Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Riho Terras näeb Euroopa tugevust kristlike väärtuste ühisosas

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Riho Terras Tallinna piiskopliku toomkiriku ees, mille avatud uksest käib argipäevast hoolimata vilgas liikumine. Poliitikasse jõudnud kindral hindab kõrgelt võimalust osa saada jumalateenistuslikust elust ning ei pea paljuks ennast nimetada avalikkusele praktiseerivaks kristlaseks. Liina Raudvassar

Euroopa Parlamenti Isamaa esinumbrina kandideeriv endine Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras peab kristlikku usku ja kiriklikku kuuluvust oma iseolemise tugisambaks.

See on tema hinnangul ka Euroopa üksolemise pide. Europarlamenti valituks osutudes lubab ta seista Eesti huvide eest rahvusriikide Euroopas.
Kindral Terras teeb ettepaneku intervjuuks kohtuda Tallinna toomkirikus. Koguduseliikmena, kes pikki aastaid kuulunud ka koguduse nõukogusse, on ta siin oma inimene.

Kevad sel aastal teisiti
Parafraseerides oma meelispoeedi Henrik Visnapuu üldtuntud kevadeluuletust (See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti …), tunnistab Riho Terras, et tänavune kevad on seoses sõjaväelasekarjäärist poliitikuellu siirdumisega mõndagi senikogematut kaasa toonud, millega ta siiani veel päris harjunud pole. Ehkki sõjaväemundri vahetamine rätsepaülikonna vastu on pelgalt väline märk, viitab see ometi ka sisulisematele muutustele Riho Terrase uues eluviisis.
Kuigi jutuajamine toimub aprillikuu viimasel päeval, ei plaani akadeemiliselt korporatsiooni Sakala kuuluv kindral volbri tähistamiseks Tartusse jõuda, sest peab tööasjus järgmisel varahommikul Londonisse sõitma.
Ka äsja alanud suurõppus Kevadtorm toimub tänavu Riho Terrase isikliku osaluseta, sest möödunud aastal kaitseväe ülema ametikohalt reservi arvatud kindral ei ole enam ametialaselt seotud militaarse suurõppuse korraldamisega.
„Ikka jälgin ja kontrollin eemalt, aga ise ei osale. Hea meel on näha, et taas on palju liitlasi ja reservväelasi rivis ning kõik läheb jõudsalt edasi meie riikliku julgeoleku tagamise nimel,“ räägib Terras, tunnistades, et eks omajagu ole meeltes ka nukrust eemalolekust, sest aastaid on see militaarne suursündmus olnud tema jaoks aasta tipphetki.
Tänavu Ida- ja Lääne-Virumaal toimuv kaitseväe ja Kaitseliidu suurõppus on Kohtla-Järvel sündinud ja Jõhvis lapsepõlve veetnud Terrase kunagistele mängumaadele jõudnud. „Eile Ida-Virumaa ettevõtteid külastades päeva veetes oli vahva näha maanteedel liikuvaid sõjaväekolonne,“ räägib ta. Ta on rõõmus, et aastatepikkuse kindlameelse selgitustöö tulemusel on kaitseväe ja kaitseliidu maine ühiskonnas üldiselt kõrge ning elanikkond võtab ka suurõppusega kaasnevat rahulikult ega pahanda paratamatult sellega kaasnevate ebameeldivuste pärast.
„Eks ole sellise usalduse võitmiseks rahva hulgas ka omajagu aastaid selgitustööd tehtud. Et kaitsevägi on osa Eesti ühiskonnast, seda peab inimestele jätkuvalt selgitama. Kuigi me oleme teravdatud vaatluse all, oleme siiani suutnud säilitada rahva toetuse ja see on rahvaväele väga-väga oluline,“ rõhutab ta, lisades, et egas muidu suhtuks avalikkus mõistvalt sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendi kaitsekuludeks loovutamisse.

