Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Reformatsiooniaegsed reliikviad Tallinna linnaarhiivis

14.09.2016 | , | Rubriik: Kultuurielu

Martin Lutheri kolmas kiri aastast 1533. Tallinna linnaarhiiv

Kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel augustis Tallinna toomkirikut külastas, sai ta seal tutvuda ka Martin Lutheri Tallinna raele saadetud kirjadega, mis kõrge külalise auks linnaarhiivist kirikusse olid toodud.

Tallinna linnaarhiivi haruldaste ürikute hulgas on kolm Martin Lutheri kirja: 3. maist 1531 (vt allpool), 7. augustist 1532 ja 9. juulist 1533. Eesti Kirik palus linnaarhiivi teaduril Juhan Kreemil neist lähemalt rääkida.

Otsekontakt Wittenbergiga
«Esimene, 1531. aastal kirjutatu on see hetk Tallinna reformatsiooni ajaloos, kus võetakse otsekontakt Wittenbergiga. Enne seda me ei tea, et oleks otsesidemeid olnud. Reformatsiooni algusaastatest me ei tea ka, mis taustaga siinsed jutlustajad olid või mida nad õpetasid.
Allikatest on teada, et jutlustasid evangeeliumi ja puhast jumalasõna, nagu kiriku uuendusega seotud loosungites on. 1530. aastate alguses hakkab Tallinn otsima pädevaid jutlustajaid. Linnast oli üle käinud katkulaine ja paljud jutlustajad olid ka surnud. Seoses sellega saadetakse Tallinna linnakooli rektor Joachim Walther Wittenbergi Lutheriga läbirääkimisi pidama.
Lutheri esimene kiri ongi vastuseks sellele kohtumisele. Kaks ülejäänud kirja on  tavalised soovituskirjad, nagu üks professor ikka oma kuhugi kandideerivatele üliõpilastele kaasa kirjutab: 1532 Hermann Gronaule soovituskiri Tallinna koolmeistriametisse tulekuks ja 1533  Nicolaus Glossenusele Tallinna super­intendendi ametisse astumiseks.
Superintendent oli siis Tallinna linna kirikupea, täpsemalt all-linna kirikupea. Toompea ei käinud Tallinna rae jurisdiktsiooni alla. Need kaks meest – Gronau ja Glossenus – on Tallinnas ka tõestatavalt olnud. Glossenus läks küll siin tülli ja lahkus paari aasta pärast. Need soovituskirjad ongi sellepärast siia jõudnud, et pandi tavaliselt soovitatavale kaasa. Esimene kiri tuli tõenäoliselt postiga.»

Juubeli künnisel
Seoses tuleval aastal tähistatava reformatsiooni 500. aastapäevaga on Lutheri kirjad praegu erilise tähelepanu all, kuid kas nad on ka alles hiljuti avastatud? «Need kirjad on juba väga kaua teada ja ammu ka publitseeritud. Kõige varasem publikatsioon on aastast 1830. Lutheri kirju on hoitud linnaarhiivis kui reformatsiooniaegseid reliikviaid. Seoses reformatsiooni juubeli ettevalmistamisega on kirjad nüüd aktuaalseks saanud.
Eestis rohkem Lutheri kirju pole, kuid lähinaabritest Riiaga on Luther suhelnud rohkem, Riia raekirjutaja Johan Lohnmüller oli tegelikult see, kes teadaolevalt Liivimaalt esimesena Lutheriga kontakti otsis. Selle tagajärjena on ka kõigile liivimaalastele adresseeritud Lutheri läkitus aastast 1523, kus ta pöördub kõigi Liivamaa evangeelsete poole ja julgustab neid õigel teel püsima.
Kirjutis on sellises toonis, nagu oleks evangeelne liikumine igal pool juba võidule pääsenud. Me teame Tartu näite põhjal, et see nii polnud. Olid küll ametis jutlustajad, kuid suuremaid muutusi ei olnud see veel kaasa toonud. Tallinna kohta me ei tea täpselt.»
Tallinna linnaarhiivi varakambri püsinäitusel on teiste rariteetide seas eksponeeritud ka Martin Lutheri esimene kiri Tallinna raele. Olgu siin lisatud, et varakambris saab näha ka kõige vanemat Eestis säilinud kirjalikku dokumenti – paavsti legaadi Modena Wilhelmi 1237. aastal välja antud ürikut. Kes haruldusi oma silmaga näha tahab, see saab linnaarhiiviga eelneval kokkuleppel seda teha.
Tiiu Pikkur

Juhan Kreem viitab arhiivi varakambris vitriinile, kus on välja pandud ka Lutheri kiri.Tiiu Pikkur

Martin Lutheri kiri Tallinna raele, 3. mai 1531 (TLA. f. 230, n. 1-I, s. 1012a).
Armu ja rahu Kristuses! Auväärsed, targad, armsad härrad. Teie palve peale lasin ma magister Henricus Hamelniga kaubelda, aga ta keeldub sellisest ametist väga kindlalt, ning mõned arvavad veel, et ta pole selliseks ametiks piisavalt küps, vilunud ega järele proovitud. Seepärast tänab ta Teie Auväärsust sõbralikult. Nii olen ma mõne teise järele ringi vaadanud, aga pole meie juures kedagi selleks kõlbavat leidnud, olen aga valmis juhuks, kui mõned tulevad, kes siis Teie Auväärsusele sobivad, ja teen meeleldi endast oleneva sellejuures. Oleks aga hädapärane ja vajalik, et teie linn peaks mõningaid õpilasi stuudiumis, ja eriti manitsesin ma seda Joachimi [Waltherit] selleks, et teil endal oma persoonid oleksid. Niisiis palus ta mind, et ma Teie Auväärsusele kirjutaksin ja paluksin, et Teie Auväärsus teda siin kolm aastat stuudiumis hoiaks ja määraks, kuna tema asemel küllap keegi teine [Tallinnas] käepärast on. Seepärast palungi ma, et Teie Auväärsus vaataks, sellel ajal, kus persoone igal pool vähe on, mis sugugi hea ei ole, ja aitaks Jumala riiki ja kiitust suurendada, nii nagu mina olen valmis Teie Auväärsuse jaoks trööstiga. Tänan teid kingiks saadetud nugise[naha] eest sõbralikult. Seega andku Jumal, kes teis oma tööd alustas, [et ta] armuliselt seda hoiaks ja rikkalikult tugevdaks. Amen.
3. mai 1531 Martinus Luther.
[P.S.]: Siis on siin ka üks Matthäus Roesken, kes enne oli teil linnajutlustajaks, kes oleks teie maal kah hea, palub aga teie abi stuudiumiks. Teda soovitan teile.
[Raesekretäri märkus:] Saadud kätte Anno 31, 12 juuni doctor Martinolt, palutud superintendendi asjus.
Saksa keelest tõlkinud
Juhan Kreem

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)