Eesti Kirikute Nõukogu konverents „Eesti usk“ oli rahvarohke ja päeva lõpuni inspireeriv ning kaasa mõtlema kutsuv. Üllatavalt palju väga häid esinejaid erinevaist valdkondadest, kes avasid usu olemust läbi oma professiooni. Peaettekande pidanud Mihhail Lotmani kõrval arutleti vaimulike, teadlaste ja loomeinimeste osavõtul usu koha üle ühiskonnas ning usu ja erinevate kultuurivaldkondade vastastikuse seotuse teemadel. Mõtlik oli Tarmo Soomere tervitus konverentsile, kus ...

Jõulud vastavad inimese kahele põhivajadusele – armastada ja olla armastatud. Laps rõõmustab, kui suudab ema näole omavalmistatud kingitusega naeratuse tuua. See on lihtne näide sellest, kuidas armastav tegu maailma muudab. Väikese inimese lihtsa teo läbi valataks justkui armastust ilma juurde. Öeldakse, et „armastus katab kinni pattude hulga“ (1Pt 4:8). Pärast meile tehtud heategu on tõesti raske jääda pahuraks. See tähendab, et väheneb maailmas oleva kurja hulk ning ...

Sel sügisel on Euroopas põhjust pöörata tähelepanu saja aasta eest toimunud pöördelistele sündmustele. Peamiselt keskendutakse Esimese maailmasõja lõpu meenutamisele, ent paljud riigid saavad tähistada ka iseseisvusjuubelit. Meiegi meedias on leidnud rohket kajastamist Poolas 11. novembril ja Lätis täpselt nädal hiljem aset leidnud juubelipidustused. Vähem tähelepanu pälvis meil Tšehho­slovakkia loomise 100. aastapäeva pühitsemine oktoobri lõpus. Eri riikide pidustusi oli ...

17. november on ülemaailmne enneaegsete laste päev. Teema on korraga uus ja vana. Uus seetõttu, et tänu meditsiinile suudetakse elule aidata (ja heale elule) suur osa enneaegseid lapsi. Eestis sealjuures kohe eriti enneaegseid – ühest vähestest riikidest on meil piir tõmmatud 22. rasedusnädalani. Teisalt aga on teema vana, sest eks enneaegseid on sündinud varemgi, nende ellujäämine on olnud aga veel suurem ime kui varem. Nii näiteks on enneaegsed olnud Mark Twain, Anna ...

Põllud on vettinud ja mets on märg. Suured kuused on end vett täis imenud. Ligased lepad seisavad vaikides. Taevas on nii madal, et näib kui raske malmist potikaas. Nüüd tõuseb udu. Juba hämardub, kuid see kruusatee, mis suurelt maanteelt ära pöörab, peaks ju tuttav olema. Siiski on palju veel minna; hea, et liigun kerge kotiga üle õla. Nii see on – alles matkates saab selgeks, mida on tõesti tarvis teele kaasa võtta ja mis on ülearune koorem. Oma raske kohvri lükkasin ...

Jumala arm on hoidnud meie perekonda Teise maailmasõja tulemöllus ja 1941. aastal kommunistide eest põgenemisel, mil me aastaid hiljem USAsse jõudsime. Mul on olnud võimalus mitmel korral oma kodumaad külastada ja lapsepõlvemälestusi uuendada. Paljud neist mälestustest on seotud Kumnaga – Meyendorffide perekonna mõisaga Keila lähedal. Minu kasuisa oli Georg von Meyendorffi pojapoeg ja kandis ka tema nime. Eriliselt meenutan ma dr Martin Lutheri suurt monumenti, mis seisis ...

2018. aastal tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Selle eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist. Kui hästi me tunneme oma kultuuripärandit? Kõik keskaja ja uusaja inimesed ei osanud väga hästi lugeda ja selleks tehti Biblia Pauperum ehk vaeste Piibel. Tänapäeval on tihti vastupidi – pildid on kõikjal meie ümber, aga me ei märka enam kõiki detaile ning tihti on meil raske ka ära tunda, millest pildid räägivad ning mis on seal olevate sümbolite ...

Eesti Kirik ja teised kiriklikud meediaväljaanded täidavad mitmeid rolle, millest üheks olulisimaks on kahtlemata kiriku seisukohtade vahendamine laiemale üldsusele. Ent unustada ei tohiks ka nende tähtsust kirikuinimeste ühteliitmisel. Ühisidentiteedi tekkimise aluseks on nimelt suhtlemine. Kui inimesi on palju, ei saa see aga toimuda vahetult, vaid ainult massikommunikatsiooni abil. Heaks näiteks on rahvusluse esiletõus XIX sajandil. Tuhandete väga erinevate inimeste ...

