Esileht » Arvamused » Arvamus »

Rõõmu vabatahtlikult tehtud tööst

17.12.2008 | | Rubriik: Arvamus

Tuulike Mänd

Kirikus tehakse palju tööd ära vabatahtlike abiga. Ja tehakse hea tahte ning rõõmsa meelega.

Kord aastas, 5. detsembril, on vabatahtliku töö tegijail oma päev, rahvusvaheline vabatahtlike päev. Sel ajal jagati Eestis neljandat aastat tunnustust 15 tublile inimesele. Tunnustati eelkõige vabatahtlikke algatajaid, kes on välja pakkunud mõne idee, uue tegevuse või lahenduse ning selle ka ellu viinud.
Noorema põlvkonna vabatahtlikud
«Presidendina tunnen ma uhkust, et Eestis on üha enam neid, kelle mõtted ja teod ei edenda mitte nende isiklikku heaolu, vaid kelle vabatahtlik panus teeb meid kõiki inimestena rikkamaks ja paremaks,» ütles president Toomas Hendrik Ilves autasustamisüritusel.
Aasta vabatahtliku rinnamärgi ja tänukirja said Uno Aan, Maaja Glaser, Ahti Heinla, Peeter Kuddu, Aado Kuhlap, Helju Kukk, Liis Lill, Andres Luure, Helo Meigas, Rainer Nõlvak, Tõnis Puss, Monika Rusing, Üllar Saaremäe, Aune Suve ja Urve Uusberg.
Üks tunnustatutest, Järva-Madise koguduse liige Aune Suve (31) on aktiivne Eesti Skautide Ühingu noortejuht. «Tema eeskujul ja tagantutsitusel tegutseb juba uus põlvkond vabatahtlikke, kes tõelise hasardiga organiseerivad nooremate tegevust. Koguduses aitas ta algatada tava, et jõuluajal veedavad valla noored ühe toreda päeva kirikumõisas jõulutraditsioonidega tutvudes,» on oma kaaslase iseloomustamiseks öelnud Helen Liiv ja Liina Salveste.
Kriis paneb tegutsema
Tunnustamisega soovitakse pöörata enam tähelepanu vabatahtlikkusele kui ühiskondlikult olulisele väärtusele. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd on veendunud, et vabatahtlike tegevuse kajastamine ning inimeste teadlikkus on viimastel aastatel tublisti edenenud.
«Viis aastat tagasi küsiti meilt tihti imestusega, kas tõesti leidub Eestis inimesi, kes on valmis midagi tasuta ära tegema. Nüüd uuritakse rohkem, millega inimesed vabatahtlikuna tegelevad ja mida on nende töö tulemusena saavutatud, aga ka seda, miks vabatahtlikuks hakatakse ja mida see vabatahtlikele vastu annab.»
Samas tõdeb ta, et viimasel ajal on domineerinud vabatahtlike tegevuse kajastamine suurte katastroofide järel – lindude puhastamine õlireostusest, rabapõlengute kustutamine, sõjas kannatanute abistamine. «Paradoksaalsel kombel võib öelda, et katastroofid aitavad teadvustada nii inimeste tahet tegutseda kui ka nende vabatahtliku panuse olulisust.»
Palgaks on rõõm ja tunnustus
Tuulike Mänd selgitab, et organisatsiooni seisukohalt on vabatahtlikud inimressurss, kelle kaasamiseks ja juhtimiseks tuleb kindlasti teha jõupingutusi. Silmas tuleb pidada seda, et vaba aeg on igaühe jaoks väärtuslik ja kui inimene on valmis seda tasuta panustama, siis ta soovib, et sellest tõesti kasu tõuseks.
Organisatsioonil tasub oma tegevused ning vabatahtlike roll neis põhjalikult läbi mõelda, tegevuse käigus pidevalt vastastikku infot vahetada ning vabatahtlike ideid ja ettepanekuid kuulda võtta. «Asetage ennast mõttes vabatahtliku asemele ja mõelge, mis innustaks teid just teie organisatsiooniga liituma.
Alati ei piisa vabatahtliku suurest soovist tegutseda, arvestada tuleb tema tegelike võimalustega. Veel üheks eripäraks on see, et vabatahtlike palgaks pole mitte raha, vaid rõõm tehtud tööst ning tänusõnad ja tunnustus.»
Emori küsitluse põhjal on 2007. a 22% eestimaalastest loovutanud oma aega ehk osalenud vabatahtlikuna ettevõtmiste korraldamisel või olnud tugiisikuks.

Merje Talvik

Vabatahtlikuks saab ennast nimetada igaüks, kes näiteks:
• omaalgatuslikult naabritädi aitamas käib,
• aktiivselt lasteaia/kooli hoolekogu tegevuses osaleb,
• mõne huvi- või eneseabirühma tegevust veab,
• oma juriidiliste, raamatupidamis-, ajakirjandus-, kodulehe kujundamise või projektikirjutamise alaste teadmiste ja oskustega mõnda vabaühendust toetab.
Neid tegevusi tehakse vabast tahtest ja rahalist tasu saamata.

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)