Esileht » Arvamused » Arvamus »

Reformatsioonipäev halloween’i varjus

09.11.2007 | | Rubriik: Arvamus

Samal ajal kui televisioonis ja tänaval võib näha ja kuulda vaid nõidu, tonte, luukeresid ja muid halloween’i-tegelasi, võitleb reformatsiooni sünnimaal evangeelne kirik oma tähtpäeva eest. Mõnes kirikus aga püütakse samas protestantlikku ideed integreerida moodsate suundadega ning pakkuda reforweenlikku meelelahutust.
Igaühele midagi
Et reformatsioonipäeva traditsiooniliselt tähistada ja jumalateenistusele minna, oli Saksa evangeelse kiriku kodulehe meeskond valmis meisterdanud lehe, kus huviline võis leida just tema soovidele vastava ja sobivas kohas toimuva teenistuse. Reformatsioonipäeva eelõhtul võis leida aadressil www.reformationsgottesdienste.de tuhatkond pakkumist.
Mõni päev enne 490 aasta möödumist Martin Lutheri teeside naelutamise päevast tähistati Arnoldscheini Evangeelse Akadeemia ruumides piduliku õhtuga Arnoldscheini teeside allkirjastamise 50. aastapäeva, millega sõlmiti armulauaosadus luterlaste ja reformeeritute vahel. Teesid andsid sisulise tõuke Leuenbergi konkordia formuleerimisele ning seega aluse ka tänapäevasele Euroopa Evangeelsete Kirikute Osaduskonnale.   
Kuninglikult traditsiooniline
Saksamaa esimeses telekanalis ARD tehti 31. oktoobri hommikul otseülekanne evangeelselt jumalateenistuselt Wittenbergis, kus viibis ka meie peapiiskop Andres Põder. Tegemist oli üsna erilise teenistusega – see oli kõrgpunktiks Gustav Adolf Werki 175. aastapäeva üritustele. Et sellel Saksamaa suurimal evangeelsel heategevusorganisatsioonil on tihedad sidemed ka Eestiga, võis kirikupingis näha mitmeid tuttavaid nägusid ning kuulda isegi eesti keeles loetavaid õndsakskiitmisi.
Veel tuttavlikumaks muutis teenistuse asjaolu, et Gustav II Adolf jälle välja ilmus – mäletatavasti ärkas kuningas viimati üles Tartu Ülikooli säravate pidustuste raames. Midagi Kivastiku tüki sarnast etendati ka Wittenbergis, kuid kuninga vestluspartneriteks oli Oxenstjerna, Skytte ja kuninganna asemel doktor Martin Luther ise.
Luterliku usu kaitsjad
Gustav II Adolfiga ei ole seotud mitte ainult Saksamaa idapoolsed alad, kuhu jääb tema langemispaik Lützen. Geniaal-seks armee reformijaks nimetatud kuningas «külastas» Saksimaa kõrval paljusid teisigi Saksa vürstiriike. Selle tõttu meenutati reformatsioonipäeval Rootsi kuningat ka mitmes Maini- ja Reini-äärses koguduses.
Üheks oikumeeniliseks näiteks oli Maini-äärse Frankfurdi külje all asuva Neu-Isenburgi reformeeritud kiriku poolt korraldatud mälestusõhtu, kus kohalik pastor pidas pika ettekande luterlikust Gustav II Adolfist. Rootsi kuningaga seondus ka teine luterlane, keda sel õhtul meenutati – Paul Gerhardt. Mehed on omavahel seotud pika ja verise Kolmekümneaastase sõja kaudu, mis ühe hauda viis ja teisele loominguliselt tuule tiibadesse andis.
Kuningas Gustavi auks on Reini-äärses Mainzis üleval näitus ning mitme kuu jooksul korraldatud üritusi, kus räägitud nii tema armeereformidest, kindlustustest kui ka tema tähendusest laiemalt. Kuigi kuningas Gustavit on peetud rahutegijaks, on Mainzi kultuuriürituste sarja pealkirjaks ühetähenduslikult «Kes mõõga tõmbab, see hukkub mõõga läbi». Üritustesarja lõpetab 16. novembril, mis on (Gregoriuse kalendri järgi) kuningas Gustav II Adolfi surmapäev, jumalateenistus teemal «Õndsad on rahutegijad».
Hingedeaeg
Artikli alguse juurde tagasi tulles: Saksa evangeelse kiriku kodulehel leidub artikkel, kus tuntakse muret, kas kristlane võib halloween’i pidada. Tegelikult on selle meie jaoks suhteliselt uue traditsiooni juured keltide kultuuris, kus 1. novembrit peeti uue aasta alguseks. Kuigi algselt oli tegemist paganliku rituaaliga, hakati Iirimaal seda päeva seostama lahkunud pühakutega, ja 835. a viis paavst Gregor IV selle kogu kirikusse sisse.
Inglismaal nimetati päeva All Hallows´ Day ning selle eelõhtut All Hallows´ Evening, lühidalt Hallows E´en. Inglismaa väljarändajate poolt Ameerikasse viidud püha on aga Vanasse Maailma tagasi jõudnud ning omandanud meedia tõttu algupärasest hoopis erineva dimensiooni.
A. Schäfer, kelle loengule artiklis toetutakse, on öelnud: «Halloween on tänapäeval siiski paganlik pidustus, sealjuures selliste uuspaganate pidu, kes on ühiskonnas enamuses ja kes ei usu ei vanu jumalusi ega piibli Jumalat, vaid eelkõige ainult iseend ning oma lõbujanu.»
Siiski vastatakse artiklis kristlastele Pauluse sõnadega «miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat». (Rm 14:14).

Kristel Neitsov

Frankfurt Maini ääres

Üks kommentaar artiklile “Reformatsioonipäev halloween’i varjus”

  1. halloweenÿi ütles:

    halloweenÿi

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)