Esileht » Arvamused » Artikkel »

Artikkel

Lundis kinnitati soovi ühineda

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus.  Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Lõuna-Rootsi koguduse juhatuse esinaine Eha Pöhl, protokollis praostkonna nõukogu sekretär Ants Anderson. Huvitava ettekandega «Suurest Paugust ehk mateeria evolutsiooni etappidest universumis» esines emeriitprofessor Indrek Martinson. Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköpingi (91), Uppsala (88), Värmlandi (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse piiblitunde ja hingehoidlikke vestlusi. Ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor Jaak Peeter Reesalu. Kopenhaagenis aktiivsed noored Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Elu on aga nii läinud, et jumalateenistused toimuvad veel ainult Lundis.  Väga elav tegevus on kandunud Taani poolele, nimelt Eestist ümber asunud noored on seal aktiivselt kogudusetööl. Tegutseb laulukoor, täienduskool jm. Kerkis küsimus, kas Kopenhaagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust. Õpetaja Erendi sõnul on Kopenhaageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, ometi peaks korrektsuse huvides Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus. Küsitavaks teeb selle liikmeskonna kõrge iga. Arutati, mida teha koguduste arhiividega. Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestisse jõudnud, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Märgiti, et Rootsi uurijad tunnevad huvi E.E.L.K. koguduste arhiivide vastu ja nii on need kättesaadavad. Mõni arhiiv on aga inimestel kodus. Sinod valis kolmeliikmelise komisjoni koosseisus Helve Jaagu, Ingrid Tarkpea ja Mart Lindeberg-Linvet, kes täpsustavad arhiivide olukorda ja teevad järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha. Kuidas edasi minna? Rootsi praostkond avaldas soovi autonoomse praostkonnana EELK-le allumiseks juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile. Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskopi Andres Tauli parimad tervitused Rootsi praostkonnale. Nõmmik ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond.  Sellega tekib EELK-l kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos üldjuhul kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget. Kas aga kõik jõuavad paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist. Tõnis Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma. Sinod lõppes jumalateenistusega Lundi Kloostri kirikus, teenisid kõik õpetajad.  Tiiu Pikkur

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus. Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja ...

Valitsus kinnitas kogumispensionide seaduse muudatused

16. aprillil kiitis valitsus heaks II pensionisamba sissemaksetega seonduvad ajutised muudatused aastateks 2009–2017. Seadusega peatatakse alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 riiklikud sissemaksed kohustuslikesse pensionifondidesse. Inimesed ise saavad makseid jätkata 2010. aastast ning riik on valmis hiljem tõstma omapoolset maksemäära. Avaldust saab esitada käesoleva aasta 1. oktoobrist kuni novembri lõpuni pankadele ...

Rahvuskaaslasi toetatakse ja peetakse meeles

IX ESTO päevad 2004. a Riias tõid tänavatele eestlasi kogu maailmast. Foto: ÜEKNi arhiiv

Eestlaste koguarvuks maailmas loetakse tänasel päeval 1,1 miljonit. Ligikaudu 150 000–200 000 meist elab ja tegutseb väljaspool Eesti Vabariiki. Rahvuse, keele ja kultuuri paremaks säilitamiseks väljaspool Eestit on käivitatud rahvuskaaslaste programm aastateks 2009–2013. Õigupoolest on praegune rahvastikuministri büroo koordineeritav ettevõtmine juba teine, jätkates analoogse programmi tööd ...

Eestluse hoidmisest maailmas

Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu täiskogu kogunes aprilli esimesel nädalalõpul esmakordselt Kodu-Eestis. Koosolekust võttis osa mitukümmend Kanada, Rootsi, USA, Saksamaa, Ing­lis­maa, Austraalia, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Tšehhi eestlaste esindajat.Tulijatele ütles tervituse ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo.  Avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas, et ...

Kiriku usaldusväärsus

Möödunud nädalal esitles Turu-uuringute AS oma märtsikuise institutsioonide usaldusväärsuse küsitluse tulemusi. Eesti Kirik küsis ülevaadet kiriku usaldusväärsusest aasta lõikes. Omnibus-meetodil läbiviidav igakuine (v.a juuli) küsitlus, mille valimi moodustavad 1000 eestimaalast vanuses 15 kuni 74 eluaastat, annab oma metoodika ja vastajate hulgaga võimaluse laiendada uuringu tulemusi kogu ...

Rõõmu riigieelarvest ja rahaeraldusest

Väga visalt muutuvad meie ühiskonnas aegade jooksul usuküsimustega seotud mõtteviisid, olgu need siis religiooniõpetuse, pühakodade korrashoiu, vaimulike ametite või riigi ja usuliste ühenduste vaheliste suhete vallast. Just viimase näite kohta võib kahjuks ikka veel kuulda arvamust, et Eestis on riik ja kirik põhiseaduslikult lahutatud… Aga ei ole ju põhiseaduses taolist sätet! Seal on ...

