Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rõõm muusikast ja inimestest

30.09.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Alfred Tooming (1907–1977). Arhiiv

1935. aasta septembris seati Harju-Jaani kirikus ametisse tulevane peapiiskop Alfred Tooming. September oli mitmete alguste kuu.

Tallinna Püha Vaimu kirikus tehti teatavaks uuendus – helistada kella mitte ainult jumalateenistuse eel, vaid ka selle lõppedes, samuti laupäeva õhtul pühapäevarahu väljakuulutamiseks.
Eestimaa kristlased võtsid aktiivselt osa ka ilmalikumat laadi üritustest. Raamatuaasta alguse puhul oli 8. septembril aktus-jumalateenistus Tallinna Kaarli kirikus. Altarikõne pidas piiskop Rahamägi, jutlustas H. Haamer, kaasa teenisid õpetajad Stokholm ja Sommer. Esinesid kirikukoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel ning solistid Ida Aav-Loo (sopran) ja Karl Ots (tenor).
Raamatuaasta alguse puhul oli samal päeval ka kontsert-miiting Kristlikus Noortemeeste Ühingus. Peeti kõnesid, olid kirjanduslikud ettekanded, oli isegi Joosep Tootsi raamatuaasta kõne Mizzi Mölleri (Mari Möldre) esituses ja muidugi kõlas muusika, mida tegid Kristliku Noortemeeste Ühingu koor, orkester ja viiulikunstnik Vladimir Alumäe (end Janson).

Tallinna Kaarli kirikus üritusterohke
4. septembril peeti Kaarli Noorte Koondise ruumes Tallinna praostkonna pühapäevakoolide ja laste jumalateenistuste tegelaste 2. konverents. Osavõtjaid oli üle 30. Sisurikas töö algas abipraost Hassel­blatti piiblitunniga. Noorsootöö peasekretär K. Tiit rääkis teemal «Miks teeme meie lastetööd?».
Põhjustena tõi ta välja kohustust Lunastaja ees ning kohustust hoolitseda laste ja ka iseenda hingeõnnistuse eest. Ta pidas vajalikuks organiseerida kõikjal Tallinnas pühapäevakoole ja alles pärast seda alustada laste jumalateenistustega. Sõbralikus õhkkonnas toimunud konverents lõppes ühise teelaua, palve ja lauluga.
5. septembril oli Tallinna Kaarli kirikus maailmaliidu rahvusvahelise sõpruse edendamiseks kirikute kaudu regionaalkonverentsi pidulik jumalateenistus noortele. Altaritalituse pidas dr Taul, jutlustas J. Lattik, kõnega astus üles Soome-Rootsi piiskop Max v. Bonsdorff, muusikaga teenis kaasa kirikukoor Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel.
Tallinna Kaarlis oli 15. septembril linnamisjoni tööhooaja alguse puhul pidulik jumalateenistus. Kirik oli siingi rahvast täis. Jutlustas misjoni teine õpetaja A. Horn. Esinesid Helmi Betlem (sopran) ja Tallinna Pauluse koor Arnold Biltse juhatusel. Linnamisjoni tööpõld oli avar: tema hoole all olid haiglad, vanglad, vanadekodud, vaeslapsed, lesed, eluteelt eksinud. Päev lõppes perekonnaõhtu vaimulike kõnede, laulu- ja pasunakoori ettekannetega. Õhtust osavõtjaid suutis misjoni saal vaevu mahutada.
15. september oli tähtis päev ka Tallinna Peeteli koguduses, kus õnnistati ametisse koguduse nõukogu, kellest moodustati seitse toimkonda, mille hulgas oli hingehoiu, laste- ja noorsootöö, perekonnaõhtute jt toimkondade kõrval ka muusika toimkond. Muusikat tegi pidulikul talitusel koguduse noorte keelpilliorkester.
Kristlikud noored armastasid eriti korraldada perekonnaõhtuid, mis kujunesid toredateks omavahelisteks koosviibimisteks palve, teelaua ja muusikaga. Üks selline sai teoks 29. septembril Kaarli noorte koondise ruumes, kus õpetaja Kuusik rääkis valguspiltide vahendusel oma välismaareisist. Vaheldust pakkusid mitmesugused deklamatsioonid ja muusikalised ettekanded, milles kandvaks jõuks oli Kaarli Lauluseltsi segakoor Johannes Jürgensoni juhatusel. Perekonnaõhtule olid kaasatud ka pühapäevakooli lapsed.

