Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ristirahvas, rõõmustele, tule, laula Kristusele

21.12.2011 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Viis «Quem pastores» ja kiriku laulu- ja palveraamatu laul nr 33 «Ristirahvas, rõõmustele»

Termin quempas tähendas 16. sajandil jõululaulu laulmist ringis ja on teada, et Martin Luther ise osales ladinakeelsete jõululaulude laulmisel (Quempas singen) koos oma kooliõpilastega.

Sileesias oli tavaks laulda quempas’t jõuluõhtu jumalateenistusel nii, et poistekoori poisid asetati nelja kiriku nurka, sümboliseerimaks nelja ilmakaart, iga grupp laulis ühe fraasi esimesest salmist laulust «Quem pastores laudavere». Seejärel vastas kirikukoor, lauldes esimese salmi laulust «Nunc angelorum», mille järel lauldi koos kogudusega refrääni «Resonet in Laudibus». Sellisel viisil korrati laulmist, kuni kõik neli salmi mõlemast laulust oli lauldud. 
Algupäraselt kuulub viis «Quem pastores» saksa päritoluga jõululaulude grupeeringusse, mis koosneb kolmest laulust, mida leiab Lõuna-Böömimaa Hohenfurthi (tänapäeval Vyšší Brodi klooster) kloostrikiriku käsikirjast number 20. See käsikiri pärineb aastast 1410. Tänapäeva saksakeelsetes lauluraamatutes («Evangelische Gesangbuch» jne) ilmuvad laulud koos, jaotatult kolme ossa: esimene osa «Den die Hirten lobeten ehre» viisil «Quem pastores laudavere»; teine osa «Heut sien die lieben Engelein« viisil «Nunc angelorum gloria» ja refräänina kolmas osa «Gottes Sohn ist Mensch geborn» viisil «Resonet in Laudibus».
Mitmes angloameerika laulauraamatus leidub sel eeskujul nende laulude käsitlus («The Lutheran Book of Worship» nr 68 ja «Lutheran Worship» nr 54). Peale ladinakeelsete tekstide tõlgete on igale viisile sellest grupeeringust olemas ka veel mitmed uued tekstid.

Koorilauluna «Quem patores» on vast kõige tuntum Michael Pretoriuse (1571–1621) seade, mis ilmus kogumikus «Musae Sionae» aastast 1607.
Trükituna on viis «Quem pastores» ilmunud esimest korda Valentinum Trilleri (1493–1573) kogumikus «Ein Schlesisch Singebüchlein aus Göttlicher Schrift», välja antud Bresaus aastal 1555. Selles väljaandes on viis koos laulutekstidega «Preis sei Gott im höchsten Throne» ja «Den die Hirten lobeten sehr».
Ingliskeelsetes lauluraamatutes on viisi «Quem paostores» kasutatud ladina keelest C. S. Philippsi tõlgitud sõnadele «Thou whom shepherds worshipped» («Hymns Ancient and Modern New Standard» nr 54), Reginald Heberi sõnadele loodud laulule «Virgin-born, we bow before thee» («Hymns Ancient and Modern New Standard» nr 311), Fred Kaani sõnadele «Father, who in Jesus found us» («Hymns Ancient and Modern New Standard» nr 358), Percy Dearmeri sõnadele «Jesus, good above all other» («Hymns Ancient and Modern New Standard» nr 378) ja Elliot Rose’i sõnadele «Yours the hand that made creation» («Common Parise» nr 256).
Tänu Percy Dearmeri lauludele, eriti vabakoguduste seas, sai viis «Quem Pastores» lemmikviisiks oma kevadise rahvatantsu rütmiga. Inglise helilooja ja rahvaviiside ning -laulude koguja Ralph Vaughan Williams (1872–1958) on viisile «Quem pastores» kirjutanud seade, mida kasutavad mitmed angloameerika lauluraamatud.

Ladinakeelse laulu «Quem pastores laudavere» sõnade ja viisi autor on anonüümne. Tänapäeval veel kasutusel olev saksakeelne tõlge «Den die Hirten lobeten sehre» on pärit Matthäus Ludecuselt aastast 1589. Paul Gerhardt aga kirjutas selle ladinakeelse teksti ainetel saksakeelsed sõnad aastal 1667 pealkirjaga «Kommt und lasst uns Christum ehren». Sama laul ilmub ka kirjapildiga «Kommt und lasst uns Christus ehren». See Gerhardti saksakeelne laul saavutas nii suure populaarsuse, et on koha leidnud mitmes 16. ja 17. sajandi evangeelses ja katoliiklikus lauluraamatus.

