Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Riikliku autasu saajaid Välis-Eestis

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga annetas president Arnold Rüütel teenetemärgi paljudele eestluse hoidjatele ja Eesti NATOga liitumise toetajatele välismaal. Eesti Kirik tutvustab mõnda neist lähemalt.
Valgetähe IV klass
Karl Stephen Altau – Eesti NATOga liitumise toetaja ja eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
Sündinud Virginia osariigis 1959. a. Sai bakalaureusekraadi ajakirjanduses Radfordi ülikoolis Virginias, õppis aasta Stockholmi ülikoolis ja kaks aastat Indiana ülikoolis, kust sai magistrikraadi soome-ugri uuringute alal. 1988–1995 õppis ta Helsingi ülikoolis vene ajalugu ja talle avanes 1990. a võimalus olla paar kuud Tartu ülikoolis.
Juba seitsmendat aastat töötab Altau Ühendatud Balti-Ameerika Komitees, neist viis viimast aastat büroo juhatajana. Abikaasa Merikesega kohtusid nad Tallinnas ja kasvatavad 13aastast tütart Aliisat.
Küsimusele, miks ta on pühendanud end eestluse ja Eesti heaks, vastab Karl Altau: «Võin olla tänulik, et kodus räägiti eesti keelt. Käisime aeg-ajalt sugulaste juures Rootsis ja vahel tulid nad Ameerikasse. Ühendus oli ka sugulastega Eestis: saadeti kirju, lasteraamatuid jms.
Üks Jaak Joala ja Heli Läätse heliplaat jäi hästi meelde. Taipasin, et midagi oli Eestis ikka olemas. 1985. aastal käisin esmakordselt Eestis. Helsingis õppides tutvusin paljude noorte eesti üliõpilastega. Tänu nendele tutvustele sain tööd Eesti saatkonna konsulaarosakonda Helsingis, kus töötasin kolm aastat.
Mulle on tähtis perekond ja perekonna ajalugu. Olen uurinud oma juuri ja sugupuud. Minu isa oli soomepoiss, ka vanaisa võitles Eesti vabaduse eest. Kuigi tunnen ennast rohkem eestlasena Ameerikas ja «ameeriklasena» Eestis, mõistan nüüd, et olen lihtsalt, kes olen.
On hea tunne, et olen saanud midagi Eesti heaks teha. Aga nagu Tallinn, ei saa ühiskond ja riik kunagi päris «valmis». Seda peab aina paremaks tegema. Eesti arengu üle võin olla uhke ja tunda palju rõõmu. Kui ma 1997. a tulin ÜBAKi (Joint Baltic American National Committee) juurde, sain varsti aru, et see on ainulaadne võimalus teha midagi head «siinpool lompi».
Aktiveerus püüdlus saada Eestit, Lätit ja Leedut NATOsse. Ameerikas on Balti ühtsus ja lobby kaua aega olnud väga efektiivne. ÜBAK asutati juba 1961. a. Meid on siin kokku miljon (valija)häält, neist eestlasi ainult 25 000. Parem on töötada koos, eriti kui on ühine eesmärk. Meie soov on, et baltlaste julgeolek jääks lähedalt seotuks USA välispoliitikaga.»
Väino Riismandel – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
Õigusteadlane ja eruhalduskohtunik on sündinud Rakveres 1920. a. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrikraadiga ja töötas õigusteaduskonnas vanemassistendina ning õppeülesande täitjana. Koos juristist abikaasa Elliga lahkusid nad 1944. a Tartust Saksamaale, kus neil sündis kaks poega ning Riismandel jätkas teaduslikku tööd, saavutades dr.rer.pol. kraadi.
Asunud Ameerikasse 1949, jätkas ta õigusteaduslikke õpinguid ja kuulub Ameerika advokatuuri. Olnud välismaise õiguse spetsialistist Kongressi raamatukogus ja juriskonsult mereväeministeeriumis, järgnes 20 aastat teenistust halduskohtunikuna kaitseministeeriumis, kust siirdus pensionile 1994. a. Teda on autasustatud USA Mereväe tsiviilteenistuse medaliga.
Riismandel on olnud aktiivne ja juhtivalt tegev Välis-Eesti organisatsioonides. Ta on olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige ja eestikeelsete ajakirjade/ajalehtede kaastööline Saksamaa põgenikelaagrist saati. Tema rahvuslikku tegevust on Eesti Rahvusfond Rootsis hinnanud hõbemedaliga (1956) ja Tartu ülikooli juures asuv Akadeemiline Õigusteadlaste Selts on valinud ta oma auliikmeks (1996).
Koos abikaasaga on nad pidevalt olnud eesti koguduse liikmed, viimased 50 aastat Washingtoni Markuse koguduses. Tundes kohustust ja vajadust hoida alal eesti vaimu ka põgenikupõlves, on nad tutvustanud ameeriklastele Eesti olukorda okupatsiooniajal ja aidanud kaasa üritustele, mis tuvastasid Eesti riikliku iseseisvuse jätkumist.
Kristi Rakfeldt – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
On sündinud Connecticuti osariigis Hartforis 1953. aastal. Ta on saanud bakalaureusekraadi Connecticuti ülikoolist ja magistrikraadi Southern Connecticut State University’st. Praegu töötab ta logopeedina West Haveni linna koolides. Koos abikaasa Jaagu, tütarde Kaili Kristiina ja Kiia-Mai ning poja Jaak Kristjaniga kuuluvad nad E.E.L.K Connecticuti kogudusse.