Tähtpäevi ja mälestusi
15. septembril pühitseti Peeter Koch Ridala koguduse õpetajaks. Vaimulike rongkäiku tervitas koguduse pasuna- ja laulukoor. Kirik oli rahvast tulvil. Piiskop soovis oma kõnes, et uus õpetaja kuulutaks pühakirja igavese elu sõna. P. Koch oli oma jutluse teemaks valinud Piibli sõnad: «Mina olen tee, tõde ja elu».
22. septembril seati piiskopi ja seitsme õpetaja kaastegevusel ametisse Harju-Jaani noor õpetaja Alfred Tooming. Sündmuse muutsid pidulikumaks Harju-Jaani Haridusseltsi orkester hr Kivimäe juhatusel ja kirikukoor köster Nesseli juhatusel. Kogudus tervitas saabuvaid vaimulikke lauluga «Nüüd Isa nimel tervitame sind». Veenev oli värskelt ametisse seatud õpetaja jutlus. Rahvast oli tulnud nii palju, et paljud pidid ruumipuudusel kiriku ukse taha jääma.
Alfred Tooming oli sündinud 5. juulil 1907 Anija vallas. Õppis Westholmi gümnaasiumis. Usuteadust õppis Tartu ülikoolis aastatel 1927–1932. Prooviaasta tegi Äksis ja Võnnus. 1934 ordineeriti õpetaja A. Eini adjunktiks. 10. veebruaril 1935 oli ta valitud Harju-Jaani õpetajaks.
25. septembril tähistas Narva Peetri kogudus piduliku jumalateenistusega oma õpetaja Georg Kiviste 25 aasta õpetajajuubelit selles koguduses. Juubilar oli sündinud 26. aprillil 1866 Ambla kihelkonnas. Õppis Tapa valla- ja Ambla kihelkonnakoolis. Keskhariduse omandas Tartus. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1896. aastal. 1898 oli õpetaja Ingerimaal, 1905 Harju-Jaanis. 1910 oli ta valitud Narva Peetri õpetajaks. Ka tema kaks poega, Georg-Wilhelm ja Einar-Hillar, olid usuteadlased.
Põltsamaal tähistati 7. septembril köster Jüri Tari 25aastast köstrijuubelit. Lugupidamist kiriku muusikajuhi vastu näitas rahvast täis pühakoda ja seegi, et pidulikul talitusel osales tervelt kolm kirikuõpetajat. Kontsertosas sai kuulda oreli-, viiuli-, tšello- ja orkestrimuusikat.
Jüri Tari oli sündinud 11. veebruaril (ukj) 1877 Viljandi kihelkonnas Puiatu vallas. Õppis Tartus Grivingi muusikakoolis. Aastatel 1910–1919 oli ta Alatskivil köster-organist, 1919–1923 samas ametis Pilistveres. Põltsamaal töötas ta alates 1923. aastast, andes ühtlasi usuõpetuse tunde algklassides. Ta oli tuntud kui agar kirikumuusika edendaja ja juba tunnustust võitnud orelikunstniku Meta Tari isa.
Hargla aga leinas oma endist köstrit Jaak Tamme, kes 10. septembril lahkus oma Jumala juurde. Kadunu oli sündinud 10. veebruaril 1868 Halliste kihelkonnas. Valga Cimze seminari lõpetas ta 1889. aastal. Töötas seejärel koolmeistrina Laatres, Kuigatsis ja Vändra kurttummade koolis. Alates 1898. aastast oli ta Hargla köster, tegutsedes selle kõrval endiselt koolipõllul. 1. märtsil 1935 läks ta emerituuri, olles köstriametit pidanud ligi 37 aastat. Matusel hoolitsesid muusika eest kiriku ja Korkuna laulukoorid.