Paul Gerhardtist on Eesti Kirikus varem kirjutanud Kristel Neitsov ja Jaak Salumäe. Lühidalt võib Gerhardti elu kokku võtta Jaak Salumäe sõnadega: «Paul Gerhardt sündis 12. märtsil 1607. a Gräfenhainichenis (Wittenbergi lähedal). /–/ Pärast ülikooli lõpetamist tuli Paul Gerhardtil rida aastaid leiba teenida koduõpetajana, kuni alles aastal 1651 pääses ta vaimuliku ametisse Mittenwaldes (Brandenburg) ja seejärel sai temast 1657. aastal Berliini Püha Nikolai kiriku õpetaja. Nii nagu mitu luterlikku pastorit, keeldus ka Paul Gerhardt 1664. aastal alla kirjutamast nn tolerantsusediktile, millega kuurvürst nõudis oma poliitika toetamist. Järgnes kirikutööst eemaldamine aastani 1669, mil Paul Gerhardt sai ülemdiakoni koha Lübbenis (Frankfurdi lähedal Oderil), kus ta 27. mail 1676. aastal suri.»
Jaak Salumäe mainib: «Ühe huvitava tähelepaneku on teinud hümnoloogid. Kui jälgime Martin Lutheri ja teiste XVI sajandi usupuhastusaja kirikulaulikute loomingut, märkame, et need on kirjutatud meie-vormis. Sinna kõrvale tõi Paul Gerhardt mina-laulud. Võib siis ütelda Tauno Väinölä sõnadega, et Paul Gerhardt ei laula Lutheri kombel kiriku nimel, vaid tema laulud on isiklikud. Ta väljendab oma usku, omi kogemusi, tundeid ja igatsusi avameelselt, südamlikult ja lihtsalt.»

«Uues lauluraamatus» nr 141 all ilmuvad eestikeelses tõlkes sõnad Paul Gerhardti laulule «Kommt und Lasst uns Christus ehren», aga tõlkija nime pole avaldatud. Viisi puhul on antud viide Punscheli koraaliraamatus olevale viisile number 66 pealkirjaga «Seelenwiede, meide Freude». Alles hilisemas väljaandes, 1915. aastal ilmunud 16. trüki lisas «Uute lauluraamatute tarvis Ev. Luterlikus Kirikus Venemaal» leidub viis Punscheli lisas numbriga 89 saksakeelse pealkirjaga «Kommt und Lasst uns Christum ehren» ning sulgudes on juurde märgitud «Den die Hirten lobten sehre». «Uue lauluraamatu» kordus- ning täiendatud trükkides jääb aga viide viisile «Quem pastores» mainimata.
Et sõjaolukorras Punscheli koraaliraamatuid massiliselt põgeniku teekonnale kaasa ei võtud ja kuna viis «Quem pastores» ei ilmunud Geislingenis koostatud «Koraaliviiside kogus», polnud see viis eesti kogudustele välismaal kergelt kättesaadav.
E.E.L.K. Vancouveri Peetri koguduses oli 1960ndate teisel poolel ja 1970ndatel tava, et ühel advendiaja jumalateenistusel toimus pühapäevakooli laste jõuluprogramm. Selle kirjutasid kokku pühapäevakooli õpetajad ning tihti kasutati inspiratsiooni saamiseks kogumikku «Christmas: the Annual of Christmas Literature and Art», mida andis välja Ameerikas kiriklik kirjastaja Augsburg-Fortress. Selle kogumiku abil toodi laste jõuluprogrammis taas välja laul «Quem Pastores».
Kasutades orelil saateks «The Lutheran Hymnali» laulu number 90, õppis Vancouveri Peetri kogudus viisile «Quem pastores» «Uue lauluraamatu» laulu nr 141 «Ristirahvas, rõõmustele». Vancouveri Peetri koguduse kaudu tuli see laul koos viisiga «Quem pastores» ka kiriku laulu- ja palveraamatusse numbri all 33.
Gustav Piir

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)