Arvasin, et käesoleva aasta sündmuste ja tähtpäevade rohkes reas jääb ristivanemluse teemaline konverents Harkujärve kogukonnakirikus tagasihoidlikku varju. Õnneks seda ei juhtunud. Toimus Eesti oikumeenilises kirikuloos väljapaistev sündmus. Nimelt konverentsi delegaadid koostasid päeva kulminatsiooniks läkituse, et sätestada, taastada ja väärtustada ristivanemluse staatus. Konverentsile lisas olulist kaalu justiitsminister Urmas Reinsalu osalemine tervitusega, milles ta ...

Leppisime kokku, et kohtume nädala pärast. Aga kohtusin hoopis ... surmaga. Ei ole meil kokkusaamist, meie elu on habras ja me ei tea oma surmapäeva. Aga targad elavad igat päeva kui viimast. Kas ka mina? Oh ei! Ma ikka veel loodan, et elan tükk aega, elan vähemalt viiskümmend aastat täis oma kodulinnas. Jah, ma olen vana ning ei ole lootust, et ärkan uuena ja värskena – tõved on juba kallal ja masendus võtab maad, kui elu pääle mõtlen. Mis siis see kõik oli? Tühjus ja ...

Paavsti külaskäik andis maailma ajakirjandusele üle mõne aja põhjust Baltimaadele tähelepanu pöörata. Ühtlasi saime ka aimu selle kohta, mis välismaa vaatlejale meie ühiskondlikus ja kirikuelus kõige rohkem silma torkab. Tõsi, teiste Franciscuse seni tehtud visiitidega võrreldes pälvis Baltikumi oma küllaltki vähe maailma meedia tähelepanu. See on ka mõistetav, sest eelmised külaskäigud on toimunud riikidesse, mis on paistnud silma oma rahvusvahelise kaalu, piirkonnas ...

Mõnes mõttes elab iga (risti)ini­mene pisikeses klaasist majas. Kogu meie elu on nähtav Loojale, aga kulgeb väikeses koduses ringis. Privaatsuse ja avalikkuse kohta annab pühakiri vastuolulist nõu. Jeesus on meid julgustanud hoidma suhet temaga nähtaval otsekui küünalt küünlajalal. Ent samamoodi leiab mäejutlusest ka soovituse oma vagadusega mitte liialt eputada, vaid hoida kõige salajasem suhe Jumalaga tagakambrites. Tänane suhtlusruum, kus võime magamistoast ühendust ...

Mõte hakkas keerlema haridusminister Mailis Repsi väljaöeldud mõttest kaotada ära riigieksamid. Sellele kajas kaasa prof Margit Sutropi artikkel, kus ta arutleb teemal, kuidas ja mida üldse koolides hindama peaks. Teema kõnetas mind, kuna oleme Tartu luterlikus Peetri koolis parasjagu isegi laste hindamist mõtestamas ning seetõttu küsimas, mida me tegelikult peame lastele kaasa andma: milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi ja harjumusi. Ja kuidas hinnata, kas nad on just need ...

Vabadust on püütud piirata käskude ja keeldudega, tarade ja okastraadiga, diplomaatia ja relvadega. Vahel on see õnnestunud, vahel mitte. Kui ajame taga vaid välist vabadust, mõistes selle all võimalust teha, mis iganes pähe tuleb, siis on kõik need piirajad meile koormaks. Kui aga vabadus on meie endi südames koos teadmisega, mis hea ja õige, pole välistel piirajatel enam mingit tähtsust. Õpeta meid siis enda kingitud vabadust õigesti tunnetama ning kasutama Sinule ...

Tõnis Tamm 19. septembril – 58 Rutt Süvari, diakon emeeritus 21. septembril – 68 Jaak Aus 22. septembril – 50 Aivo Prükk 22. septembril – 46 Tuuli Raamat 22. septembril – 42 Oleg Sevastjanov 23. septembril – 70 Andres Mäevere 25. septembril – 68 Kirikumuusikud 19. septembril Veljo Reier Ordinatsioon 24. septembril – 23 Kaido Soom, dr (diakoniord 05.05.1992)