Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Roman Toi on Eestis

02.07.2014 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

«Mul on siin ju 50 000 sõpra,» vastab maestro Roman Toi (98) muheda naeratusega küsimusele, miks tema päevad Eestis nii palju kohtumisi sisaldavad.

Tugev käepigistus, avar naeratus ja selge silmavaade. Maestro võlub oma isikuga esimesest hetkest, luues sealjuures omapärase tunde, nagu oleks tegemist vanade sõprade taaskohtumisega. Küllap peitubki siin võti, miks Toi on armastatud ja hinnatud. Nii muusikuna kui inimesena. Ja miks Taevaisa talle on kinkinud nõnda rohkelt päevi, annet ja armastust.
Samme seades on ta kristlikke väärtusi ja aatemeelt ülimaks pidanud. Lihtne, ent mitte lihtsameelne tõde – tee teisele seda, mida soovid, et sulle endale tehakse – on maestrot saatnud läbi pika elu. «Aga tõesti, nii lihtne see ongi,» kinnitab Toi, kes teab, et naeratus avab ukse, mis kurja pilgu ees jääb suletuks.

Sünnipäeval isade maale
«Oh ma ei olnud selleks ette treenitud, et oleks suutnud liigutuspisaraid tagasi hoida,» tunnistab Roman Toi Eestisse saabumise südamlikkust meenutades, kui Tallinna lennujaama olid maestrole vastu tulnud koorijuhid ja -lauljad, et anda lauluga edasi õnnesoovid 98. sünnipäevaks.
Meedia heatahtliku tähelepanu saatel on Roman Toi jõudnud paari nädala jooksul külastada Eestis südamelähedasi paiku ning kohtuda kallite sugulaste ja sõpradega.  Enne üldlaulupidu sai ta osa Suure-Jaani vaimulikust laulupäevast, kus publik tema teose kordusesitusele aplodeeris.
«Olen vaimustuses uutest teostest ja noortest heliloojatest,» annab maestro oma tunnustuse järeltulevale muusikute põlvkonnale. Ta jääb väga rahule ka üldlaulupeo repertuaariga, millega on saanud Kanadasse saadetud materjali põhjal eelnevalt tutvuda.
Roman Toid saadab Toronto ülikooli arstiteaduse professorist poeg Ants Toi, kes oli siis kaheaastane, kui Toide pere 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale põgenes. «Ega ma tollest ajast midagi mäleta, aga mulle on vanemad kõigest rääkinud,» tunnistab Ants Toi 70 aasta tagusest kõneldes.
Nüüd saab ta aga koos isaga külastada nii Tallinna Kaar­li kirikut, kus ta pisikese poisina ristiti, kui ka Viljandi Pauluse kirikut, kus tema vanemad Roman ja Vaiki õpetaja Jaan Lattiku leerilastena kord teineteise leidsid. Ants Toi võib vaid imestada, kui tuntud ja armastatud tema isa Roman Toi Eestis on.
Heaks näiteks toob ta juhtumi Tartu hotellis London, kus nad peatudes kogesid juhataja Verni Loodmaa poolt erakordselt südamlikku vastuvõttu. «Tuli välja, et ta on laulnud isa taktikepi all,» sõnab Ants Toi ja Roman Toi lisab tunnustavalt: «Milline suurepärane bass!»

Südamega asja juures
«Las ma nüüd ütlen,» kõlab refräänina läbi vestluse selgelt ja kindlalt Roman Toi poolt. Kõneleme möödanikust, aga mitte üksnes. Kirikuelu ja poliitilised olud, ka need teemad erutavad vanahärra meeli. Kuidas suhtuda Ukraina kriisi, mida arvata Venemaa poliitikast, millisel kursil püsib EELK ja kuidas läheb kiriku häälekandjal, on väike näide paljudest küsimustest, mille vastu Toi huvi tunneb.
Üle 30 aasta Toronto Peetri kiriku organistina tegutsenuna on tal kindel ettekujutus koguduseelu toimimisest. «Vaimulikke on kahesuguseid,» üldistab ta julgelt, täpsustades, et ühed on nn (usu)teadlased, teised «südamega asja juures». Kõik kaheksa EELK pastorit, kellega Toi Toronto Peetris kohtunud, on tema sõnul «südamega mehed».
Küsimusele, mis edasi saab, soovib Roman Toi enda sõnul vastata «avaramalt». Lõbus naeratus elu näinud mehe näol asendub tõsise ilmega, kui ta pärast lühikest mõttepausi toob kuuldavale vastuse: «Et Eesti vabadus püsiks.» Ajakirjaniku poolt plaanitud hetkeolu puudutav küsimus omandab maestro vastuses sootuks sügavama tähenduse. Mõtte, mis katkematu lõimena on saatnud eesti mehe elu. Elu, mis ongi elatud Eestile.
Liina Raudvassar

Roman Toi
Sündinud 18. juunil 1916 Kõo vallas Viljandimaal.
Lahkus 1944. aastal perega Saksamaale, alates 1949. aastast elab Kanadas.
Õppinud Westholmi gümnaasiumis, Tondi sõjakoolis, Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis kompositsiooni ja dirigeerimist; jätkas muusikaõpinguid Kanadas, Šveitsis ja USAs, kus omandas PhD kraadi.
Olnud ESTO laulupidude üldjuht ja Eesti üldlaulupidude üld- ja aujuht.
Eesti Heliloojate Liidu liige.
Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja EELK teenetemärgi kavaler.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)