Kristlus kui eluviis
Riho Terrase meelest pole õige, et usuteema Eesti ühiskonnas teenimatult tagaplaanile on arvatud. Ta peab seda möödunud okupatsiooniaastate taagaks, et elanikkond praegusest jõulisemalt end kiriku(te)ga ei seo. Natuke on see ehk ka silmakirjalik, sest kuigi religiooni roll on ühiskonnas pealtnäha tagaplaanil, mõjutavad kristlikud väärtushinnangud vaata et iga inimese suhtumist ellu.
„Tihtipeale seda ei tunnistata, võib ka olla, et tõesti ei aduta, aga tegelikult on see, kuidas me õigesti püüame elada, otseselt seotud kristliku eetikaga. Kümme käsku on meie moraali alus ja seda võiks tegelikult küll rohkem tunnistada,“ arutleb Terras, kes ise ei pea paljuks ennast praktiseerivaks kristlaseks nimetada.
Usuga seoses meenutab ta oma vanaema, kes oli Jõhvi koguduses aktiivselt tegev ja kelle käest ta juba lapsena meieisapalve pähe õppis ning seda siiani sellises pisut vanamoodsas keelepruugis kasutab.
Koguduse liikmeks sai Riho Terras aga üliõpilaspõlves Tartu Peetri kirikus. Nüüd on tal hea meel, et tema üliõpilasest vanem poeg on omaalgatuslikult ka Tartu Peetri koguduses praost Ants Toominga juures leeris käinud. „Isalikku heameelt tunnen sellestki, et ta on minu jälgedes korporatsiooni Sakala jõudnud, kus on väga aktiivne,“ lisab Terras rahulolust kantud häälel.
Kindral jutustab, et enne piiskopliku toomkoguduse liikmeks saamist oli perekond Terras Hageri koguduse ja siis Tallinna Toompea Kaarli koguduse liige. Aastaid nõukogu liikmena koguduseellu panustanud, peab Riho Terras oluliseks pühapäeval kirikusse jõudmist. Kui vähegi võimalik. Tulenevalt tema liikuvast eluviisist ei pruugi pühakojaks olla alati kodukogudus. Aga ka Tallinnas olles on tal kombeks erinevaid kirikuid külastada.
Kirikus veedetud aega peab Riho Terras eriliseks ja oluliseks. Usku aga iga inimese jaoks isiklikuks asjaks.
„Kui küsitakse või tuleb teemaks, siis loomulikult vastan ja olen valmis alati oma kiriklikku kuuluvust nimetama, aga ma ei ole väga seda meelt, et seda trummi peaks lakkamatult taguma, see ei ole mulle väga loomuomane,“ tunnistab kindral ja leiab, et küllap see on selline luterlik lähenemine ka, kus inimese teod räägivad tema eest.

2000 aastat miljonite koodiks
Riho Terras jagab vaimustust, et „2000 aastat on asju ühtemoodi tehtud ja mõeldud“, ning toob näite: „Ülestõusmispühade ajal olin Montenegros ning võtsin osa katoliku missast. Sõnadest aru saamata oli jumalateenistuse kord hästi mõistetav ning see pani mõtlema sellele fenomenile, mis miljoneid inimesi juba mitu tuhat aastat ühendab – inimesed mõistavad ja saavad üksteisest aru. Rituaalid on kirikuti küll natuke erinevad, aga sisu on sisuliselt sama ja see loob võimsa üksteisemõistmise tunde.“ Otsekui salakoodi varal suudavad miljonid kristlased Terrase sõnul üksteist mõista elu olulisemas küsimuses. See on Euroopa kapital, mis loob vundamendi ja on rajatise, nimega Euroopa Liit, nurgakiviks.
Veel ühte jumalateenistust ning sellelt saadud unustamatut kogemust puudutab Terras. See oli 2007. aastal Iraagis, kui anglikaani vaimulik Andrew White pidas Bagdadis diktaator Saddam Husseini palee aias basseini ääres palmipuude all teenistuse. Riho Terras räägib, et isa Andrew, kelle kogudusse ta toona missioonil olles kuulus, on mõjusa olekuga kahe meetri pikkune tumedanahaline vaimulik, kes ise raskekujuliselt polüskleroosi e sclerosis multiplex’i põdedes tundis kaasa konfliktipiirkonna elanikele, eriti lastele. Terrasele läks seal kuuldud palmipuudepüha jutlusest hinge mõte, et turvatsoonist nelja ihukaitsjaga väljudes ei vaja vaimulik kaitseinglit, küll aga vajavad seda igapäevaselt sõjakoldes elavad lapsed. „See vaimulik sõna ei unune elades, mõtlen sellele tihti,“ tunnistab Terras.

