Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Ristimise and

08.01.2014 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Selle pühapäeva evangeelium kõneleb Jeesuse ristimisest. Tänapäeval arvatakse sageli, et kõik sõltub inimesest ja tema tegevusest. Kui asetada inimene kõige keskpunktiks, siis on lihtne öelda, et pole vaja ei ristimist ega muid kiriklikke talitusi. Ometi pole see nii. Ajalugu on näidanud, et kõik ei sõltu sugugi meist ja kui inimlik pool ei suuda elu kanda, siis tuleb leida selleks midagi muud. Üks elu alustala, mis on pidanud aegadele vastu, on Jumal ja usk temasse. Usk väärtustab ristimist, mis on inimese ja Jumala vahelise suhte aluseks. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus. Kui Jumala Poeg ristiti, siis meie vajame seda palju enam!
Ühest küljest on ristimine küll väline märk ja rituaal, kuid teisalt puudutab see inimest kõige sügavamalt. Ristimisest saab alguse inimese tee kristlasena. Ta võib kutsuda Jumalat oma Isaks ja loota kõiges tema abile. Me oleme ristimises liidetud Jeesusega ja tema kirikuga, et saaksime osa tema toodud päästest.
Kõik on oodatud Jumala juurde: noored ja vanad, õiged ja patused. Ristimisest algab tee, millel võime käia, toetudes Jumalale ja muutudes tema abiga ristimise armu toel. Ristimine on and, kingitus, mille võime vastu võtta, sellest sõltub meie saatus ja igavik, sest Piiblis on öeldud: «Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka» (Mk 16:16).
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)