Esileht » Uudis » Uudised »

Rõõmu ja õnnistusega edasi

17.06.2020 | | Rubriik: Uudised
protsessioon väljub piibelehtede ja kaskedega kaunistatud Puhja kirikust sinodijumalateenistuselt.Kätlin Liimets.

12. juunil toimus Puhjas Valga praostkonna sinod. Kirikuvalitsust esindasid peapiiskop Urmas Viilma ja kantsler Andrus Mõttus.

Üksteist Valga praostkonna vaimulikku ja ülemkarjane liikusid protsessioonis piibelehtede ja kaskedega kaunistatud Puhja kirikusse, et pidada sinodijumalateenistust. Liturgiavaese aja järel mõjus muusikarikas ja suurepäraselt ettevalmistatud jumalateenistus eriliselt hinge kosutavalt ja veenis kiirelt, et Puhja koguduses ning kogu praostkonnas on muusika- ja lastetöö väga heal tasemel. 

Orelit mängisid Anneli Klaus ja Miina-Liisa Kuusemaa, trombooni Oskar Nõmm, klaverit Katrin Nuume, viiulit Eveli Roosaar, lõõtspilli Meelis Roosaar, lisaks musitseerisid viiuli- ja kandlelapsed ja laulis praostkonna projektkoor.

Pihikõne pidas abipraost Vallo Ehasalu ja jutlustas peapiiskop Viilma, kes kõneles luterlikku sola gratia (ld üksnes armust) printsiipi rõhutades ülekohut andeksandvast Jumalast, kes võib tunduda oma pühaduses hirmutav ja inimlikult raskesti mõistetav. Pärast eriti kaunist Tuuliki Jürjo „Taevavärava“ esitust õnnistas ülemkarjane ka neli värskelt restaureeritud kroonlühtrit.

Muinasjuttudest ja piiskopkondadest

Üle aastate kasvanud liikmesannetajatega praostkonna (+40) sinodipäev jätkus Puhja seltsimajas, kus alustuseks kuulati saksa, soome, ungari sõprade ja Elva abivallavanema Mikk Järve tervitusi ja seejärel pidas rahvajutu aasta puhul loengu Nõo koguduse liige ja rahvaluuleteadlane Kärri Toomeos-Orglaan.

Sisukale rännakule muinasjuttude maailma järgnes Luterliku Maailmaliidu asepresidendi kohustuste tõttu kiirustava ülemkarjase päevakorras ette tõstetud ettekanne „Piiskoppide ja piiskopkondade koht EELK identiteedis“, kus ta põhjendas, miks kiriku seadustes soovitakse asendada piirkonnad piiskopkondadega ja kutsuda ametisse piiskoppide kogu.

Küsimustele vastates kinnitas Viilma, et praostide roll ei muutu ja piiskopkondade mõistet võiks eelistada, kuna see kannaks konkreetsemat sisu ja kergendaks suhtlust teiste kirikutega. „Kui jäävad piirkonnad, siis läheme ebaleva olukorraga edasi, mõisted vajavad korrastamist. Ei ole kindel, kas hakkame seda otsustama sügisel,“ sedastas peapiiskop.

Kantsler Mõttuse kiriku majanduselu analüüsist lähtuva sõnavõtu põhisoovitus oli, et ka majandusotsuseid tuleb kaaluda misjonikäsu valguses, kas need toovad juurde koguduseliikmeid (vt ka intervjuud EK 27.05). Hoonetesse investeerimisele tuleks eelistada inimestesse panustamist.

Viljakas ühistegevus

Pärast lõunat rakendati koosolek, seades abijuhatajaks Puhja koguduse juhatuse esimehe Meelis Roosaare ja protokollijaks Otepää koguduse nõukogu liikme Leida Vuti. Traditsiooniliselt kiideti heaks 2019. aasta tegevusaruanne ning majandusaruanne ja võeti vastu juba poole peal oleva 2020. aasta eelarve.

Päeva vaheldusrikkamaks päevakorrapunktiks oli koguduse esindajate sõnavõtud, tänu millele sai aimu praostkonna 11 koguduse 2019. aasta olulistest sündmustest. Tegevuste rida, milles enam nimetati õnnestumisi, võiks kokku võtta Rõngu koguduse hooldajaõpetaja Ehasalu sõnadega: põhiline on, et inimesed ei kaota rõõmu ja tahetakse tulla kokku pühakotta.

Kogu praostkonnast jäi silma suur osadus ja et toimub palju ühistegevusi. Siin on oluliseks tõukeks Soome misjoniseltsi Kylväjä toetus, mis moodustab 57% praostkonna eelarvest. Praost Jaanson tõstis esile Laatres toimunud laulupäeva, hästi õnnestunud suvise noortelaagri (noortetöö all peetakse silmas tööd 4–18aastastega) koos Viljandi praostkonnaga ja Hargla piiblipäeva.

Uut hingamist tõid ka praktikandid Signe ja Indrek Salumets Harglas, kellest nüüdseks on saanud koguduse diakonid. Kõige kurvemaks sündmuseks aasta jooksul nimetas Jaanson diakon Urmas Saupõllu taandumist Rõngu koguduse teenimisest.Kõlas ka kriitika päeva esimeses pooles kuuldud mõtetele: „Kui meil lastakse rahus tööd teha ega tuldaks küsitavate ideedega kirikuvalitsusest, siis saaksime häid tulemusi. Kui peame kogu aeg ümber orienteeruma erinevate juhtimise ja liturgiliste stiilidega, siis aetakse rahvas segadusse ning EELK kui rahvakiriku liikmeskonna loodetud kasv võib jääda unistuseks.“

Raha ja identiteet

Koguduse vaimulike sõnavõttudes kõlas korduvalt mõte, et kinnisvaraga tegelemist peetakse oluliseks ja seda mitte pinges kinnisvara versus inimesed, vaid et remonditööd võivad olla viljakas misjonitöö. Siin tuleb esile tõsta praostkondlikul tasandil koordineeritud projektide kirjutamist, juba neli aastat tegeleb kogu praostkonnale erinevatest fondidest rahataotluste kirjutamisega suure kompetentsi ja võimekusega Miina-Liisa Kuusemaa. See töö on olnud õnnistusrikas ja 2019 tõi kogudustesse juurde 174 372 eurot. „Tänu Jumalale, et meil on sellised võimalused,“ ütles Kuusemaa.

Sinod lõppes üllatuslikult väga elava aruteluga. Diakon Tanel Meiel jagas sinodisaadikutega viimastel praostkonna vaimulike konverentsidel arutatud teemasid ja tegi ettepaneku kinnitada Valga praostkonna üldkasutatavaks jumalateenistuse korraks agenda kord. Hääletustulemusega üks erapooletu, teised poolt kinnitas sinod, et Valga praostkonna kogudustes eelistatakse liturgilise korrana agenda korda.

Teine ettepanek, et vaimulike liturgilise rõivastuse eelistus oleks praostkonnas talaar koos lõkade ning ametiristiga, tekitas rohket vastukaja ja hääletusel kinnitati kolme erapooletu häälega, et soovitus kehtib praostkonna ühisjumalateenistustel. Pärast lõpupalvet ja -laulu ütles praost Jaanson, et liturgia ja riietuse teema tõstatusid, kuna tajutakse ohtu oma identiteedile. Tegu oli meelsushääletusega, mille tulemus ei tähenda, et vaimulikel oleks keelatud kogudustes kasutada teisi kirikuseadustes lubatud võimalusi.

Kätlin Liimets

Teemad:

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)