Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Hümn kui rahvuslik palve

raudvassar_5497

Kuulumata küll nende kilda, kes aastavahetusel ärajäänud hümni eestluse luigelauluks peavad, ei jaga ma kaugeltki nende meelsust, kelle meelest ei sobinukski juubeliaastat hümniga alustada. Kuna paljud olid vahurüüpest kõrgendatud meeleolus ning võinuks karta, et rahvas pealinna keskväljakul ei suuda riiklikku esindusteosesse vajaliku paatosega suhtuda. Just viimane kaalutlus ärritab eriti. Olen seda meelt, et hümn õilistab iga kogunemist. Olgu pereringis või laulukaare ...

Unustatud loodusseadused

P2rn,Malle2008

Kui päike aknast tuppa paistab, saab õhus lendlev tolm nähtavaks. Päike ei ole selles süüdi, et toas on palju tolmu. Tema teeb selle muidu nähtamatu tolmu vaid meile nähtavaks. Elus on sageli nõndasamuti. On palju asju, mida me ei näe, sellegipoolest on nad olemas ja me ei tohiks pahandada nende peale, kes seda nähtamatut meile nähtavaks püüavad teha. Meie elus eksisteerivad loodusseadused, mida me ei saa tähele panemata jätta. Kui me tahame, et maa kannaks mingit vilja, ...

Avaldus

Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega maksta kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks toetust Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100., juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja ...

Luther ja inimõigused: üks väike paradoks

rannut

Meie reformatsiooniaasta ristus 10. detsembril rahvusvahelise inimõiguste päevaga ning seetõttu on põhjust meenutada reformatsiooni mõju ka inimõiguste arengule. Kuigi Luther alustas oma võitlust väärnähtuste vastu kirikus küllaltki institutsionaalselt ja regionaalselt piiratult, olid sel kontrollimatud sotsiaalpoliitilised tagajärjed kogu maailmas, kujundades osaliselt ka kaasaja maailma pale. Tänapäeval suhtume usuvabadusse, sallivusse ja erisuste tunnustamisse kui ...

Ääremärkusi moest ja kirikust

SisaskAgu7

Juba lapsepõlvest alates olen ma püüdnud eraldada olulist ebaolulisest, tuuma kestast. 9. detsembril Postimehe kultuurilisas Arter ilmunud artikkel „Kirikusse minnes jäta oma reeglid ukse taha“ pani mind nii mõneski mõttes õlgu kehitama, kuna minu arvates on kirikusse minnes ainult üks soovitus: kirikusse minnakse avatud hinge ja südamega, järgitakse teenistuse ajal õpetaja juhendamissõnu ning leeriõpetuse läbinud koguduseliikmete käitumisnorme. Kõik muu ei peaks arvesse ...

Kristlus marurahvusluse teenistuses

Kui mõni ühiskond kangesti oma kristlikkust rõhutab, ei pruugi see üldse tähendada, et seal ka Piibli põhimõtted au sees oleksid. Mõnikord viitab see lihtsalt asjaolule, et isegi kõige küsitavamaid ja eemaletõukavamaid ideid on prestiižne põhjendada religioosselt. Selliste järeldusteni jõudsin ma 11. novembril Varssavis toimunud paremäärmuslaste suurmeeleavaldust jälgides. Sel korral oli natsionalistide traditsioonilise Poola iseseisvuspäeva marsi moto nimelt „Meie tahame ...

PÖFFilt helgust otsides

liimets

Ekraaniderohkes argielus võib küsida, miks oma vaba aega taas ekraani ees veeta. Isegi kui on pime november. Eesti Kiriku esindajana äsja Tallinnas ja Tartus lõppenud Põhja-Euroopa olulisema filmisündmuse ehk Pimedate Ööde filmifestivali tarvis vaimu valmis seades tekkis just selline dilemma. 17 päeva jooksul Tartus 15 filmi vaadates veendusin, et põhjusi selleks on piisavalt. Festival loob erinevatele kõrgetasemelistele (ei õnnestunud näha ühtegi filmi, mis poleks ...

EELK liikme annetus kogudusele on oluline

Tiitus,Marko_2014

Eestis ei ole riigikirikut – see tähendab, et riik ei finantseeri kirikute ja koguduste tegevust. Kõik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused on majanduslikult iseseisvad ning peavad leidma vahendid nii kirikuhoonete ülalpidamiseks ja ekspluatatsiooniks kui ka koguduse sisulise ja vaimuliku tegevuse korraldamiseks. Millest elab kogudus? Kõigepealt loomulikult usust, lootusest ja armastusest. Koguduse peamisteks sissetulekuallikateks on aga liikmeannetused, samuti ...