Kuni su küla elab…

Mis teile kirjutama ajendas? Lugesin lehest üleskutset, et lugejad võiksid kaastööd saata. Olen ise Eesti Kiriku lugeja ja pean seda ajalehte väärtuslikuks. Siit saab lugeda seda, mis mulle kõige rohkem sobib.  Elan väikeses Saaremaa külas, olen Kärla koguduse liige ja laulan koguduse naiskooris. Saan igal kolmapäeval oma postkastist Eesti Kiriku. Tavaliselt loen kõik artiklid läbi. Aega on ja ...

Ilmumas on «Eesti oikumeenia lugu»

Eerik Jõksi korraldada on oikumeenilise koguteose ilmumine. Foto: Sirje Semm

Seoses Eesti Kirikute Nõukogu 20. aastapäevaga on valmimas koguteos «Eesti oikumeenia lugu», mille esitlus on plaanitud 18. juunile, mil toimub ka oikumeeniline jumalateenistus ja konverents. Oikumeenia ajaloo uurimise algatajaks oli Eerik Jõks, kes on teose toimetuskolleegiumi juhataja ehk teisisõnu kannab organisatoorset vastutust raamatu ilmumise eest. Eeltöid Eesti oikumeenilise liikumise ajalugu käsitleva raamatu ...

Märka ja tunnusta oma kaastöölisi!

EELK autasude komisjoni nimel tuletan meelde, et nüüd on aeg mõelda, kes väärivad sel aastal üldkiriklikku tunnustamist ja tänu, ning teha vastav ettepanek konsistooriumile. Kirikukogu täiendas ja muutis eelmise aasta novembris autasude seadust. Tuletan siinkohal meelde, et EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. Autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, ...

Peterburi Jaani kiriku fassaaditööd algavad lähikuudel

Ehituslooriga kaetud räämas Peterburi Jaani kirik 2008. a kevadel. Foto: Kadri Uustare

Kultuuriministeeriumi 2009. aasta eelarves on Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöödeks arvestatud 4,6 miljonit krooni, mis võimaldab alustada kiriku fassaadi renoveerimist. Rahastamisotsus tehti möödunud aastal valitsuse 30. detsembri istungil, kus arutati ja toetati kultuuriministeeriumi eelarves olevatest vahenditest 3,1 miljoni krooni eraldamist Peterburis asuva Jaani kiriku fassaadi renoveerimiseks. Peterburi linn kiirustab ...

Aasta vaimulikud

EELK toetusfondi toel hääletati aasta vaimulikuks seekord nelja kandidaadi hulgast õpetajad Mihkel Kukk ja Ove Sander.

Mihkel Kuke (51) kandidatuuri esitas Lääne-Harju praostkond. Ordineeritud 1983, viimased 16 aastat teenib Rapla ja Järvakandi kogudust. Rapla kogudus on olnud stabiilselt üks Põhja-Eesti suuremaid ja aktiivsemaid maakogudusi. Mihkel Kukk on aktiivselt kaasatud paljudesse üldkiriklikesse komisjonidesse, 1994. aastast ka mitmes koosseisus kirikukogu liige. Ta on lähedalt seotud lehega, olles Eesti Kiriku kolleegiumi esimees ja ...

Muudatused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas

Alates 1. jaanuarist kehtivad muudatused Avatud on lasteabi infotelefon 116 111, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Kehtib psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste uuendatud regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste ...

Kuidas jõuda toimivate väärtushinnanguteni

Laste eetilised hinnangud kujunevad koolis, seetõttu muutub akadeemilise hariduse kõrval üha enam tähtsaks väärtustekeskne haridus.  Foto: Hannes Heinsar

Üha enam pööratakse Eesti ühiskonnas tähelepanu väärtustele ja üksteise toetamisele. Detsembrikuu esimesel nädalal toimus Tartus konverents «Väärtused – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis». Tegemist oli sel aastal teise väärtuskasvatust käsitleva konverentsiga, sedapuhku olid kaheks päevaks kokku tulnud Soome ja Eesti koolijuhid, õpetajad, ...

Juhi seal, kus sa oled!

Sellise motoga toimus novembri keskel Eestis esimest korda «Global Leadership Summit» (GLS) juhtimiskonverents. Sündmust reklaamiti sõnadega: üks üritus, 250 linna ja 50 riiki. Kahepäevane konverents põhineb varem salvestatud videoloengutel, mida näidatakse mitmel pool maailmas – hea näide uue tehnoloogia ja mõtlemisviisi juurutamisest. Kohalik kogudus – maailma lootus Konverentsil korrati tihti ...

Õnne leidmisest ja hoidmisest

Mis üldse on õnn? Usun, et sellele küsimusele oskavad vastata vaid õnnelikud inimesed või need, kes on end vähemalt kordki õnnelikuna tundnud. Õnn on subjektiivne kogemus. Õnnelikud on need, kes tunnevad, et nad on õnnelikud, nagu näiteks Vana Testamendi laulik, kui ta ütleb, et õnn on Jumalale ligi olemises. Kui laulikult võtta osadus Jumalaga, poleks ta enam õnnelik. Enese ...