Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rootsi praostkonna sinod

11.04.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Sinodikoosolek peeti Stockholmi Eesti Majas. Kristel Engman

Järjekorras juba 60. EELK diasporaa-piiskopkonna Rootsi praostkonna sinod toimus 7. aprillil Stockholmi Eesti Majas.

Võõrustajaks oli sel aastal Stockholmi kogudus. Kohale olid tulnud saadikud või esindajad kõikidest praostkonna kogudustest. Sinodist kavatses osa võtta ka diasporaapiiskop Tiit Salumäe, kuid ootamatute tööülesannete tõttu sai ta osaleda  vaid lõpujumalateenistusel.
Tavapäraselt avas sinodi praostkonna praost Ingo-Tiit Jaagu tervituse ja avapalvusega. Oma ülevaates tõdes praost, et eestlaste emakeelse teenimise vajadus Rootsis on aja jooksul märgatavalt muutunud, kuna eestlaste noorema põlvkonna huvi eestikeelse vaimuliku teenimise vastu väheneb. Samas käib mitmes praostkonna koguduses aktiivne eestikeelne töö, mida aitab täiendada ka rootsikeelne teenimis- ja kuulutustöö.
Lisaks traditsioonilistele praostkonna ja koguduste tegevusaruannetele ja eelarvega seotud küsimustele oli päevakorras ka mitu erilist küsimust: esmakordselt Rootsi praostkonna ajaloos valiti sinodil oma saadikud Eestis toimuvale kirikukogule, sest eelmise aasta keskel võeti Rootsi praostkond täieõigusliku liikmena vastu EELK koosseisu.
Teise erilise küsimusena arutati Lõuna-Rootsi koguduste pihtkondadega Lundis, Malmös ning Kopenhaagenis otsust oma koguduse tegevus lõpetada. Põhjuseks on üha vähenev huvi eestikeelse kirikliku töö vastu. Samas kinnitati, et ka edaspidi saavad kõik soovijad liituda teiste praostkonna kogudustega ning emakeeles teenitud.
Huvi korral peetakse Lõuna-Rootsis ka edaspidi eestikeelseid jumalateenistusi, kuigi koguduse regulaarsed haldusstruktuurid lõpetavad tegevuse.
Kolmas oluline teema käsitles EELK Rootsi praostkonna suhteid Sveriges Kristna Rådiga (Rootsi kirikute nõukogu). Küsimuse tõstatas EELK esindaja selles organisatsioonis, kuna organisatsiooni üldorientatsioon kaugeneb kiriklikust ja kristlikust tegevusest ning suundub seetõttu poliitilistesse valdkondadesse, kus tal puudub vajalik kompetentsus. Lisaks on liikmeskirikute võimalused otsuste langetamisel ja organisatsiooni tegevuse kujundamisel väga piiratud.
Kuigi mitmed sinodisaadikud arvasid, et praostkond peaks end selle organisatsiooni tegevusest taandama, otsustati küsimusega süvitsi tegelda ning valmistada ette konkreetsed ettepanekud praostkonna järgmiseks sinodiks.
Rootsi praostkonnal on olnud traditsiooniks, et lisaks praostkonna tegevust käsitlevatele küsimustele kuulatakse sinodil ka vähemalt ühte ettekannet mõnel üldkiriklikul teemal, mis aitaks saadikutel orienteeruda nüüdisaja keerulistes kiriklikes või teoloogilistes küsimustes.
Sel aastal oli koosolijatel huvitav võimalus süveneda õpetaja Kristel Engmani ettekande abil esmalt luterliku reformatsiooni mõjuga kristlikusse inimesekäsitlusse ning kuulda seejärel reformatsiooni kulgu mõjutanud naistest, kes ajaloolistes reformatsiooniuuringutes on sageli jäetud tähelepanuta.
Sinod lõppes jumalateenistusega Stockholmi Jakobi kirikus, kus teenisid kaasa kõik praostkonna vaimulikud ja külalisena vaimulik ning Eesti suursaatkonna diplomaat Stockholmis Kristel Engman.
Teenistuseks tuli Stockholmi ka diasporaapiiskop Tiit Salumäe, kes jutlustas ning tervitas sinodilisi teenistusele järgnenud kohvilauas.
Kui Jumal lubab, siis järgmise aasta praostkonna sinodit korraldab ning saadikuid võõrustab Uppsala kogudus. Koguduse esimees Indrek Aunver ütles, et sinodilised on oodatud Uppsalasse või Sigtunasse 2019. aasta aprillis.
Tiit Pädam,
Stockholmi koguduse õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)