Rõõmuaeg
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 25. märts 2009 Nr 12 /
Ei mäleta, et ma lapsepõlves oleksin oodanud ühegi teise aastaaja saabumist nii nagu kevade saabumist.
Mu kodu asus Muhumaa eraktalus looduslikult kaunis kohas. Õue suubus kividest tänav, suured iidsed puud kohasid õue kohal kogu aeg. Nad moodustasid seal nagu katuse, nii et me sõja ajal varjasime endid nende all. Niipea kui lumi oli läinud, hakkasime tänavat riisuma ja pühkima. Eriline oli nädal enne kevade saabumist, sest tädi ütles alati: nüüd saabub ju rõõmuaeg!
Kõigile lastele tehti igaks kevadeks uued rehad ja luuad. Tööriistadele lõigati sisse peremärk. Sellise uue reha või luuaga oli mõnus tööd teha. Rassisid mis sa rassisid – rõõm oli kõige suurem: kevad tuleb!
Tänavat koristasime 3–4 tundi. Vahepeal võttis naha märjaks. Siis öeldi, et nüüd vaatame pisut ringi. See tähendas esimeste kevadlillede otsimist mitte kaugel aasal kaskede all. Ja kui kuskil oli veel lund ning sellel loomajäljed, siis püüdsime ära mõistatada, kellele need kuulusid.
«Aga nüüd ninad maast lahti!» hüüdis korraga ema. Tõstsime näod taeva poole, et heita pilk puudele.
«Kuulete, puud ärkavad!» teadis tädi.
Ja tõesti – midagi salajast me kuulsime. Rohkem oli küll vaatamist. Vend tõi puuri, ämbri ja mahlatila ning mõne hetke pärast nirises kasest mahla. Me saime seda töö kestel mitu korda rüübata.
… Kevad! Imeline sõna imelise olemusega. Muhus ütlesid vanad inimesed elutarkusena: kes kevadel keere, selle põli tuleb ilus. See tähendas, et kes kevadel palju tööd teeb, selle elu kulgeb külluses.
Veel ütles ema, et sügisööl on üheksa poega, aga kevadel tütreid parasjagu… Kevad kui looduse ehtimise aeg, mil lilled hakkavad õitsema ja puud lähevad lehte, pidi just tütarlastele abielualustuseks soodus olema.
Veel hiljuti kohtasin vana tuttavat, kes ütles, et lapselaps lubas pulmadega oodata kevadeni – see ju nii rõõmus aeg! Kevad loob unistusi, tema rüpes need ka täituvad, sest siis on ju suur sünniaeg. Kui palju looduses uut sünnib!
Vaata kord seda metsapiiri koduküla serval, kuulata linnapargis lindude säutsumist, tõsta pilk taevakummile, kus kajakad kiljuvad, ja sa tunned ning rõõmustad, et on saabunud eriline aastaaeg.
Enda Naaber
