Esileht » Arvamused » Arvamus »

Religiooniõpetajad kohtusid Tallinnas

25.02.2009 | | Rubriik: Arvamus

religiooniõpetajaid ja huvilisi tervitas südamlikult regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Kerstin Kask

«Kui on raske aeg, siis on heaks strateegiaks teha rahulikult edasi rutiinseid tegevusi,» ütles Eesti ühe pikema staažiga religiooniõpetuse ja filosoofia õpetaja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist Joosep Tammo Eesti Religiooniõpetajate Liidu (ERÕLi) aastakonverentsile suunatud tervituses.
Loodetavasti on religiooniõpetajad nüüdseks jõudnud seisu, kus tavapärastele ja rutiinsetele tegevustele suudetakse samm-sammult lisada uusi seda ainet arendavaid aspekte.
Koosolek
Tänavune religiooniõpetajate kogunemine algas juba reede, 13. veebruari õhtupoolikul, kui Usuteaduse Instituudi ruumes peeti ERÕLi üldkogu koosolekut. Tavapäraselt tehti tagasivaade möödunud aastasse, võeti vastu uusi liikmeid, arutleti tänavu esmakordselt kavandatava religiooniõpetuse olümpiaadi üle. Kõneks oli ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, kus on pandud ette aine nimetuseks usundiõpetus, põhikoolis peab selle aine õpetamiseks soovi avaldama vähemalt 15 õpilast (gümnaasiumis 1), aine on endiselt tingimusteta vabatahtlik. Et eelnõu menetlemist riigikogus pole veel alustatud, lepiti koosolekul kokku põhimõtetes, missuguseid ettepanekuid pakub ERÕL seaduseelnõu muutmiseks.  
Arutleti ka ERÕLi olemuse, tuleviku ja funktsioonide üle. Pidime nentima, et liitu võiks kuuluda palju enam religiooni õpetamisega tegelevaid õpetajaid, teabe levitamist liidu tegemistest võiks parandada jne. Südantkosutavalt mõjus ERÕLi auliikme doktor Heino Noore saadetud tervitus religiooniõpetajatele ja palve tegelda edasi selle olulise õppeaine mõtestamisega.
Pärast koosolekut oli võimalus vaadata filmi «Inimese poeg» või siis oma kolleegidega rõõme ja muresid jagada. Tõdeti, et endiselt on religiooniõpetajatel tõsiseid raskusi koolidesse jõudmisel, napist tundide arvust tingituna on ka töötasu üsna väike, umbusklik suhtumine pole kuhugi kadunud jne. Samas kõlas ka optimistlikke noote, eelkõige tundus, et huvi religiooniküsimuste vastu pole õpilaste hulgas kadunud. Üksmeelselt arvati, et avameelne õhtu kolleegidega on see, millest ka järgmistel aastatel loobuda ei tahaks.
   Konverents
14. veebruaril EMK Teoloogilises Seminaris toimunud konverentsi ettekannete üldteemaks oli «Tervikut otsides – killud religioonist ajaloo, kirjanduse, kunstiajaloo ja religiooniõpetuse tundides». 
Meeldivaks üllatuseks oli osavõtjaile EAÕK metropoliidi Stefanuse kingitus – õppematerjal õigeusu sakraalesemest ja vaimulike teenistusrõivastest, mille juurde käis ka CD õigeusu lauludega. Konverentsi avas ERÕLi esimees Heli Künnapas, religiooniõpetajaid ja huvilisi tervitas südamlikult regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Eesti Kirikute Nõukogu poolt ütles soojad sõnad asepresident Joosep Tammo.
Esimesed ettekanded olid pühendatud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpikute analüüsile: kuivõrd sisaldavad need religiooni temaatikat, kas usuliste teemade käsitlemine on olnud neutraalne või üleolev, kuidas on kasutatud religioosseid termineid jne. Kui me tahame teada, mis on kujundanud õpilaste suhtumist religiooni, on niisuguste kokkuvõtete tundmine hädavajalik. Põhikooli ajalooõpikuid analüüsis Tartu Herbert Masingu kooli ajaloo ja religiooniõpetuse õpetaja Siret Laks, gümnaasiumiõpikuid Tori põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Eva Jansen-Mann. Ühiskonnaõpetuse õpikutest andis ülevaate Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Kristel Põder.
Paljusid religiooniõpetajaid on huvitanud teiste ainete õpetajate arusaam re­li­gi­ooni­teemadest. Hugo Treffneri gümnaasiumi kunstiajaloo õpetaja Merille Hommik tõi järgnenud säravas ja inspireerivas ettekandes välja hulgaliselt võimalusi, kuidas religiooniloo tundmine on avardanud õpilaste arusaamu kunsti mõistmiseks. mitmetele eetilistele ja eksistentsiaal­setele küsimustele vastuste pakkumisel on kunsti- ja religiooniõpetuse paralleelne töö mõistlik ning koostöövõimalusi pakkuv.
Pärast lõunat järgnenud rühmatöödes oli võimalus jätkata arutlusi kunsti teemadel ning uue religiooniõpetuse ainekava üle. Ettekannete osa jäi lõpetama Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorandi ja Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi religiooniõpetuse õpetaja Olga Schihalejevi põhjalik ülevaade õpilaste arusaamadest religioonist ja maailmavaatelisest mitmekesisusest. 
Konverentsi lõpetamine
Konverentsi viimaseks ürituseks plaanitud dokumentaalfilmi «Devil’s playground» vaatamise juhatas sisse siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee. Film rääkis konservatiivsesse amišite kogukonda kuuluvatest noorukitest, kellele antakse 16aastaselt võimalus välismaailma nautida ning siis peavad nad otsustama, kas tahavad edasi elada amišite kogukonnas või sealt lahkuda.
Olen kusagilt lugenud, et 90% amiši noortest ühineb taas oma kogukonnaga, sest peab seda kõige normaalsemaks eluks. Võib-olla peitub siin analoogia religiooniõpetusega, mis kuulub normaalse hariduse juurde. Küllap kunagi hakatakse seda normaalsuse vajadust tunnetama.

Toomas Jürgenstein,
Hugo Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)