen meie ühist planeeti Maad kui meie ühist suurt-väikest kodu. Oleme üks pere, kogu inimkond. Kui olemegi selle unustanud, on see teadmine viimaste nädalate, päevade kestel alasti ja teravalt end meelde tuletanud. Uus ja tundmatu viirus COVID-19 on meid liitnud tugevamalt ühte kui ükski hea tahte organisatsioon ja manifest.  Ja me küsime, mida peame tegema, mida mõtlema, mis meid aitab, mis viib meid edasi ...