Muusika toel
Aktiivselt tegutsesid Kirbla koguduse noored. Järgmise sammuna võeti nõuks teha korda leerituba ja muretseda sinna harmoonium, sest ilma selleta oli kooritöö takistatud. Tehti korjandus, korraldati loterii-allegrii ja vaimulik kontsert ning nii saadi ühe päevaga harmooniumi ostmiseks vajalik raha kokku. Kirblas oli see esimene vaimulik kontsert, mille mõjul kogudus edaspidigi selliseid kontserte kuulata soovis.
15. septembril oli noorte püha Võnnus. Tulijaid tervitas noortekoori meeliülendav laul. Pidulikul jumalateenistusel õnnistati ametisse koguduse nõukogu.
Noored tegutsesid energiliselt ka evangeeliumi vennaste koguduses. 8. septembril tähistati siinse noorte ühingu 9. aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel esinesid ühingu nais- ja meeskoor ning orkester.
Energiliselt tegutsesid meie meeskoorid, kes praeguseks ajaks on peaaegu välja surnud. 1. septembril oli lauljate liidu meeskooride sektsiooni esinduskogu koosolek. Kõne all olid uuendused laulupidude korraldamisel. Nõuti vabaõhu-jumalateenistuse lülitamist üldlaulupeo kavva.
29. septembril oli Jüri kiriku pühitsemine pärast remonti, mida toimetasid piiskop koos viie õpetajaga, kelle hulgas oli ka tulevane peapiiskop Alfred Tooming. Muidugi ei puudunud ka muusika Rae koori ja puhkpilliorkestri esituses.
22. septembril oli apostliku õigeusu Simeoni kiriku lõuna-jumalateenistusel tavalisest rohkem muusikat – esines kirikukoor, keda oli täiendatud Petseri vaimuliku seminari lõpetajatega. Jutlustas ülem­preester N. Päts.
Vastandlikke tundeid äratas 14. septembril Estonia teatris esietendunud Ermanno Wolf-Ferrari ooper «Madonna ehe». Mõneti meenutas see kirev, värviküllane ja viisirikas teos «Carmenit». Prof Artur Lemba leidis, et selles on palju üleskruvitud dramatismi, mis ületab usutavuse piiri, olles sealjuures muusikaliselt raskelt tõlgitsetav, jäädes võõraks laiemale publikule. Peategelased Ida Aav-Loo (Maliella), Karl Ots (Gennaro) ja Voldemar Veigart (Vootele Veikat) (Rafaele) said aga kenasti hakkama. Juba ooperi pealkiri ütleb, et tegemist on vaimulikku laadi teosega, kuid Eduard Visnapuu ütleb, et «sellele ooperile lähenemist teataval määral takistab meie juures asjaolu, et teoses rõhutatud usuline külg kipub jääma võõraks ja õõnsaks».
Meie kristlaste rahvusvahelisest osadusest annab tunnistust leinajumalateenistus Tallinna katoliku kirikus autoõnnetusel hukkunud Belgia kuninganna Astridi surma puhul. Korraldajatena olid siin tegevad Belgia Eesti esindus ja meie Naiskodukaitse. Muusika eest hoolitsesid kaitseväe orkester ja kirikukoor, kes kandis ette Tšehhoslovakkia suursaadiku prof Jaroslav Galia loodud «Reekviemi». Hoolimata vihmast oli kirik rahvast täis. Jumalateenistus peeti eesti, prantsuse ja ladina keeles.
Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)