Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Rõõmsameelne kontsert nelja dirigendiga

12.05.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

25. aprillil avanes võimalus Tallinna Kaarli kirikus kuulda arvukat Tallinna oikumeenilist naiskoori.

Kahtlusi ju oli – ilmselt mingi kokkulapitud koor, kellel probleeme hääleseadega, hääled harali, lisaks vast isegi mõni esiletükkiv «solist».

Koori «kokkulapitust» paistis rõhutavat ka neli dirigenti: Aivi Otsnik, Urve Pihlak, Marika Kahar ja Kaie Tanner. Kas nad on suutnud «oikumeenia» ühtseks kollektiiviks sulatada?

Kontserdile tegi J. S. Bachi rõõmsailmelise, tehniliselt üsna keeruka prelüüdiga e-moll sissejuhatuse organist Helen Tammeste.

Ja siis tulid koorilaulud. Selgus, et üllatavalt hästi olid koorijuhid keerulise koosseisu kokku sulatanud. Ega norida suurt ei saanudki. Kui natuke veel tööd teha, siis võiks isegi öelda «hõbehäälne koor». Juba esimesed laulud, J. Haydni «Jehoova heldus» ja  W. A. Mozarti «Ave verum» läksid kohe kõlama.

Eriti viimane äratas tähelepanu oma uudse tõlgitsuse ja tempovaliku poolest. Kahvatum oli L. Gabrali «Halleluuja». Kuid kas sellest loost annabki midagi pealkirjaväärset välja pigistada?

Küll aga võisime sellel kontserdil veenduda, kui kauneid vaimulikke viise on kirjutanud meie endi heliloojad.

Hea mulje jätsid Enn Võrgu sugestiivne «Ma tean, et mu Lunastaja elab» ja Mart Siimeri suurepärane läbikomponeeritud «Kuidas ma võiksin», milles leiduva mõtte koorijuhid veenvalt kuulajani tõid.

Ka järgmised laulud, Kaljo Raidi «Sest Sina, Issand, oled hea» ning Johan Tamvergi «Ülestõusnud» ja «Õhturahu» leidsid asjakohase tõlgitsuse. Ilusa lõpu tegi kontsertile August Topmani hästituntud «Meie Isa palve» viisistus.

Solistina oli kaastegev flötist Helen Saar, kes esitas kirikus esitamiseks sobivaid osi W. A. Mozarti ja J. S. Bachi teostest.

Rõõmsameelne kontsert oli. Kevadine. Poleks arvanudki, et kirikumuusikast saab nii tundeküllase kava kokku panna. Tallinna oikumeeniline naiskoor on aga vääriline osaleja meie kiriklikus kontserdielus.

Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)