Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Religioon ja sooline vägivald

07.12.2022 | | Rubriik: Ühiskond


Arutelul olid kohal rahvusvahelises teadusprojektis osalevad (vasakult) prof Anne Kull, kaasprof Olga Schihalejev ja Kätlin Liimets.  Anu Põldsam

Rahvusvahelise projekti „Religioon ja sooline võrdõiguslikkus: Balti- ja Põhjamaade arengud“ raames toimus Tartu ülikooli usuteaduskonnas arutelu, mis keskendus religioonile ja soolisele vägivallale.

Arutelul, mille keskmes oli sooline võrdõiguslikkus, tutvustasid projekti Eesti-poolne juht, süstemaatilise teoloogia prof Anne Kull ja religioonipedagoogika kaasprof Olga Schihalejev,milliste tulemusteni on kolm aastat kestva (2021–2023) teadustöö jooksul jõutud.

Kooliõpikute sõnum

Olga Schihalejevi ettekanne „Kooliõpikud, religioon ja soolisus. Kuidas me õpime sooliseks?“ kõneles, millise pildi saavad lapsed ja noored koolihariduse kaudu religioonist ja soolisusest. Fookuses oli, kuidas naised ja mehed on õpikutes esitatud. Seadusandluses on kõigil Balti riikidel sõnastatud soolise võrdõiguslikkuse printsiip, aga tavaelu erineb ideaalist. Enim olid sooliselt kallutatud Leedu (analüüsiti kahte usuõpetuse ja kahte eetika õpikut gümnaasiumile) ja Eesti õpikud (üheksa põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikut ja kaks töövihikut), vähem Läti (kaks oikumeenilist usuõpetuse õpikut algklassidele) omad.

Eesti-poolne analüüs põhineb allakirjutanu 2021. aastal kaitstud magistritööl „Religioon ja soolisus II ja III kooliastme ühiskonnaõpetuse õppekirjanduses“. Õppevara analüüs sedastas, et religiooni puudutavates tekstides ja illustratsioonides esines mehi üle viie korra enam, nimeliselt mainituid üle kolme korra enam. Tulemus lähtus ajaloolisest kultuuritaustast ehk kirjeldatud religioonide jumalused ja usujuhid on suuresti meessoost. Usujärgijate seas soolist tasakaalukust peaaegu ei esinenud. Leedu õpikud paistsid silma rohkete tsitaatide ja illustratsioonide poolest, mille autorid enamasti mehed. Seda nii vanade kui ka tänapäevaste tekstide osas. Viimaste puhul oleks valikut rohkem. Läti õpikuis olid tänapäevaelu puudutavad tekstid sooliselt tasakaalus, ent piiblilugude tegelasteks olid valitud enamasti mehed, kuigi oleks võimalusi nendeks ka naissoost isikuid valida.

Kokkvõttes tõdes Schihalejev, et olemuslikult meestekeskseid religioone ei saa sooliselt võrdõiguslikult kujutada. Ta täheldas, et elule vastavus on õigustatud põhimõte, ent tasakaalu poole püüdlemise võimalusi on: „Probleem võiks laheneda palju valutumalt, kui religioonist räägitakse kui elatud fenomenist, milles osalevad ja mõjutavad võrdselt nii mehed kui naised. See on meie õpikutes puudu.“

Isade võimu mõju

Prof Kull andis ülevaate patriarhaalse ühiskonna tunnustest ja tutvustas usuteaduse instituudi üliõpilaste tehtud usutlusi 42 religioosse naisega, kus nad avasid oma suhtumist soolisse vägivalda. Ettekandja tutvustas ka Istanbuli konventsiooni ehk naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooniga seotud temaatikat.

Anne Kull tõi välja, et patriarhaat meie ümber on nii tavaline nagu vesi kalade ümber. Teatud sõlmküsimuste juures, nagu näiteks uuritavas projektis, tulevad aga mõjud esile. Ta rõhutas, et nn isade võim pole iseenesestmõistetav bioloogiline ja kaasa sündinud, vaid kultuuriline nähtus, tekkinud ajaloos. On oluline tunnistada, et ühiskond on patriarhaalne ja naised pole mingis mõttes seetõttu siiani võrdväärsed meestega. Selline suhtemuster kandub ka lähisuhetesse, mille üks varjukülgi on lähisuhtevägivald ja ühiskondlikul tasandil palgaline ebavõrdsus. Teadlik olles saame valida, kas osaleme sellises lähenemises või seisame sellele vastu.

Projekt vaatleb ka suhtumist Istanbuli konventsiooni, mille ratifitseerimine annab riigile ülesande, et soolist vägivalda kannatanud naistele ja lastele oleksid tagatud turvakodud, nõustamine, arstiabi jne. Eestis on konventsioon ratifitseeritud, Lätis ja Leedus vastu võetud, aga ratifitseerimiseni pole jõutud. Leedus sekkusid protsessi piiskopid ja väitsid, et see ohustab perekonda ja rahvust, kuigi sellele väitele on keeruline konventsiooni tekstist alust leida. Eestis religioossetel gruppidel avalikku vastuseisu ei ole. Sõna on võtnud prof Kulli väitel siiski sektantlikud katoliiklased ja luterlased.

Kokkvõtvalt nentis prof Kull, et meie ühiskonnas poliitiline ja sotsiaalne debatt soolisuse küsimuses praktiliselt puudub. Tema hinnangul saaksid kirikud teha rohkem oma liikmete mõjutamiseks. „Kaastunne, õiglus, vabadus on tugevad religioossed markerid, mida saaks kasutada, seismaks vastu soolisele vägivallale. Ka saaks piiblilugudest eeskujudena esile tõsta tugevaid naisi,“ märkis Kull.

Üritus juhtis ka tähelepanu, et 25. novembril algas ÜRO rahvusvaheline iga-aastane kampaania „16 päeva soolise vägivalla vastu“, mis kestab 10. detsembrini, inimõiguste päevani. 2022. aasta teemaks on „ÜHINEGE! Aktivism naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla lõpetamiseks“.

Kätlin Liimets

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)