Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

4. märtsil toimunud Riigikogu valimised võitis Reformierakond, eelmiste valimistega võrreldes suurendas ta esindatust riigikogus 12 koha võrra.

Kokku andis oma hääle 549 528 valijat, kellest 27,8% hääletas Reformierakonna (31 mandaati), 26,1% Keskerakonna (29 mandaati), 17,8% Isamaa ja Res Publica Liidu (19 mandaati), 10,6% Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (10 mandaati) ja 7,1% Eestimaa Roheliste ning Rahvaliidu poolt (mõlemad 6 mandaati).

Eelmiste valimistega võrreldes on muljetavaldav Reformierakonna toetajate arvu kasv. Kui 2003. aastal andis oma hääle Reformierakonnale 87 551 valijat, siis nüüd 152 539 – üle 60 000 hääle rohkem! Ehkki Keskerakond parandas oma esindatust riigikogus vaid ühe koha võrra, oli ka Keskerakonna toetajaid eelmiste valimistega võrreldes arvuliselt üle 17 000 rohkem (vastavalt 143 145 ja 125 709).

Valimiste «võitjate» hulka võiks pidada ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kes parandas oma esindatust riigikogus nelja liikme võrra ning mis kogus üle 20 000 hääle rohkem kui 2003. aastal. Ainsaks riigikogu uustulnukaks on Eestimaa Rohelised.

Valimiste suurimaks kaotajaks on ehk Rahvaliit, kelle esindatus riigikogus langes rohkem kui poole võrra (13 kohalt 6-le) ning eelmiste valimistega võrreldes ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), kellel nüüd on riigikogus 16 kohta vähem kuni seni. Ehkki viimase puhul paistab valimistulemus rohkem «võiduna» Isamaaliidu poolt ja rohkem «kaotusena» Res Publica poolt vaadates.

Seniolematult hea tulemuse sai Reformierakond (1995– 19, 1999 – 18 ja 2003 – 19 mandaati), kellel on viimastel aastatel läinud tõusujoones nii kohalike omavalitsuste kui ka riigikogu valimistel.

Andrus Ansip, kes tõenäoliselt jätkab peaministrina, võitis tänavused valimised ka ühele kandidaadile antud häälte arvu poolest. Ansipile andis oma hääle 22 556 valijat, millest enamat pole saavutanud ükski kandidaat kõigil taasiseseisvunud Eesti riigikogu valimistel.

Valimistulemuste ja seniste koalitsiooni moodustamise traditsioonide põhjal võib arvata, et valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraadid, mis meenutab 1999. aasta riigikogu valimiste järel moodustatud valitsust, ainsa erinevusena on Isamaaliidust vahepeal saanud IRL ning Mõõdukatest Sotsiaaldemokraadid.

Kuigi Eesti Kristlike Demokraatide (EKD) valimiskampaania oli eelarvelt võrreldav Sotsiaaldemokraatide omaga ning nende kampaania paistis välja isegi rohkem kui Roheliste oma, jäi EKD osaks 9418 valija häält (1,7% valijaskonnast).

Nagu aastal 2003, sai ka nüüd riigikokku kokku kuus erakonda.

See, et kaks erakonda sai riigikogus kahe peale kokku 60 kohta, pole iseenesest midagi ebatavalist. 2003. aastal oli kahe parema tulemuse summa kokku 56 kohta (Keskerakond ja Res Publica), 1999. aastal 46 (Keskerakond ja Isamaaliit), 1995. aastal 60 (Koonderakond ja Maarahva Ühendus ning Reformierakond) ja 1992. aastal 46 (Isamaa ja Kindel Kodu).

Riigikokku valiti 25 naist, neist arvuliselt enim Keskerakonnas (10) ja protsentuaalselt (50%) enim Rahvaliidus (kuuest valituks osutunust kolm).

XI riigikogusse ei valitud ühtegi kirikuõpetajat.

Alar Kilp