Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Riigieelarvest eraldatakse raha kirikutele

09.12.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Pärnu vanalinnas asuva Eliisabeti kiriku renoveerimistöödeks ja kiriku katuse restaureerimiseks sai kogudus kokku 80 000 eurot. Kätlin Liimets.

Regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha saavad riigikogu fraktsioonid riigieelarvesse lisada. Tänavu läks sel moel jaotamiseks 6,725 miljonit eurot. 

Koalitsiooni kuuluvad Keskerakond, EKRE ja Isamaa jaotasid kokku 6,4 miljonit eurot, opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Erakond jagas laiali 300 000 eurot. Kirikutele ja usulistele organisatsioonidele ning kristlikele koolidele on määratud veidi alla miljoni euro ja sealt omakorda umbes 700 000 EELKga seotud kirikutele, asutustele ja organisatsioonidele. 

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on neljandat aastat järjest loobunud katuseraha jagamisest. Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas saatis 2. detsembril teiste riigikogu fraktsioonide esimeestele pöördumise ettepanekuga eraldada nn katuseraha tervisekriisiks ja laste vaimse tervise hüvanguks. 

Kui vaadata raha jagunemist, siis ülekaalukalt suurima toetuse saab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Jumalailmumise kogudus pühapäevakooli ehitamiseks, mööbli ja seadmete soetamiseks kokku ~ 75 000 eurot. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus saab kiriku remondiks toetust suisa kahelt realt: katuse remondiks 65 000 ja kiriku renoveerimiseks 15 000 eurot. EELK Tuhala kogudus saab 55 000 eurot Oru külaplatsi rajamiseks. Eesti Kirikute Nõukogu kaudu on antud kristliku meedia toetuseks 50 000 eurot. Siit saavad raha erinevad meediakanalid (nt Pereraadio, Raadio 7, TV7, Life TV jt) ning konfessioonide väljaanded.

Kokku andsid nii valitsuskoalitsioon kui sotsiaal­demok­raadid toetusi 81 krist­likule kogudusele ja organisatsioonile. Kuna toetuste saajate nimekiri on pikk, saab kristlikele kirikutele ja kirikuga seotud organisatsioonidele antud toetuste tabelit näha Eesti Kiriku kodulehel www.eestikirik.ee.

Suurem osa toetustest läheb pühakodade remondiks. Kuid on ka vägagi huvitavaid toetusraha kasutamise viise. Näiteks Anglokatoliku Kirik MTÜ (kirikut juhivad vaimulikud Heigo Ritsbek ja Raivo Kodanik ning kiriku liikmeskond ei kajastu 2011. aasta rahvaloenduse tulemustes) saab 10 000 eurot toetust kiriklike teenistusriiete ostuks ja raamatute publitseerimiseks. Mitmed kogudused saavad mõne tuhande euro suuruse summa ka tegevustoetust. 

See, et kirikud saavad hulgaliselt toetusi kohalikeks investeeringuteks riigieelarvest, näitab kahtlemata kirikute rolli kohalikus kogukondlikus elus, sest kirik on keset küla. Teisalt tekitab selline rahajagamine küsitavusi ja kohati ka ebaõiglustunnet, sest siin mängib suurt rolli poliitika ja tegu on vägagi subjektiivse protsessiga. 

Rahajagamine võiks olla läbipaistvam ja objektiivsem, millele vihjab ka peapiiskop Urmas Viilma, kes kirjutab e-kirikus: „Oluline oleks taastada uuesti pühakodade programm ja suunata sinna igal aastal suurusjärgus 5–6 miljonit eurot, et vabastada vahendeid regionaalsete investeeringute tarvis muudes valdkondades. Suureneks rahade eraldamise läbipaistvus, kasvaks õiglustunne ning katuserahade jagamise vajadus ajalooliste kirikute restaureerimiseks väheneks, sest selleks vajalike vahendite eraldamine oleks korraldatud paremini.“

Kaido Soom

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)