Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Reigi koguduse tähtsad päevad

08.09.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Reigi Jeesuse kogudus tähistas 20.
augustil koguduse 379., hiiurootslaste küüditamise 225. ja Eesti Vabariigi
taasiseseisvumise 15. aastapäeva.

Peeti kuldleeripüha, pandi Ristimäele
hiiurootslaste mälestuseks rist ning õhtul kuulati ansambel Strand…Rand
kontserti. Reigi kogudusele oluliste sündmustega kattus samasse kihelkonda
jääva Kõpu tuletorni 475. aastapäeva tähistamine.

Ristimägi on 225aastane

Peaaegu kõik Hiiumaa külalised satuvad
Ristimäge uudistama. Vähemasti esimesel korral. Kas siis teel Kõpu tuletorni
juurde või teisipidi sealt tagasi tulles. Lõbusas meeleolus valmistatakse
käepärasest materjalist rist. Kellegi mälestuseks. Aga kelle, see pole enamasti
tähtis.  

Hiiumaa rannarootslaste küüditamisest
möödus tänavu 225 aastat. On ebaselge, millal esimesed rootslased Hiiumaale
jõudsid, kuid arvatakse, et see võis olla isegi 13. sajandi keskel. Suurem
sisseränne toimus aga sajand hiljem.

Siinsetes randades oli rootslastel vabam
elu. Nad pidid maksma ordule aastas 20 Riia marka, kuid olid priid
töökohustusest mõisa ees. Esimesena hakkas hiiurootslaste vabadust kärpima
Jakob Da la Gardie, kes sai 1624. aastal terve Hiiumaa omanikuks.

Rootslasest aadlik tõstis makse ja kohustas
hiiurootsi talupoegi mõisa heaks töötama. Kuid viimased ei andnud alla ja
vägikaikavedu mõisnikega kestis veel ka pärast Põhjasõja lõppu, kui Eesti oli
juba Vene tsaaririigi koosseisus.

Rootslaste uus kodumaa Ukrainas

Küsiti abi nii tsaar Peeter I kui ka
Katariina II. Eriti hulluks läks olukord siis, kui 1740. aastal tegi senat
avalduse, et Eestimaa talupojad on nende isandate isiklik omand. See andis
mõisnikele voli talupoegi osta ja müüa. 1779 palkasid siinsed rootslased oma
õigust kaitsma Saksa juristi Heinrich Ernst Stoeckeri. Ent pärast ajutist edu
jäi soovitu siiski tulemata. Rannarootslased võisid jääda Karl Magnus Stenbocki
maadele vaid märtsini 1781, mil pidi asi uuesti üle vaadatama.

Kõmuline kohtusaaga jäi silma vürst
Potjomkinile, kes vastutas Musta mere ääres vallutatud alade koloniseerimise
eest. Ta tegi Katariina II ettepaneku asustada hiiurootslased Lõuna-Ukrainasse.

Nii läkski.

20. augustil 1781 alustati teed ja peeti
viimane palvus kodukihelkonna piiril Ristimäel. Kokku oli minejaid 1319,
kellest üle kolme ja poolesaja olid lapsed. Järgmisel kevadel, mai algul
jõudsid küüditatud Lõuna-Ukrainasse. Umbes pooled neist, sest ülejäänud surid
teel.

Hiiurootslaste rajatud koloonia sai nimeks
Gammalsvenskby ehk Vanarootsiküla. Alles 1929. aastal said väljasaadetute
järeltulijad võimaluse emigreeruda Rootsi, mida kasutas umbes 800 inimest.   

Reigi kogudus mälestas hiiurootslasi

Pärast keskpäevast koguduse aastapäeva
jumalateenistust Reigi kirikus, kus teenisid vaimulikud Argo Olesk ja
Hüllo-Kristjan Simson ning laulis Pühalepa koguduse naiskoor Anna Helle Nittimi
juhatusel, suunduti üheskoos Ristimäele, kus peeti väike palvus ja püstitati
225 aasta eest siinsetest randadest pärit hiiurootslaste küüditamise
mälestuseks puust rist.

«Hiiurootslaste lahkumise päeval, 20.
augustil 1781. aastal, oli tolleaegne Reigi koguduse õpetaja Carl Forsmann
pannud siia lihtsa puust risti ja pidanud lahkumispalve,» ütles õpetaja Argo
Olesk. «Seistes siin ristide vahel, mälestame me kõiki hiiurootslasi, kelle
kodu asus Hiiu saarel ja kes saadeti võõrale maale nõnda, nagu palju kordi
hiljemgi on tehtud tuhandete inimestega. Ja samas meenutagu need ristid meile
vabadust, mille on toonud Kristus oma ristisurma ja ülestõusmisega.»

Kaks Reigi kihelkonna rohkem kui
sajandivanust vaimulikku rahvalaulu esitas Kadri Pulk. Puidust risti tegi
koguduse liige Alfred Sülla.

Hiiurootslaste laulude ja lugudega

Õhtusel kontserdil Reigi kirikus esines
ansambel Strand…Rand koosseisus Sofia Joons, Meelika Hainsoo ja Toivo Sõmer.
Vaimulike koraalide sekka sai ka ilmalikke rahvalaule ja -viise. Oodatuim ja
huvitavaim kontserdi osa kuulajaile oli kahtlemata küüditatud hiiurootslaste
järeltulijatelt üleskirjutatud pillilood ja laulud. «Vanade laulude ja
pillilugude kaudu tulevad nende loojad meie keskele,» ütlesid muusikud.

Erakordselt sulnis ja ehe kontsert lõppes
ühislauluga. Üminaga pigem. Sofia Joons ja Meelika Hainsoo panid omal tasasel
moel kaasa helisema kogu publiku.

Kadri Pulk,

Reigi koguduse organist

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)