Esileht » Arvamused » Artikkel »

Rõõmu riigieelarvest ja rahaeraldusest

25.03.2009 | | Rubriik: Artikkel

Väga visalt muutuvad meie ühiskonnas aegade jooksul usuküsimustega seotud mõtteviisid, olgu need siis religiooniõpetuse, pühakodade korrashoiu, vaimulike ametite või riigi ja usuliste ühenduste vaheliste suhete vallast.

Just viimase näite kohta võib kahjuks ikka veel kuulda arvamust, et Eestis on riik ja kirik põhiseaduslikult lahutatud… Aga ei ole ju põhiseaduses taolist sätet! Seal on kirjas, et meil ei ole riigikirikut; ning kuidas saakski ühes normaal­selt toimivas riigis olla veerand elanikkonnast riigist lahus (sellises suurusjärgus on inimesi, kes on end määratlenud usulise ühenduse liikmena).
Riigieelarve elluviimisest
Riigi üks ülesandeid on toetada oma territooriumil elavaid inimesi ja kahtlemata on üks toimiv toetusmehhanism riigieelarve.
1. jaanuaril jõustus 2009. aasta riigieelarve seadus, mis võeti riigikogu poolt vastu möödunud aasta 10. detsembril ja mille president oma 30. detsembri otsusega nr 408 välja kuulutas.
Selle riigieelarveseaduse seletuskirjast saame teada: «Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.»
Paraku ei saanud see seadus muutumatult kaua kehtida ning raskete majandusolude tõttu jõustus 1. märtsil riigi lisaeelarve seadus, mis tegi küllalt suures mahus eelarvekärpeid.
Interneti-lehekülg «Riigi raha veeb» küsib: «Kuidas riigieelarvet ellu viiakse?» Ja esitab ka vastuse: «Riigieelarve elluviimisel osalevad kõik Eesti riigiasutused ning kohalikud omavalitsused, samuti mitmed era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kellele on riigi poolt ülesandeid antud ja kellele nende ülesannete täitmiseks eraldatakse riigieelarvest raha. Seega tähendab riigieelarve elluviimine ehk täitmine riigi poolt antud ülesannete täitmist, milleks tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid.»
Nimeliste objektide rahastamine
Käesoleva aasta riigieelarvest näeme, et usulistele ühendustele mõeldud eraldised on kultuuriministeeriumi ja siseministeeriumis regionaalministri eelarvejaotustes. Kultuuriministeeriumi eelarves on välja toodud ka nimelisi objekte: Tartu Jaani Kiriku Sihtasutus, sihtasutused Narva Aleksandri Kirik, Tartu Pauluse Kirik, Kuressaare Laurentiuse Kirik.
Oleme viimastel aastatel jõudnud harjuda sellega, et tasapisi on kasvanud eraldise summa pühakodade säilitamise riikliku programmi jaoks. Paraku tänavu see nii ei ole, sest riigieelarve pingeline kujunemine on ka selles valdkonnas mõjunud.
Seega on sel aastal pühakodade programmis kokku rahalisi vahendeid üle 10,8 miljoni krooni, millest pisut üle 9,7 miljoni moodustavad investeeringud. Paraku on see ligi kolm korda vähem kui 2008.   aastal.
Kahjuks ei oska infopuudusel nimetada ka summat, mis eraldatakse looduslike pühapaikade arengukava rakendamiseks Tartu ülikoolile. Kultuuriministeeriumi rahandusametnikult sain telefonitsi teada, et Peterburi Jaani kiriku remonditöid rahastab sel aastal omavahenditest Eesti Kontsert.
Üheksa miljoni krooni jagamisest
Sel aastal on siseministeeriumi eelarves regionaalministri valitsemisala ühe eraldisena usuühenduste toetamiseks 9 miljonit krooni.
Eelmise aastaga võrreldes on nii summa suurus kui sõlmitavate lepingute põhimõtted veidi muutunud: 2008. a oli regionaalministri eelarves vastav summa kokku 8 210 000 krooni ja see jõudis erinevate organisatsioonideni Eesti Kirikute Nõukoguga sõlmitud lepingu kaudu (EKNi enda kasutusse jäi 6 120 000 krooni; ülejäänud summa moodustus sihtotstarbelistest eraldistest).
Sel aastal sõlmib siseministeerium Eesti Kirikute Nõukoguga lepingu 7 420 000 krooni eraldamiseks, millest 6,5 miljonit on EKNi kasutada, ülejäänud on sihtotstarbelised eraldised: nunnade ravikindlustuseks 500 000, SA Väärtustades Elu koolituskavade elluviimiseks 220 000 ja Eesti Piibliseltsile uue piiblitõlke toetuseks 200 000 krooni.
Kogu eelarvesummast ülejäänud 1 580 000 krooni jaotub järgmiste tegevuste toetusteks: ajalehe Eesti Kirik väljaandmine 500 000, leeriõpiku õppekomplekti kirjastamine 200 000, kaplanaadi taseme- ja täienduskoolitus 140 000, Laste ja Noorsootöö Ühenduse korraldatav noortelaager ning ajakirja Kristlik Kasvatus väljaandmine 140 000, Kaarli koguduse lasteaia mänguväljaku väljaehitamine ning inventari soetamine 100 000, Raadio 7 tehnilise baasi arendamine 80 000, Eesti Meremeeste Misjoni töö korraldamine 80 000, diakooniaalase magistriõppe arendamine 80 000, kristliku kultuuriloo täiendusõppe programmi arendamine 80 000, Caritas Eesti tegevuse arendamine 80 000, looduslike pühapaikade arengukava rakendamine 80 000, konfessionaalsete kõrgkoolide õppekavade arendamine 20 000 krooni.
Nüüdseks on ka valdav osa vastavatest lepingutest allkirjastatud.
Väljund ühiskonda
Kogu selle eelarve kujunemise protsessis tuleb tunnustada regionaalminister Siim Kiisleri tegevust, et ta keeruliste ja üsnagi valuliste läbirääkimiste ja otsustuste käigus otsustas usuühenduste eraldist lisaeelarvega mitte kärpida.
Samuti pean oluliseks rõhutada asjaolu, et käesoleva aasta eraldised on suunatud selliste tegevuste toetamiseks, mis väljuvad kitsalt konfessionaalsuse raamidest. Valdavalt on ju tegemist laste, noorte ning täiskasvanute hariduse valdkondadega, olles seega väljundiks ühiskonda avaramas mõõtmes.
Lisaks taolistele n-ö otseselt finantstoetustele on sel aastal kavas jätkata ka tegevusi, mis on käsitatavad kaudsete toetustena: jätkuvad muinsuskaitsealased täienduskoolitused koguduste esindajatele ja kohalike omavalitsuste töötajatele (lisaks eestikeelsele «Kirikute hooldusraamatule» on nüüd kasutada ka muinsuskaitseameti välja antud venekeelne trükis), vaimulike koolitused abielu sõlmimise õiguse saamiseks jne.
Tean väga hästi, et ka tänavuse riigieelarveliste eraldiste jaotuse puhul ei saanud me rahuldada kõiki toetusesoovijaid. Ometi on põhjust rõõmustada, et toetuste saajate ring on eelmise aastaga võrreldes laienenud.
Üsna pea algab 2010. aasta eelarve kujundamise protsess. Loodame, et nii maailma kui meie riigi majandusraskused hakkavad taanduma ning siis saab riigieelarve ridadest leida suuremaid ning enamaile rõõmu pakkuvaid numbreid.

Ilmo Au,
siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)