Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Rõngu kogudusel on ressurssi

21.09.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Helve Päid (ees vasakult), Ülla Hunt, Lea Kärson (taga) ja Priit Laineste juhivad Rõngus koguduslikku elu. Rita PuidetRõngu koguduse rahvas on sõbralik ja optimistlik. Usun, et minuga nõustuvad ka õpetaja Lea Kärson, juhatuse esimees Priit Laineste, kirikuteenija Ülla Hunt ja organist Helve Päid, kes võõrustas meid oma külalislahkes kodus.
Möödas on kaks aastat ajast, mil Valga praostkonna õpetaja Lea Kärson hakkas Rõngu kogudust vaimulikult teenima. Algul Allan Tarustega kahasse, viimasel aastal aga iga pühapäev. «Ülesandeid on iseenesest juurde tulnud. Nii on kujunenud, ilma et oleksime ise midagi kujundanud,» ütleb Lea.
Juba pool aastat on koguduseliikmed palunud õpetajal kohale kandideerida, nüüd on praost Vallo Ehasalu konsistooriumile vastava esildise teinud. «Õpetaja on kogudusse hästi sisse elanud ja inimesed on Leaga harjunud,» kinnitab organist Helve.  
Kui õpetaja Andres Aaste 2009. aastal ootamatult kogudusetöölt lahkus (teenis 2005–2009), olime alguses ehmunud, oli tunne, et jääme õpetajata, selgitab Ülla.
Kogudus oli jõudnud harjuda ilmalikult aktiivse ja boheemlasliku ellusuhtumisega vaimulikuga, kes autota käis kogudust teenimas 80 kilomeetri tagant. Ilmselt nii pidigi minema.
Sisuline töö 
Ega Leagi ennast majandusinimesena tunne, seepärast on kandideerimistki edasi lükanud ja ootab majandusasjades juhatuse abi. «Ega üks inimene ainuisikuliselt tohikski majandusasju otsustada, selleks ju juhatus ongi,» kinnitab Lea.
Möödunud aastal maksis liikmemaksu 84 inimest, igal nädalal on lastele pühapäevakool, täiskasvanutele piiblitund, hooldusravi keskuses peetakse palvust. Tööd on hingega tehtud: möödunud aastal oli koguduses neli ja sel aastal kolm leerilast, ristimisi oli vastavalt 25 (2010) ja 12.
Sel aastal on peetud kuldleer ja käidud lastega Soontagas praostkonna laagris. Paar korda on Lea teenimise ajal kuldlaulatust peetud.
Vestluskaaslased kinnitavad, et kindla õpetaja puudumise tõttu pole midagi tegemata jäänud. Pühapäevakooli käib pidamas praostkonna poolt Imbi Tanilsoo ja piiblitunde praost Vallo Eha­salu. Hooldekodus käivad Helve ja Lea koos – muusika käib ikka koos jumalasõnaga.
On neid asju, mille üle rõõmustada, ja neid, mis võiksid paremini minna. Helve ütleb, et kohalik ansambel käib ka kirikus ja matustel laulmas, kahjuks pole saanud kiriku laulupidudest osa võtta.
Muusikaga on hakanud koguduseelu ilmestama Piret Tatar, kelle vanaisa on Rõngu kalmistule maetud.
Muusikalise üllatuse pakkus sel aastal õpetajale aga oma mänguga koguduse organist Helve. «Missugused ressursid meil koguduses on!» kinnitab Lea. Ja Helve tunnistab, et on mõelnud oreli veerandtundi hakata pidama. Loodetavasti saab ta mõte kevadel, kui taas soojaks läheb, teoks ja hea akustikaga kirikusse tuleb kuulajaid, kes 1874. aastal valminud Müllverstedti orelit hindavad.
Jäänukitega jännis
Kuue lapse isa Priit Laineste, kes on kaks valimisaega koguduse juhatuse esimees olnud ja 2007. aastal pälvinud kodanikupäeva aumärgi aktiivse tegevuse eest kogukonna arendamise eest, on natuke skeptiline valla aadressil, sest kiriku ümbrust küll niidetakse ja makstakse ka välisvalgustuse eest, kuid enamasti meenub kirik enne valimisi.
Tema sõnul Eestis veel häbenetakse kirikus käimist. «Minu jaoks on kirik rahu tegemise ja mõtete kogumise koht,» ütleb Priit. Loodetavasti sünnib nii ka hea mõte, mida teha kogudusele kuuluva lagunenud majaga, mida võib pidada Rõngu sotsiaalmajaks ja millesse vald suhtub leigelt.
Parem seis on kogudusemajaga, seal asub kantselei, peetakse pühapäevakooli ja talvel teenistusi. Seal elab ka Ülla. Üsna tulutult seisab kabel, mõte sinna külmkamber teha ei ole edenenud.
Priidule ei meeldi eestlaste üldine suhtumine – häbenetakse kirikuskäimist. Puudub ka komme korjanduskasti koguduse toetuseks raha panna, kuigi suvel olid uksed avatud ja rahvast puudust ei olnud.
Matuselistest annetavad tema sõnul ka vaid omaksed. «Orelifondi veel toetatakse, aga muidu…,» võtab Priit rahateema kokku, lisades: «Ja millest sa siis õpetajale palka maksad?»
Tulevikuks lootust näeb Priit uues põlvkonnas, sest omavanuseid, nõukogude ajal kasvanuid ja hariduse saanuid nimetab ta segaseks, kes kirikus istuda ega astuda ei oska.
Eeskuju näeb ta Rootsis, kus rõngulastel on sõpruskogudus. Sinna tööle kolib peatselt Priit koos perega ja kogudusel tuleb uus esimees leida. 
Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)