Mis on rahvakirik meie kontekstis?

Burghardt,Matthias

Mis on kirik, seda me teame. Uus Testament ütleb meile, et see on Kristuse ihu, nähtav pühade osadus, Kristuse vaimne ihu jne. Luterlikus traditsioonis kõlavad eelkõige kaks eklesioloogilist väidet, millest ühe leiab usutunnistuskirjadest Schmalkaldeni artiklitest. Peatükk „Kirikust“ algab selliselt: „... ka seitsmeaastane [teab], mis on kirik – see on pühad usklikud ja „lambukesed, kes kuulevad oma Karjase häält““ (vrd Jh 10:3). Teine ja tuntumgi on kirjas Augsburgi ...

Vabadus uskuda või mitte uskuda

SemmSirje 60

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel arutles rahvusraamatukogus rahvusvaheline seltskond usuvabaduse tagamise võimalikkusest religioossete ühenduste ja riigi vaheliste suhete kaudu. Konverentsil kuulati üle kümne ettekande, esinejad olid mitmest riigist. Toon ettekannetest näitena kaks täiesti erinevat suhtumist usuvabadusse kahes riigis. Jean-Christophe Peaucelle Prantsuse välisministeeriumist tuletas ettekande algul meelde, et tegu on vana katoliikliku maaga. Laïcité ...

Metsavenna mõte jõudis preambulisse

Raudvassar, liina

Homme tähistatav taassünnipäev ei ole lipupäev ning riikliku tähtpäevana kipub ta mitmete teiste varju jääma. Tunnistan, et isiklikult pean vaata et igal aastal kalendris seda märksõnana kohates mälu värskendama, et mis ja milleks. Lähiajaloo järeleaitamistund tuletab meelde, et taassünnipäevaga tähistame suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1988. aasta 16. novembril. Selge see, et nii nagu inimene saab sündida vaid üks kord, saab seda ka riik. Seda mõisteti ka viimasel ...

EELK Stockholmi koguduse ajaloost

Tahan teha täiendusi EELK Stockholmi koguduse ajaloo kohta. Kahjuks see, mis ilmus koguduse 75. aasta pidupäeva kohta Eesti Kiriku 11. oktoobri numbris, tuletas mulle meelde üht vesiroosi, mille ilus õis on vee pinnal, aga milles puudub nähtav juur. Artiklis on nimetatud piiskopi pidurüüd, õpetajate protsessiooni ning loetletud külaliste nimesid, aga mitte sõnagi ajaloolise Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (EELK!) piiskoppidest ja õpetajatest, kes asutasid ja juhtisid ...

Noore mehe surm

Kaastunne vajub uduna mu üle ja muutub kurbuseks. Jaanus Käärmann hukkus usupuhastuspühal kiriku ees. Oleks ta ometi sinna sisenenud, oma ängi pigem palvesse valanud. Aga läks teisiti. Kangesti suitsiidi moodi, aga veel kurvem. Meil tuleb ju edasi elada. Jaanuse perel, tema lähedastel. Samuti ka selle noore politseiniku perel ja temal endal. Ma ei lähe järgmisele paraadile. Võib-olla ka ülejärgmisele mitte. Sest ma näen niigi, kuidas inimeste silmad otsivad seda kohta, kus ...

Meenutus- ja tänuküünalde süütamise aeg

Helene Luhamets (5a)

Täna tulevad kõik, kes mind on loonud / ja aegade hämarusest ette toonud, / mu muistsed vanemad, kallid kooljad, / mu kodu ja rahva eest kostjad ja hooljad. / Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma, / kõik pirrud ma süütasin põlema. (Jaan Lõo) Hingedepäeva eel ja ajal on kauniks kombeks võtta korraks aeg maha, et ühel või teisel moel meenutada neid hingelisi, kellele me siinilmas enam terekätt ulatada ei saa ning kellest ehk nii mõnegagi jäid jutud paraku lõpuni rääkimata. ...

Püsivalt uuenevast kirikust

Soomkaido_ylik2017

Kristlik kirik on siin maailmas tegutsenud ligi 2000 aastat. Selle aja jooksul on maailm väga palju muutunud ja kahtlemata on muutunud ka kirik. Mõeldes muutustele võib kõnelda nii positiivsetest kui negatiivsetest arengutest. Vahel tähendavad muutused kiriku jaoks eemaldumist algsest elavast usust ja siis astuvad kiriku jaoks keskmesse enda organisatsiooniga hakkama saamine ja oma asendi kindlustamine ühiskonnas. Selliseid arenguid võis näha keskaja kirikus. ...