Esileht » Arvamused » Arvamus »

Rõõmuaidad tänu täis

30.08.2017 | | Rubriik: Arvamus
Merillelt34

Merille Hommik

Paar aastat tagasi istusin ühe maakiriku koorirõdul ja ootasin kohtumist noorpaariga. Mind paluti laulatusele mängima ning me pidime paariga üheskoos muusika välja valima. Olin kaasa võtnud oma laulatusmuusika mapi ning igaks juhuks muudki selliseks puhuks sobivat. Inimeste muusikaline maitse ja soovid on ju nii erinevad ning kunagi ei tea, kui kindel ettekujutus on paaril, kui neile antakse võimalus valida. Valmistusin rääkima levinud kommetest ning esitama ka oma eelistusi ning selgitama põhjusi.
Noorpaariga oli väga avatud ja meeldiv vestlus. Pärast lühemat muusikatutvustust leidsime ka sobivad lood ning laulatuse tseremoonia ei tundunud neile enam nii hirmutav. Peigmees küsis, kuidas nad saavad organistile tasuda. Teatasin tavakohase hinna. See, mis järgnes, hämmastab mind siiani. „Ma pean teiega tõrelema hakkama! Te olete nii südamlik ja pikka aega oma erialale pühendunud, miks te ometi ei küsi suuremat tasu? Mina ei ole nõus nii vähe tasuma!“
Kui Eesti kirikumuusik kohtab tänapäeval sellist hoolitsust, siis on see erakordne ja rabav. Kes tahaks küll maksta tasu isegi hästi tehtud töö eest – kas pole see meile tuttav ja omane, ilmselt ka inimlik?
Kirikumuusikute südamed täitusid sel suvel suure tänutundega EELK Kirikumuusika Liidu vastu, kes korraldas taas kontserdisarja Eesti kirikutesse ning kutsus mängima Eesti luteri kirikutes töötavaid erialase kõrgharidusega muusikuid. See mõjus tunnustuse ja tähelepanuavaldusena pühendunud tegevuse ja omandatud hariduse eest. Usun, et see kannustab õppima orelimängu neid, kes küll organisti ametis, kuid pole kunagi oreliõpetust saanud ega mängi oreliliteratuuri.
Suur rõõm oli üles astunud kirikumuusikutel sellestki, et oli võimalik esitada sellist vaimulikku muusikat ja selliseid orelipalu, mis on väga kõnekad, kuid ei sobi jumalateenistuse sees (tervikuna) esitamiseks. Paljudesse väiksematesse kirikutesse Tallinna rahvusvaheline orelifestival ei ulatu, kuid need kirikumuusika liidu kontserdid võimaldasid kirikukontserte anda väikesemateski maakohtades, kust võib leida oma üllatuseks imelisi instrumente.
Kolme suvekuu jooksul toimus kõigis Eesti maakondades kokku 25 kontserti, neist 5 saartel (Saaremaal, Hiiumaal ja Naissaarel), kõik need olid omanäolised ja -nimelised. Seoses reformatsiooni aastapäevaga kandis muusikasari nime „Üks kindel linn ja varjupaik“.
Kirikumuusika liidu juhatus vaatas varem laekunud kontserdikavad läbi. Eelnevalt oli juhatus määranud kriteeriumid: kava pidi sisaldama Lutheri laulu ja vähemalt üht eesti autori teost. Mõnda kava korrigeeriti ja lõpuks said kõik muusikalised plaanid juhatuse heakskiidu. Igal kontserdil astus üles organist ning enamasti oli ta soovinud kaasata mõne laulja või instrumentalisti, kellega on oma koguduses koostööd teinud. Esmakordselt olid liidu kontserdisarjas kutsutud osalema ka laulukollektiivid.
Liidu juhatuse esimehe ja sarja korraldaja Tuuliki Jürjo sõnul võib pidada ka sellesuvist ettevõtmist kordaläinuks. Kirikumuusikute koostatud vaimuliku muusika kavadest vaatas vastu asjatundlikkus. Eri paikades oli kontsertidest osavõtt küll erinev, publiku hulk oli 8 inimesest 60ni, kuid esitused olid kõik väga head ja publiku arvust sõltumata on tulnud väga palju head tagasisidet.
Maakohtades on suviti ikka oma kodukohta külastamas ning suvitamas tuntud muusikuid ning mitmed külastavad võimalusel kirikukontserte. Näiteks Iisakus aitas sarja kontsert „Hüüd ja Hääl“ tähistada auväärse organisti Judith Kulvere ümmargust sünnipäeva ning oli talle üheks kingituseks. Lillesülemites kirik saigi sel tähtpäeval täis rõõmu ja kontserdikülastaja kitarrist Heiki Mätliku osavõtt ning kiidusõnad andsid esinejatele rõõmu veel juurde.
Suur tänu kõigile võõrustajatele, kes muusikuid kohvi, koogi, lillede ja soojade sõnadega külla ootasid! See oli väga kallis kingitus teilt, mis Eesti kirikumuusikute meeli jääb soojendama ning oma kogudustes tööle innustama. Suur tänu ka kirikumuusika liidu juhatusele, kes taotles toetusi kultuurkapitalilt ja mujaltki, et suuta kompenseerida pikad autosõidud Eestimaa eri paikadesse ning maksta esinejatele rõõmsa meelega honorari.
Kogume hoolsalt rõõmu oma aitadesse, küll jätkub meil siis aasta ringi tänu ja kiitust jagamiseks nii inimestele kui Jumalale.

humal anna 2017

 

 

 

 

Anna Humal,
organist

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)