Esileht » Arvamused » Artikkel »

Artikkel

Aeg aru anda

Aasta algus on tavapäraselt paljude organisatsioonide ja asutuste jaoks aastaaruannete kirjutamise aeg. Kindlasti kuuluvad siia ka kirikumuusikud, kes oma tööst annavad aru oma koguduse õpetaja kaudu praostile. Viimased omakorda peapiiskopile ja nii saame kokku pildi sellest, milline oli aastal 2005 kirikumuusika olukord.Kas aruannete esitamine käib seda rida pidi või kuidagi teisiti? Milline roll on aruannete kogumisel Kirikumuusika ...

Koostöö ja konfrontatsioon Põhja-Elbe moodi

Päeval enne paastuaja algust kohtusid Preetzi pastoraalseminari majas Põhja-Elbe kiriku tulevased pastorid ja kirikumuusikud. Lisaks vikaaridele ja tudengitele võttis õppepäevast osa ka mõne piirkonna kirikumuusika juht. «Kohtumine, mida on juba ammu igatsetud ja ette valmistatud, sai lõpuks ka teoks,» väljendas Põhja-Elbe kirikumuusikadirektor  Dieter Frahm oma heameelt. Osavõtjate sõnul ...

Roomas Euroopa kirikute ühissõnumist

Jaanuari lõpul võõrustas katoliiklik Rooma umbes 150 eri konfessioonide usutegelast üle Euroopa, kes arutasid 2007. a sügisel toimuva Euroopa III oikumeenilise assamblee korraldamist. Tegemist oli esimese ettevalmistava üle-Euroopalise kohtumisega, mille ülesandeks oli täpsustada ning täiendada järgmise aasta septembris Rumeenias Sibiuse linnas toimuva Euroopa III oikumeenilise assamblee päevakava ...

Varjust valgusesse

Paastuaeg on seni ikka viinud mu meeleseisundid mingile tundmatule tasandile. Kohati meenutab see justkui väljumist iseendast – nagu vaataks enda peegelpilti kusagilt ohutust kaugusest. Kannatusaeg on mingis mõttes enesekatsetusaeg. Loobumiste, saamiste ja kaotuste ring, mida juhib meie endi sees tiksuv salajane hüvastijätt talvega ning igatsus päikese järele. Võib-olla ongi just kevadevärskuse ootus see, ...

«Se leht kutsutas näddale-lehhes…»

Kakssada aastat tagasi Tartus ilmunud «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» oli eestlase jaoks esmakordne võimalus omaenda keeles ajalehte lugeda.Kes tollal üldse ajalehte näinud oli, teadis seda üksnes saksakeelsena, see oli «sakste asi». 1. märtsil (vkj) 1806 aga ilmus Tartu ülikooli trükkali M. G. Grenziuse trükipressi alt tartumurdeline ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink ...

Armas on kodupaik

Armas on kodupaik – Eestimaa, saared, pikk mere piir, maailma mastaabis väike meie jaoks piisavalt suur.   Loodus on siin põhjamaine talvel külm lühike päev, lume all uinuv nii vaikselt ootamas kevadet.   Kui valgus ja soojus tuleb – meid tervitab linnulaul, kaob ära tardunud olek, pungad ja õied on puul.   Põllumees valmistab pinda kuhu võiks ...

Südamlik tänu!

TOIMETUSE POSTIST Juba mitmel aastal on suvistele kirikunoorte päevadele lisaks peetud Põltsamaal kristlikke noorte talvepäevi. See on suur töö ja ettevõtmine. Sel aastal toimusid päevad 3.–5. veebruarini ning vaatamata väljas paukunud pakasele võisime kogeda võõrustajate südamelahkust. Mitmekülgne programm, huvitavad rühmatööd, sisukas piiblitund, laulmine, ...

Eesti Ew. lut. usu kogudustele Eesti iseseiswuse 10-aastaseks juubeliks

Seda on selleks tarwis, et meie tänu juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi ...

Suusatamise võlu

Olen kuulnud, et nii mõnelgi eestlasel on tekkinud Euroopas suusatamisest rääkimisega arusaamatusi. Poole vestluse pealt on nad taibanud, et räägivad lauskmaal ja metsas suusatamisest, ameeriklasest või lõunaeurooplasest vestluspartneri meelest on loomulik, et õige suusatamine käib ikka mäest alla. Ehkki ka Otepääl ning siis-seal mujal üritatakse mäesuusatamist populariseerida, on ...

Kas õpetaja või preester?

Kirik on aina palvetanud üksmeelsuse eest nii õpetuses kui ka ellusuhtumises, mis on ka märgiks selle puudumisest ristikirikus alates kaugest minevikust kuni tänapäevani. Millega muidu oleks seletatav nii paljude konfessioonide ja sektide olemasolu Kristuse kirikus. Alles hiljuti oli meie luterliku kiriku vaimulike konverents Võru-Kubijal, mis lõppes diskussiooniga meie praegusesse kiriku korda ja tavadesse uuenduste ...

Südame kohus

Luule mõistmiseni ei pruugi jõuda otsekohe. Omal ajal ei olnud Betti Alver mulle südamelähedane. Kahtlemata oli tema «Tähetund. Valik luuletusi ja poeeme» (1966) ime nii neile, kes tundsid teda kaasaegsetena kui ka minuealistele teismelistele. Teda oli üritatud põrmu tallata ja Heiti Talvik tallatigi sinna. Tulla põrgust välja endiselt puhtana on imeteldav. Hakkasin Betti Alveri luuletusi ...

Kiriku Varahaldus teenib kiriku huve

EELK esimene äriühing OÜ Kiriku Varahaldus saab 11. veebruaril kaheaastaseks. See on liiga lühike aeg, et teha põhjapanevaid ja kaugeleulatuvaid järeldusi ettevõtte otstarbekusest või perspektiividest, kuid väikese pilgu seljataha võib juba heita. Kasvuraskused Esimesel aastal oli firmas ainult üks palgaline töötegija – juhataja. Õppimist ja enda ...

Rõugel oma heategija

Rõuge valda ja kogudust on juba kolmandat aastat rahaliselt toetanud Rõuge mõisa kunagise omaniku järeltulija Alexander von Samson-Himmelstjerna. Ka sellel aastal ei jäänud kingitus tulemata. Olulist majanduslikku abi saavad nii Rõuge kogudus, põhikool kui ka kohalik noortekeskus. Esimese annetuse eest remonditud Rõuge kiriku orel, mis vajas kapitaalremonti. Pill valmis 1930. aastal kiriku ...

TOIMETUSE POSTIST

Talentidest Rannar Susi (EK 2/2006) jättis küsimuse talendi kohta vastamata. Ma tahan proovida mõne mõttega, kuigi olen eesti keeles algaja. Kui eeldatakse, et talendid on maised anded, näiteks tervis, mõistus ja oskus, siis on isanda karm kohus ühe talendiga sulase üle raskesti mõistetav. Kui aga talendid on taevariigi anded, siis on asi teisiti. Peetrus kirjutab oma 1. kirjas: ...

Petserimaa sõnum

1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa «Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust». Lepingu järgi kuulus Eestile 1582 km2  Ida-Petserimaast, millest aga 1945. a 1182 km2 Vene haldusalasse hõivati. Piiri järjest lääne poole nihutades on lahutatud etnilised seto alad.Kirjutasin ühes maakonnalehes möödunud aasta jaanuaris:«Eesti Vabariigi Petserimaa rabati Eesti riigilt 60 ...