Rakfeldt on Connecticuti Eesti Kooli juhataja. Tema elu eesmärk on olnud õpetada nii enda kui Eesti Kooli lastele eesti keelt ja tutvustada Eestimaad, et lapsed teaksid, kust on pärit nende esivanemad ja kus on nende juured. Kuna tema parimad sõbrad on eestlased, soovib ta, et ka tema lastel oleks eestlastest sõpru ja tuttavaid ning neil oleks võimalik tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga ning õppida eesti keelt.
Gunnar Paabo – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
On sündinud Tartus 1928. aastal. Pärast kodumaalt lahkumist elas ta aastail 1945–1949 Saksamaal Balti põgenikelaagris Augsburgis, kus õppis Augsburgi Eesti gümnaasiumis. Hiljem õppis ta George Washingtoni ülikoolis majandusteadust. Ta on töötanud Ameerika Hääle raadiosaadete reporteri ja saatejuht-rezissöörina kuni pensionile jäämiseni.
Koos abikaasa Mayaga on nad üles kasvatanud tütre Svea ning kuuluvad E.E.L.K. Washingtoni Markuse kogudusse. Selle kohta, miks ta on pühendunud Eestile ja eestlusele, ütleb Paabo: «Olen sündinud Eestis. Ka Eestist eemal elades kasvasin rahvuslikus vaimus. Leian, et igal väikerahva kodanikul on kohustus töötada oma rahva tugeva ühiskonna nimel nii kodumaal kui ka välismaal.»
Valgetähe V klass
Helmut Kalmann – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
Sündis Kehtna vallas Keavas 1925. Käis Kalbu algkoolis ja Rapla gümnaasiumis, mille lõpetas 1943. Samal aastal põgenes Soome ja astus sõjaväkke. Järgmise aasta augustis tuli tagasi Narva rindele võitlema. Sõjatee viis teda sealt septembris Saksamaale ja edasi Poola, kus sai haavata. Teda viidi Austriasse ning Taani, hiljem oli ta sõjavang Belgias ning põgenik Saksamaal.
Ameerikas sai Kalmann 1951. a talutööle Washingtoni osariiki. Haavatuna Saksamaal oli ta õppinud korrespondentkursustel elektroonikat, mis võimaldas tal leida tööd Oregoni osariigis Portlandis elektroonikafirmas, kus ta töötas 30 aastat joonestaja ja tootmisjuhina kuni pensionieani 1983.
Ta on olnud Lääneranniku Eesti päevade, Portlandi Eesti Seltsi ja E.E.L.K. Portlandi koguduse üks asutaja ning juba üle 20 aasta juhatuse esimees. Kogu perega – abikaasa, 4 tütart, 2 tütrepoega ja 2 tütretütart – on tegev 130liikmelise Portlandi eestlaskonna organisatsioonides, segakooris ja rahvatantsurühmas.
Kalmann usub, et tema rahvuslik ind on pärit koolipõlvest Eestis, kus pöörati palju tähelepanu isamaalisuse kasvatamisele. Teadmine, et Eesti vabaduse saavutamisel oli suur osa noortel, pani tugeva aluse tema hilisemale tegevusele ja hoidis teda tugevana läbi kogu kodumaa okupatsiooniaja.
Lya Karm – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
On sündinud Great Neck’is New Yorgi osariigis 1957. aastal, õppinud arstiteadust State University of New Yorkis ja töötab sisehaiguste arstina Washingtons. Tema abikaasa Juozas Laukaitis on samuti arst. Neil on kaks kümneaastast tütart, Kristina ja Maria, kes mõlemad käivad igal pühapäeval Baltimore Eesti Koolis.
Lya Karm on E.E.L.K. Washingtoni Markuse koguduse liige, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides juhatuse liige ja praegune eestlaste esindaja Ühendatud Balti Ameerika Komitees.
Ta põhjendab oma pühendumist eestlusele sellega, et nagu paljudel väliseestlastel, on ka tema kohusetunne väga suur. Ta ütleb, et kuna eesti rahvas on väga väike, peame kõik kaasa aitama selle püsimisele.
Kotkaristi III klass
Rein Puusepp – Eesti kaitseväe nõustaja, eestluse hoidja Rootsis, kolonelleitnant
Rein Puusepp on sündinud 10. juulil 1928 Vabadusristi kavaleri Oskar ja Helmi Puusepa pojana. Tema isa arreteeriti 1941 ja hukati Venemaal. 1944 liitus 15aastane Rein Puusepp soomepoistega, kellega koos võitles Emajõe ääres. Tal õnnestus põgeneda Rootsi.
1995 asus Rein Puusepp Eesti kaitseväe teenistusse ning ta määrati president Lennart Meri vanemaks käsundusohvitseriks, ta on täitnud Rootsis Eesti sõjaväeatašee ülesandeid. Rein Puusepp on E.E.L.K. Konsistooriumi abipresident.
Rein Puusepa teeneid on hinnatud järgmiste aumärkidega: Soome Valge Roosi ja Rootsi Põhjatähe ordeni I järgu rüütlirist; Kotkaristi kuldrist, Kaitseväe teenetemärk jm.
Koostanud Heino Nurk