Kaplanaadil on tulevik
„Kindlasti ei ole Eesti kaitseväe kaplanaadi puhul tegemist NATO survestusega,“ tõrjub kindral ajakirjaniku provokatiivse oletuse jõuliselt tagasi, lisades, et pigem võib kaplanaadi (taas)sündi Eesti kaitseväes 1995. aastal seostada traditsiooni survega, sest Eesti sõjaväes on 100 aastat olnud ajalooliselt vaimulikul koht ja roll. „Kaplanaat taastati nende meeste osalusel, kes on ise kaplanina teeninud erinevates armeedes, nii Kanadas kui Ameerika Ühendriikides,“ räägib ta.
Eestis on kaplaniteenistuse teema lahendatud oikumeenilisest põhimõttest lähtuvalt nn auastmepõhiselt: kaplan kannab auastet, mundrit ja relva. „Olulisemaks relvaks on kaplanil aga sõna,“ rõhutab Terras, selgitades, et kaplanid käivad missioonidel kaasas ning neil on konfliktikolletes tegutsedes asendamatu roll. „See on üks kaitseväe võimekus, mida on aastatega arendatud,“ räägib Terras ja rõhutab, et näeb sõjaväelasena kaplaniteenistusel selget tulevikku.

Rahvusriikide Euroopa eest
Isamaa esinumbrina europarlamenti kandideeriv Terras lubab valituks osutudes seista Brüsselis Eesti eest. „Nagu kaitseväes, saaks minu esimeseks ülesandeks ka europarlamendis julgeolekuküsimus,“ tunnistab Terras, nõustudes, et selles küsimuses suudaks ta tulemuslikult kaasa rääkida oma senistele professionaalsetele kogemustele tuginedes.
Ta peab enda missiooniks kummutada ajuti pead tõstev mõte Euroopa föderaliseerumisest: „Euroopa Liit on ja peab olema riikide liit, mitte liitriik. Seega on minu jaoks oluline rõhutada rahvusriikide iseolemise mõtet.“ Terras toonitab, et Isamaa jaoks põhineb Euroopa Liit kristliku traditsiooni ja väärtuste ideaalil ja seda soovibki ta Brüsselisse jõudes aidata hoida. „Euroopa tugevus on kristlike väärtuste ühisosa. Seda ei tohi unustada ega kordamast väsida,“ rõhutab Terras ja selgitab, et ka Isamaa katuspartei Euroopa Rahvapartei on kristlike väärtuste eest seismas.
„Ei tohi pimesi kaasa joosta igasuguste hetke ajel tekkinud vooludega, see ei oleks sugugi jätkusuutlik ning tulevikku arvestav. Euroopalikke traditsioone, aegadega omaseks saanud eluviisi tuleb kaitsta,“ loetleb ta põhimõtteid, mille eest europarlamendi saadikuna lubab seista.
„Euroopa peab saama paika oma piirid, et migratsioon oleks kontrollitud. Me ei pea nõustuma suhtumisega, et kes aga soovib, see muudkui tuleb. Loomulikult peame vastu võtma halastusest need, kes on hädas, aga mitte kontrollimatult,“ rõhutab Terras.
„On tänapäevalik võidelda vähemuste õiguste eest ja seda muidugi peabki tegema, aga leian, et seisma peab ka nn enamuste õiguste eest. Nende eest, kes esindavad aegadeüleseid vaateid ja eluviisi. Näiteks nende naiste eest, kes omal valikul soovivad emarolli kandmiseks jääda karjääri edendamise asemel lastega koju. Et suurpered oleks riiklikult toetatud ning ühiskonnas loodud kuvand, mis väärtustaks paljulapselisi perekondi,“ toob Terras näite.
Emadepäeva eel toonitab ta, et Eesti riik peaks väga sihikindlalt toetama paljulapselisi peresid: „See peaks kujunema Eesti põhiliseks ideoloogiaks, sest lapsed on meie tulevik ja lasterikkad pered on võti, kuidas meie riik perspektiivis kestma jääb. Ühiskondlikuks normiks peab kujunema, et kolme ja enama lapselised pered ei ole mingi anomaalia, vaid normaalsus.“
Liina Raudvassar

Riho Terras
Sündinud 17. aprillil 1967 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel
Eesti sõjaväelane, 2017. aastast kindral
2011–2018 Eesti kaitseväe juhataja
1989–1993 õppis Tartu ülikoolis ajalugu
Üliõpilasena aktiivne Kaitseliidus
1994–1998 õppis Müncheni Bundeswehri ülikoolis, magistrikraad riigi- ja ühiskonnateaduse alal
2001–2004 Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poolas
Tallinna piiskopliku toomkoguduse liige, aastaid koguduse nõukogus
Kandideerib Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamenti
Kuulub akadeemiliselt korporatsiooni Sakala
Abielus diplomaat Kaili Terrasega, kaks poega