Esileht » Uudis » Uudised »

Riigi ja kiriku koostöö

23.05.2018 | | Rubriik: Uudised

Ühiskomisjoni kaasesimehed (vasakult) siseminister Andres Anvelt ja peapiiskop Urmas Viilma ning usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au. Tiiu Pikkur

Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni koosolekul 15. mail siseministeeriumis räägiti Narva kirikust, diakooniahaiglast, teema-aastast „Eesti usk“, rahvaloenduse murekohast jmt. Koosolekut juhatas siseminister Andres Anvelt.

Narva Aleksandri kiriku kasutamisest rääkisid siseministeeriumi varahaldusosakonna juhataja Raino Sepp ja Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileet. Õp Karileet tuletas meelde, et Eestis ei ole riigikirikut, kuid on kaks riigi kirikut: Narva Aleksandri ja Tallinna Niguliste. Põhiprobleemid Narva kiriku puhul on, mis sellest saab, kuidas hoonet kasutada ja kuidas ning millistest vahenditest seda rahastada. Esile on kerkinud mõte taastada kirik multifunktsionaalse kirik-kultuurikeskusena, kus oleksid ühendatud kirik, kontserdisaal, konverentsikeskus, galerii, muuseum jms lähtuvalt linna huvidest ja identiteedist.
Narva Maarja kogudus sooviks kuppelsaali jumalateenistusteks kasutada, kuid selle ehitustehniline seisukord on ohtlik. Nii peapiiskop Urmas Viilma kui Narva linnapea Tarmo Tammiste toetavad SA Narva Aleksandri Kirik II asutamist. EELK soovib septembri lõpus Narva kirikute päeva raames korraldada kuppelsaalis kontserte, jumalateenistusi jm üritusi. Eesti Kontserdi soov on kirikus kontserte korraldada.
EELK kantsler Andrus Mõttus tutvustas EELK diakooniahaigla hoone omandi üleminekut: maja kuulub Riigi Kinnisvara ASile, kuid vajaks valitsuse otsust, et nagu varem planeeritud, saaks selle EELK-le üle anda.
EKNi välja kuulutatud teema-aastast „Eesti usk“ ja 6. detsembril toimuvast teema-aasta konverentsist jagas infot siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au.

Usuline kuuluvus
Peapiiskop Viilma rääkis tõsisest murest seoses 2020. aasta rahvaloendusega, mis on registripõhine ja selle käigus ei koguta enam andmeid elanikkonna usklikkuse kohta. Meie rahvastiku koosseis muutub, kuidas teha kindlaks erineva usutunnistusega inimesed? Teema on oluline nii usulistele ühendustele kui asutustele teadmispõhiste otsuste tegemisel.
Statistikaamet soovitab teha erinevaid uuringuid või luua riigis vastav register. Eestis kehtiv usuvabadus aga seda ei võimalda. Uuringute puhul jääb probleemseks valimiku suurus, mis ei anna tegelikku ülevaadet elanikkonna usulise enesemääratluse kohta. Võimalikku lahendust hakkab otsima ühiskomisjoni õiguslike küsimuste alakomisjon.
Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)